Hagi õigeksvõtmisega Avalikult teatavakstegemine
01.märts 2011 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas
Tsiviilasi
Asja lahendamine
nr 2-10- 59789 OÜ Aktiva Finants versus Merike Toompuu võlgnevuse 35015.14 krooni nõudes hagihind 20473.24 krooni kirjalikus menetluses
Kohtukoosseis
kohtunik Silvi Maiste
Hageja
OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479; aadress Weizenbergi 20, 10150 Tallinn) Ene Solovjev ( OÜ Julianuse Õigusbüroo, registrikood 11930038, asukoht A.Weizenbergi 20 Tallinn ) Merike Toompuu (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxx xx-x xxxxxxxx)
Hagi ese
Hageja esindaja Kostja
Resolutsioon
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 sätete alusel. Võlaõiguse põhimõtete kohaselt (VÕS § 76 lg 1) tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kostja on jätnud täitmata lepingulised kohustused telekommunikatsiooniteenuste eest tasumise osas. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu hagilt 5000 krooni ja õigusabi eest makstud tasu 5500 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist. Hageja tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest. Kohus leiab, et menetluskuluna on põhjendatud hagilt tasutud riigilõiv 5000 krooni/319.56 eurot. TsMS § 175 lg 3 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008 määrusega nr 137 on kehtestatud varalise nõudega tsiviilasjas on lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt maksimaalseks sissenõutavaks määraks hagihinna kuni 10 000 krooni puhul on 5 000 krooni. Nähtuvalt tsiviilasjast on hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi piirdunud hagiavalduse koostamise ja selle kohtusse esitamisega. Hageja ei ole õigusabi kulu sisuliselt põhjendanud. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et tegemist on lihtsa võlanõudega. Kohus leiab, et kuna hageja põhitegevusala on inkassoteenus ja krediidiinfo, ei leia kohus alust õigusabi väljamõistmiseks. Hageja ei ole põhjendanud õigusabi kasutamise vajadust. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu 958.67 eurot. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 3 000 krooni/191.73 eurot.
Silvi Maiste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.