Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

I. Asjaolud ja hageja nõue. 24.01.2011 laekus Swedbank Liising AS-ilt Viru Maakohtusse hagiavaldus A L ja J M vastu solidaarselt võlgnevuse 5 491.70 euro ja lisanduva viivise nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud 03.09.2008 sõlmiti Swedbank Liising AS (endise ärinimega AS Hansa Liising Eesti) ja kostja A L vahel liisinguleping nr 01108225L, mille esemeks oli sõiduauto Mercedes Benz C 220, 2.2 ehitusaasta 2005. Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara kostja valdusesse ja kasutusse ning lepingu üldtingimuste punkti 1.3 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud maksed vastavalt maksegraafikule. Intressimäär oli sätestatud lepingu punktis 2.1. Lepingu p 11.1 kohaselt kohustus kostja sõlmima vara vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu. Üldtingimuste p 6.3 kohaselt kohustus kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi tasuma täielikult kostja. Punkti 6.3.1 kohaselt kohustus kostja tagama kindlustuslepingute ja katkematu kindlustuskaitse olemasolu ning nõuetekohase täitmise. Punkti 6.3.2 kohaselt kohustub kostja tasuma kindlustusmaksete tasumata jätmise tagajärjel ning muudel alustel kindlustusest tulenevad kulud ja/või kahjud (sh kindlustusandjate regressnõuded). Kui vastavad kulud on kandnud hageja, kohustus kostja need summad hagejale hüvitama hageja nimetatud tähtajaks ja korras. 02.09.2008 sõlmisid hageja ja kostja seoses kindlustuslepingu sõlmimisega kindlustuslepped, mille kohaselt oli kindlustusandjaks AS Hansa Varakindlustus, kindlustusvõtjaks kostja ja soodustatud isikuks hageja. Kostja kohustus kindlustusmakseid tasuma hageja vahendusel, kandes poliisil nimetatud kindlustusmaksed hagejale kindlustusleppes nimetatud tähtajaks ja korras (iga kalendrikuu 15.kuupäevaks hageja arveldusarvele). Kostja A L rikkus liisingulepingust ja kindlustuslepetest tulenevaid kohustusi, jättes tasumata põhiosaja intressimaksed ning kohustusliku kaskokindlustusmaksed: tasumata on hageja esitatud arved kokku summas 1 344.43 eurot. Hageja arvestas tähtaegselt tasumata põhiosa võlgnevuselt viivist 7% aastas (lepingu p 5.1.) kokku summas 17.56 eurot. Hagejal on kostja vastu nõue hageja poolt tasutud liikluskindlustusmaksete summa ulatuses tulenevalt lepingu üldtingimuste p 6.3.2 ja VÕS § 455 lg 1 alusel. Seoses võlgnevusega saatis hageja kostjale 14.09.2009 teatise lepingu ülesütlemise kohta, paludes võlgnevuse tasuda täiendava tähtaja jooksul. Samuti palus hageja kostjat võimalike kokkulepete sõlmimiseks viivitamatult võtta ühendust. Kostja võlgnevust ei kustutanud ja hagejaga ühendust ei võtnud, mistõttu hageja luges lepingu üldtingimuste p 7.1.2 tulenevalt erakorraliselt üles öelduks. Seoses lepingu ennetähtaegse lõpetamisega, oli kostja kohustatud lepingu üldtingimuste p 7.5 alusel andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse. Kuna kostja vara ei tagastanud, siis oli hageja

sunnitud pöörduma tagastusteenust pakkuva koostööpartneri Credit Expert OÜ poole. Vara valdus taastati 13.01.2010 ning hageja andis vara võõrandamiseks üle OÜ-le Balti Realiseerimiskeskus.. Credit Expert OÜ ja Balti Realiseerimiskeskus OÜ esitasid hagejale nende poolt osutatud teenuste eest arved kokku summas 642.41 eurot. Vara realiseerimisest saadu ei katnud lepingust tulenevat nõuet, s.o. 16 301.07 eurot, millest vara jääkmaksumus moodustas 14 296.67 eurot (käibemaksuta), debitoorne võlgnevus summas 1 344.43 eurot, vara tagastamise ja vahendamisega seotud kulud kokku summas 642.41 eurot (käibemaksuta) ja viivisvõlgnevus summas 17.58 eurot. Vara realiseeriti hinnaga 10 725.01 eurot (käibemaksuta); kostja on vara realiseerimise järel tasunud hagejale 84.36 eurot. Kahju koosneb seega lepingust tulenevast nõudest, millest on lahutatud vara realiseerimisest saadud summa (käibemaksuta), s.o. 16 301.07 – 10 725.01 -84.36 = 5 491.70 eurot. 25.05.2010 saadetud kirjas teatas hageja kostjale lepingu ülesütlemisest ja palus tasuda kõik lepingust ja ülesütlemisest tulenevad võlgnevused. Hagi esitamise ajaks ei ole kostja võlgnevusi tasuma asunud. 03.09.2008 sõlmisid hageja ja kostja J M liisinglepingust tuleneva rahalise kohustuse tagamiseks käenduslepingu nr 01108225L, mille alusel kohustus J M käendajana tagama solidaarselt kostja A Lga sõlmitud lepingu kohustuste kohase ja täieliku täitmise eest, kuid mitte rohkem kui 20 434.91 euro ulatuses. 14.09.2009 saatis hageja käendajale teatise lepingust tuleneva võlgnevuse olemasolust ning teatas, et kuivõrd A L ei ole oma kohustusi tähtaegselt täitnud, nõuab hageja nende kohustuste täitmist käendajalt. Hageja andis käendajale tasumiseks täiendava tähtaja, kuid hagi esitamise seisuga ei ole ka käendaja võlgnevust tasuma asunud ega hagejaga ühendust võtnud, mistõttu käendajal on hageja ees põhivõlgnikuga solidaarne kohustus tasuda 5 491.70 eurot. 25.05.2010 saadetud kirjas teatas hageja käendajale lepingu ülesütlemisest ja palus tasuda kõik lepingust ja ülesütlemisest tulenevad võlgnevused. Hagi esitamise ajaks ei ole käendaja võlgnevusi tasuma asunud. Hageja esitas kostjate vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse nõudes. 31.12.2010 lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse põhjusel, et kostjad esitasid vastuväite. 03.01.2011 määrusega kohustas kohus esitama hagejat oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ette nähtud vormis 14 päeva jooksu, määruse kättesaamisest. Maksekäsu kiirmenetluses kandis hageja kulusid riigikõivu tasumisel summas 2 577.80 krooni. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 76 lg 1; 101 lg 1 p 6; 142 lg 1; 145 lg 1; 367 lg 1; 455 lg 1, ning TsMS § 367 sätetele. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – liisinguleping koos üldtingimuste ja maksegraafikuga, vara liisinguvõtjale üleandmise-vastuvõtmise akt, 02.09.2008 sõlmitud kindlustuslepped, hageja esitatud tasumata arved, lepingu ülesütlemise teatis, vara üleandmise-vastuvõtmise aktid ja vara tagastusteenuse ja vahendamisega seotud arved koos vastavate maksekorraldustega arvete tasumise kohta, vara müügiakt, õiend nõude arvestuse kohta, käendusleping, hageja esindaja volitusi tõendavad dokumendid, maksekorraldused riigilõivu tasumisest. II Kostjate Kostjate vastuväited Kostjad ei ole hageja esitatud põhjendatud nõudega hagiavaldusele tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid nõudele esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjatele allkirja vastu hagimaterjalid nende elukoha aadressile ja kohustas kostjaid hagile kirjalikku vastust esitama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on allkirja vastu kostjatele kätte antud isiklikult 08.02.2011. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjatel 28.02.2011. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjatele kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjaid TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostjad hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostjad kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning kohtukulude kostjatelt väljamõistmiseks. Eelnimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse tegemisel otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses esile toonud. VÕS § 367 lg 1 kohaselt peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. VÕS § 455 lg 1 tulenevalt võib kindlustusvõtja asemele sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või muu kindlustuslepingu järgi tasumisele kuuluva makse tasuda ka kindlustatud või soodustatud isik, samuti pandipidaja, kellele kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenev nõue kindlustusandja vastu on panditud. Kindlustusandja ei või eelnimetatud isikutelt makse vastuvõtmisest keelduda. Kui kindlustusmakse tasub kindlustatud või soodustatud isik või pandipidaja, läheb kindlustusandja kindlustusmakse tasumise nõue kindlustusvõtja vastu tasutud ulatuses makse tasunud isikule üle (VÕS § 455 lg 2). VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt hagiavalduses esitatud asjaoludele on kostja A L rikkunud temaga sõlmitud liisingulepingut, mistõttu hageja oli õigustatud liisingulepingu erakorraliselt üles ütlema. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja. Hagiavaldusest ja lisatud dokumentidest nähtuvalt on hageja lepingu ühepoolsel ülesütlemisel ettenähtud nõudeid järginud. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist.

Põhivõlgniku poolt lepingu rikkumise korral on käendaja kohustatud VÕS § 142 lg 1 kohaselt tasuma hagejale võlgnetavad summad. VÕS § 145 lg 1 alusel vastutavad käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt ning sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise eest, lepingu muutmise, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Kostjate poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses, kokku summas 5 491.70 eurot (85 926.43 krooni) , millest põhivõlgnevus moodustab 5 474.14 eurot (85 651.68 krooni). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt hagiavalduses märgitud tähtajast, s.o. hagi esitamisest (koostamisest) 20.01.2011.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja on esitanud ka menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorralduse nr 86085, 11.11.2010 riigilõivu tasumisest summas 2577.80 krooni (164.75 eurot) ja maksekorralduse nr 50598, 20.01.2011 - summas 474.37 eurot. Kokku moodustavad hageja kantud menetluskulud 164.75 + 474.37= 639.12 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 461 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 08. aprillil 2011. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.