2-11-1393/9 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Osaühing Puhu Kaubandus juhatuse liige Axxx Kxxxxo esitas 14.01.2011. a kohtule avalduse, milles palus kohtul välja kuulutada Osaühingu Puhu Kaubandus pankrot. Avalduse põhjal on osaühingul seisuga 31.12.2010 varasid summas 0,91 eurot. Võlgniku vastu on nõudeid seisuga 31.12.2010 summas 18 127,90 eurot, millest laenukohustused moodustavad 1 278,23 eurot, võlad hankijatele 794,49 eurot, maksuvõlad 16 055,18 eurot. Osaühingu omakapital on 18 127,01 euro suuruses negatiivne. Võlgniku majandustegevus on seiskunud, suutmatus nõudeid rahuldada ei ole ajutine. Avalduse lisaks olevast seletuskirjast maksejõuetuse põhjuste kohta nähtub, et OÜ Puhu Kaubandus allakäik algas 2008.a. seoses kaubanduskettide laienemisega xxxxxxxxxxx. Hulgilaod müüsid osaühingule kaupa kõrgema hinnaga, kui kettidele, kuna kogused olid väiksemad. Sooduskampaaniaid teha ei olnud võimalik, samuti avaldas mõju üldine majanduslangus. 2007.a. oli suur surve töötasude kasvule. Majanduslanguse perioodil ei olnud töötajad nõus palgakärbetega. Seetõttu lõppes 2008.a. 172 310 kroonise kahjumiga ja 2009.a. 128 034 kroonise kahjumiga. Tekkisid võlad tarnijatele ning maksuvõlad. Rendimaksete mitte tasumine tõttu lõpetati rendilepingud. 01.11.201.a lahkusid viimased töötajad, tasuti veel osaliselt maksuvõlgasid. 31.12.2010.a. seisuga oli osaühingu kassajääk 14,20 krooni, s.o 0.91 eurot. Avaldusele lisatud võlanimekirjast nähtub, et OÜ-l Puhu Kaubandus on bilansilisi võlgasid kokku 18 127,90 eurot (283 640 krooni), bilansiväliseid kohustusi on osaühingul 9 393,22 eurot (146 972 krooni) Kohus otsustas 24.01.2011. a määrusega võtta pankrotiavaldus menetlusse ja algatada Osaühingu Puhu Kaubandus pankrotimenetlus. Kohus määras võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Hele Kuudi. Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule aruande. Aruande põhjal on võlgnikul vara väärtuses 0 krooni. Võlgnik ei ole täitnud Äriseadustikust tulenevaid nõudeid ja aastatel 2008, 2009 ja 2010 on olnud omakapitali nõue täitmata ja miinuses 100-280 tuhande krooniga). Võlgnikul on võlgasid kokku 22376.05 euro ulatuses, mis jagunevad järgmiselt: Võlad Maksu- ja Tolliametile 20 303.34 eurot, Nõmme Valduse OÜ-le (laen) 1278.23 eurot, Eesti Autorite Ühingule 117,02 eurot ja Nõmme Valduse OÜ-le(kui tarnijale) 677,46 eurot. Kõik koostöö- ja töölepingud on lõpetatud. Olemasolevate materjalide ja ka varasemate kontoväljavõtete alusel ei ole ajutine haldur tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse põhjusena nimetab ajutine haldur järgmisi: 1)väike osakapital, mis ei võimaldanud äriühingul laieneda 2)konkurentsi suurenemise olukorras puudus võimalus jätkata tegevust. Puudub maksejõuetuse põhjustamine PankrS § 28 tähenduses.

Kohtuistung Kohtuistungil jäi võlgniku juhatuse liige Axxx Kxxxxx avalduses toodu juurde. Ettevõte ei tegutse enam 2010.aastast, kuna rendilepingud öeldi üles, sest rent oli maksmata. Töölepingud on lõpetatud, palgalisi oli parematel aegadel kuni 10. Kaks töötajat on lapsehoolduspuhkusel ja neile tuleb töötukassast raha taotleda ja töölepingud lõpetada. Omakapitali puudujääk on olnud aastast 2008. A.Kxxxxx avaldas, et ettevõte on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutine. Ettevõttel puuduvad vahendid pankrotimenetluse katteks ja juhatuse liige peab õigeks pankrotimenetlus raugetada. Ajutine haldur jäi aruandes kajastatu juurde ja tegi ettepaneku pankrotimenetlus raugetada pankrotti välja kuulutamata. Kohus selgitas ajutise halduri tasu hüvitamist. Kohtu seisukohad: Võlgniku põhitegevus on olnud toitlustamine, on olnud ka lisategevusalad(tl.7). Lepingud on lõpetatud ja muud majandustegevust võlgnikul ei toimu. Puudub vara omaniku tahe investeerida ettevõtte tegevus jätkamiseks. Kohtule esitatud ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul on võlgasid 22376,05 euro ulatuses ja vara 0 euro väärtuses. Võlgnik on välja toonud ka bilansivälised kohustused. Võlgnikul puudub praeguses olukorras reaalne võimalus saada igapäevast käivet määral, mis võimaldaks tasuda tekkinud võlgasid, jooksvaid kulusid, makse. Võlad Maksu- ja Tolliametile kannavad igapäevast intressi, misläbi suurenevad Kohtu hinnangul ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus nõustub, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on konkurentsi suurenemine suure kaubanduskettide tuleku näol lähikonda ja väike osakapital, mis ei võimalda laienemist. Maksejõuetuse pöördumatusele on mõju avaldanud ka üldine majanduslangus, mis nõudis kulude piiramist, kuid äriühingu töötajad ei ole nõustunud palga kärpimisega. Tegemist on olukorraga, milles puuduvad piisavad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja neid vahendeid ei ole kusagilt ka tulemas. Võlgnikul ei ole muid tegevuskohti ja ta ei ole muudel aladel tegutsenud. Võttes aluseks Pankrotiseaduse mõtte, mille kohaselt pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel, on kohus seisukohal, et võlgniku pankroti välja kuulutamine olukorras, kus võlausaldajate nõuete rahuldamist ei ole ette näha, ei ole Pankrotiseaduse mõttega kooskõlas. Seetõttu kohus võlgniku pankrotti välja ei kuuluta, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub selle katteks ka vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg.1 alusel nõude esitamiseks juhtorgani liikme vastu ei põhjendatud aluseid. Juhatuse liige on teadlik vajadusest katta ajutise halduri tasu või kulud.

Kohus teavitas võlgniku pankrotimenetlusest võlausaldajat Maksu- ja Tolliametit, tehes võlausaldajale ettepaneku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasuda kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks, sellega on täidetud PankrS § 30 nõuded. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et Osaühingu Puhu Kaubandus pankrotimenetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 5 kohaselt: kui menetlus lõpetatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 näeb ette, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Seega tuleb ajutisel halduril võlgnikettevõte likvideerida ja esitada töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avaldus võlgniku töötajatel saadaolevate summade saamiseks. Kohus määrab ajutise halduri ettepanekul ettevõtte dokumentide hoidjaks juhatuse liikme Axxx Kxxxxx. Menetluskulude jaotus PankrS § 23 lg 4 näeb ette, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 150 lg.4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Arvestades, et võlgnikul peaks olema olemas vara vähemalt äriühingu osamakse väärtuses, määrab kohus, et ajutise halduri tasu ja kulutused kaetakse võlgniku vahenditest ja puudujäävas osas jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku juhatuse liikme kanda. Pankrotimenetluse kulude kindlaksmääramise lahendab kohus eraldi määrusega.