Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 03.03.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-10-44480/3
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 03.03.2011
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 827

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. märts 2011.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-44480

Tsiviilasi

AS DnB NORD Liising hagi OÜ PA, OÜ A ja R M vastu võla nõudes

Hagi hind

13 767,63 eurot (215 416,66 krooni)

Menetlusosalised ja nende

Hageja: AS DnB NORD Liising Hageja esindaja: Helen T (XXX); Kostja I: OÜ PA (registrikood XXX, aadress XXX); Kostja II: OÜ A (registrikood XXX, aadress XXX); Kostja III: R M (isikukood XXX aadress XXX)

esindajad

Resolutsioon

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista solidaarselt OÜ-lt PA, OÜ-lt A ja R M ’lt võlgnevus 15 954,79 EUR (viisteist tuhat üheksasada viiskümmend neli eurot ja 79 senti) AS DnB NORD Liising kasuks.

3.Välja mõista solidaarselt OÜ-lt PA, OÜ-lt A ja R M ’lt AS DnB NORD Liising kasuks viivis 0,25% päevas põhinõudest (13 767,63 eurolt) alates 14.09.2010.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid OÜ-lt A ja R M ’lt võlgnevust ja viiviseid kokku mitte suuremas summas kui 17 018,59 eurot.

4.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus

Välja mõista solidaarselt OÜ-lt PA, OÜ-lt A ja R M ’lt menetluskulu summas 1 438,01 EUR (üks tuhat nelisada kolmkümmend kaheksa eurot ja 01 senti) AS DnB NORD Liising kasuks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

dusarvele SEB Pank (arve nr 10220034796011) või Swedbank (arve nr 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal (arve nr 333416110002) märkides viitenumbriks 3100057358. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista kostja OÜ PA ja hageja vahel sõlmitud võla tasumise kokkuleppest (käendaja kostja R M , käendaja vastutuse maksimumsumma 17 018,59 eurot) ja kostja OÜ A ja hageja vahel sõlmitud võlakohustuse täitmisega ühinemise kokkuleppest (solidaarvõlgniku vastutuse maksimumsumma 17 018,59 eurot) tuleneva põhivõlgnevuse summas 215 416,66 krooni, intressi 7 833,16 krooni ja viivise 26 388,46 krooni. Samuti palub hageja kostjatelt välja mõista menetluskulud, viivised määras 0,25% päevas arvutatuna 215 416,66 krooni suuruselt võlasummalt alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse tasumiseni. Menetluse käik Kostjatele on hagimaterjalid kätte toimetatud, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteadetega. Kostjad kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostjad hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.