Tsiviilasi nr.2-10-21190
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 04.03.2011 Tallinn Tsiviilasja number
2-10-21190
Tsiviilasi
SOÜ hagi OÜ SH vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
4959.6 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜ S(registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja esindaja v.adv Alo Pormeister (AB Sirel&Partnerid, asukoht Scala City, Tartu mnt 43, 10128 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja OÜ SH(registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja Andres Tiik
esindajad
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Hagi rahuldada. Välja mõista OÜ SH põhinõue 4959,60 eurot OÜ S kasuks. Välja mõista OÜ SH viivis 4959,60 eurot OÜ S kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
05.05.2010.a. esitas SOÜ Harju Maakohtusse hagi OÜ SH vastu võlgnevuse summas 77 600.9 krooni (s.o 4959.6 eurot) ja viiviste nõudes. Hageja ja kostja vahel on 13.11.2009.a. sõlmitud kompromissleping, mille p 4 kohaselt kohustus OÜ SH hüvitama SOÜ inventari jääkmaksumuse vastavalt väljastatud arvele summas 324 000 krooni hiljemalt 30.11.2009.a. Kostja vastavat kohustust nõuetekohaselt ei täitnud. Kostja on hagejale 23.12.2009.a. tasunud 100 000 krooni ja 15.01.2010.a. 193 650 krooni. Enne eelnimetatud summade tasumist kostjale tekkinud viiviste tasumise kohustus loetakse hageja poolt vastavalt VÕS § 88 lg 8 ja lg 9-le osaliselt eelnimetatud summade arvel tasutuks. Pooltevahelise lepingu p 12 kohaselt on hagejal õigus kostjalt nõuda viivist 0,5% maksmata summalt päevas. Eelnevast tulenevalt on OÜ SH poolt hagejale võlgnetavate viiviste suuruseks seisuga 03.05.2010.a. 60 353 krooni. Hageja nõuab TsMS § 367 alusel ka hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mittemuutunud viiviste kostjalt väljamõistmist pooltevahelise lepingu p 12 sätestatud määras põhinõudelt päevas alates 06.05.2010.a. kuni põhinõude täitmiseni. Kostja on põhjendamatult jätnud täitmata pooltevahelisest lepingust tuleneva põhikohustuse ja viiviste tasumise kohustuse. Hageja palub jätta menetluskulud SOÜ kanda.
Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja ei vaidle vastu, et poolte vahel on 13.11.2009.a. sõlmitud leping, mille kohaselt kohustus kostja hagejale hüvitama inventari jääkmaksumuse summas 324 000 krooni hiljemalt 30.11.2009.a. Kostja on seisukohal, et seisuga 31.08.2010.a. on kostja võlgnevuseks hageja ees 30 350 krooni ja selle summa osas kostja põhivõlgnevust ei eita. Pooltevahelise lepingu kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt üksnes viivist mitte aga intresse. Hageja on VÕS § 88 tõlgendamisel segamini ajanud intressi ja viivitusintressi mõisted. Intressi näol on tegemist tasuga raha kasutamise eest ehk VÕS § 94 sätestatud kasutusintressiga, viivis kui õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral on reguleeritud aga VÕS §-s
Hageja jääb oma vastuses kostja seisukohtadele hagiavalduses esitatud seisukohtade juurde. Kostja on rikkunud pooltevahelises lepingus p 4 sätestatud maksetähtaega ning alates sellest tähtajast tekkis kostjale viivitusintressi tasumise kohustus. Intressi raha kasutamise eest ei ole pooled kokku leppinud ning seda hageja ka ei nõua. Hageja ei nõua viivist mitte intressilt vaid põhikohustuse täitmisega viivitatud aja eest. Kostjapoolne lepingu rikkumine ei ole VÕS § 103 mõttes vabandatav.
Kohus arutas asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses ja leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on esitanud kostja vastu kompromisslepingu täitmise nõude. Pooled ei vaidle selle üle, et lepingu on kehtiv, ka ei vaidle nad lepingust tuleneva põhikohustuse suuruse üle ja selle üle, et kostjal oli kompromisslepingust tulenev kohustus tasuda hagejale 324 000 krooni hiljemalt 30.11.2009.a. Kostja võttis oma kirjalikus vastuseks hagi 30 350 krooni osas õigeks. Selle summa osas kohus tõendeid ei analüüsi. Pooled vaidlevad selle üle, millises osas ja millal on kostja oma kohustuse täitnud ning kõrvalnõuete olemasolu ja suuruse üle. VÕS § 578 lg ˇ1 sätestab, et kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Kompromisslepingut tuleb VÕS § 76 lg 1 järgi täita nagu lepingus kokku lepitud. Kohtule esitatud kompromisslepingu punktist 4 nähtub, et pooled leppisid kokku, et kostja tasub hagejale 30.11.2009 inventari jääkmaksumuse 324 000 krooni. Viivise suuruseks on pooled lepingu p 12 kokku leppinud 0,5 % maksmata summalt päevas. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on tasunud hagejale 23.12.2009 summa 100 000 krooni ja 15.01.2010 summa 193 650 krooni. Kohtule esitatud viivisarvetest nähtub, et hageja on kostjale esitanud viivisearved tasumata põhikohustusega viivitamise eest summas 58 412 krooni järgmiselt: 8.12.2009 arve summas 11 340 krooni, arvestatud kogu põhinõudelt perioodi 1-7.12.2009 eest ja 21.12.2009 arve summas 22 680 krooni perioodi 8-21.12.2009 eest. Hageja on lugenud viivise kohustuse täidetuks kostja poolt tehtud 100 000 kroonise maksega, millest 34 020 krooni arvestati viivise ja 65 800 krooni põhinõude katteks. Hageja esitas 22.12.2009 arve summas 1620 krooni ühe päev 22.12.2009 eest kogu põhinõudelt ja põhiosa jäägilt summas 258 020 krooni esitas hageja 23.12.2009 arve summas 11 610 perioodi 23.-31.12.2009 eest. Hageja on lugenud viivise kohustuse täidetuks kostja poolt 15.01.010 tehtud maksega summas 196 650 krooni, millest viivise katteks arvestati 13 230,90 krooni ja põhiosa katteks 180 419,10 krooni. Hageja esitas 10.01.2010 arve summas 12 901 perioodi 01.10.01.2010 eest; 19.01.2010 arve summas 7100,40 krooni perioodi 11.-14.01.2010 eest ja 15.-19.01.2010 eest; 01.02.2010 arve summas 4656 kroon perioodi 20.-31.01.2010 eest;15.02.2010 arve summas 5820 kroon i perioodi 01.- 15.02.2010 eest; 28.02.2010 arve summas 5044 krooni perioodi 16.-28.02.2010 eest; 18.03.2010 arve summas 6984 krooni perioodi 01-18-03.2010 eest; 31.03.2010 arve summas 5044 krooni peruoodi 19.-31.03.2010 eest; 15.04.2010 arve summas 5820 krooni perioodi 01-15.04.2010 eest; 28.04.2010 arve summas 5044 krooni perioodi 16.-28.04.2010 eest. Hagi esitamise seisuga on viivistele lisandunud veel 1940 krooni perioodi 29.04-03.05.2010 eest. VÕS § 88 lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Kohus asub seisukohale, et intressi all tuleb mõista nii viivitusintressi kui ka intressi raha kasutamise eest. Kohtu arvates ei ole õige kostja vastuväide, et hageja on nõudnud kostjalt nii intressi kui ka viivise tasumist üheaegselt. Lepingus kui ka arvetes on märgitud viivis mitte intress.
Kohus asub seisukohale, et hageja oli õigustatud VÕS § 88 lg 8 ja 9 tuginedes määrama ära kohustuste täitmise selliselt, et kostja tasutud rahasummast arvestati osa tasutust viiviste ja osa põhikohustuse täitmiseks. Kostjalt tuleb hageja kasuks VÕS 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista põhivõlg 77600,90 krooni/ eurot. Hageja on VÕS § 113 lg 1 järgi nõudma kostjalt ka lepingus kokku lepitud viivise tasumist. Kohus leiab, et põhinõuet ületava viivise väljamõistmine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Hagi esitamise seisuga oli kostja viivise võlgnevus 60 353 krooni, mis suurenes iga päevaga 388 krooni võrra ning 44 viivitatud päeva lisandudes ületas kostja viivise võlgnevus põhivõla suuruse. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista viivis 77 600,90 krooni. TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude summaliseks kindaksmääramiseks tuleb TsMS § 174 lg 1 järgi esitada asja lahendanud maakohtule taotlus 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.