2-10-16211
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.veebruar 2011. a Põlva kohtumaja, Põlva, Võru tn.12
Tsiviilasja number
2-10-16211
Tsiviilasi
L. OÜ hagi A. A. võlgnevuse 10 000 krooni, intressi 5977 krooni ja viivise 4023 krooni nõudes
Tsiviilasja hind
639,12 eurot (10 000 krooni)
Menetlusosalised ja nende
Hageja: L. OÜ - registrikood: xxxxxxxxx: xxxx xxx xxxx xxxxx Esindaja: juhatuse liige T. R. E-post: Kostja: A. A. : xxxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxxxxxxx xx xxxxxxx, xxxxx-xxxxxxx, tegelik elukoht teadmata
esindajad
Kirjalik menetlus
1.Mõista A. A. . OÜ kasuks välja 1090 (üks tuhat üheksakümmend) eurot ja 86 senti, sealhulgas 639,12 eurot põhivõlgnevuse, 382 eurot intressi, 44,18 eurot viivise ja 25,56 eurot teatiste saatmistasu katteks. 2.Määrata kindlaks A. A. hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus 134 (ükssada kolmkümmend neli) eurot 21 senti. 3.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. 4.Teha tagaseljaotsus kostjale teatavaks avaliku kättetoimetamise teel väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kaudu. Edasikaebamise kord
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 415 ja 420 alusel
2-10-16211
Hageja võib otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so alates 28.02.2011.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 28 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku. Tagaseljaotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 06.02.2009 raamtarbijakrediidilepingu R-062009 ja selle lisa 1, mille kohaselt hageja laenas kostjale 7000 krooni. Hageja kandis laenusumma üle kostja pangakontole. 11.03.2009 sõlmisid hageja ja kostja raamtarbijakrediidilepingu R-06-2009 lisa 3, mille kohaselt hageja laenas kostjale 3000 krooni. Hageja kandis laenusumma üle kostja pangakontole. 13.04.2009 sõlmisid hageja ja kostja raamtarbijakrediidilepingu R-06-2009 lisa 4, mille kohaselt hageja laenas kostjale 2500 krooni. Hageja kandis laenusumma üle kostja pangakontole. 10.05.2009 täitusid nimetatud lepingulisade maksegraafikute järgsed osamaksete tasumise tähtajad. Eelnevad maksed tulenevalt lepingulisadest 1 ja 3 oli kostja tasunud korrektselt. Lepingulisa 4 esimese osamakse tasumise tähtaeg täitus 10.05.2009, mitte ühegi loetletud lepingulisa katteks kostjalt makset ei laekunud. Kuivõrd kostjaga kontakti saada polnud võimalik, saatis hageja 20.05.2009.a. kostjale kirjaliku hoiatuse, nõudes osamaksete tasumist. Tasumist ei järgnenud ja kostja hagejaga ei kontakteerunud. 28.05.2009 saatis hageja kostjale posti teel tarbijakrediidilepingu ülesütlemise hoiatuse, milles nõudis osamaksete tasumist 03.06.2009 a., kuid kostja ei asunud võlgnevust likvideerima. Hageja on püüdnud kostjalt võlgnevust kätte saada makskäsu kiirmenetluses, kuid 23.03.2010.a. lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse, kuna kohtul polnud võimalik menetlusdokumente kostjale kätte toimetada. Eelnevast tulenevalt ja toetudes võlaõigusseaduse §-dele 76 lg 1, 82 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 taotleb hageja kostjalt 20 000 krooni väljamõistmist, millest 10 000 krooni on võlgnevuse põhiosa (hageja poolt vähendatud ulatuses), 5977 krooni intressivõlgnevus ning 4023 krooni viivis. Viivisearvestuses on hageja võtnud aluseks tarbijakrediidilepingu punkt 1.7.2 sätestatud määra0,5 % päevas, kuid mitte vähem kui 100 krooni päeva kohta ja viivisearvestuse perioodiks 03.06.2009 kuni 07.04.2010. Arvestuslik viivisenõue on 30 800 krooni, kuid hageja vähendab nõude 4023 kroonini. Menetluskuludena taotleb hageja 2400 krooni väljamõistmist, millest 400 krooni on kostjale teatiste saatmise tasud vastavalt tarbijakrediidilepingu p-le 1.7.6, 750 krooni on maksekäsu kiirmenetluse esitamisel tasutud riigilõiv ja 1250 krooni hagi esitamisel tasutud täiendav riigilõiv. Kostja vastuväited 2 (5)
2-10-16211
Kostjale on hagimaterjalid TsMS § 317 lg 1 p 1 sätteid kohaldades avalikult kätte toimetatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise teel 17.06.2010 (tl.36). Samas on kostjale teatavaks tehtud ka kohustus hagile vastata ning hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikku vastust saatnud. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega TsMS§ 407 lg 1 alusel osaliselt rahuldada, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg 2 võib hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks esitada ka hagiavalduses. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks hagiavalduses. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhinõude osas õiguslikult põhjendatud, kuid viivise osas tuleb rakendada seaduses sätestatud intressimäära. Poolte vahel sõlmitud leping vastab trabijakrediidilepingu tunnustele, s.o. VÕS § 402 kohaselt krediidileping,millega majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt VÕS § 415 lg 1 ei või tarbijalt nõuda võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel viivist rohkem kui VÕS § 94 sätestatud suuruses (seadusjärgne viivis). VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 alusel tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl.6-15) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega.
3 (5)
2-10-16211 Kuna raamtarbijakrediidilepingu p.1.7.2 kokkulepitud viivise määr- 0,5 % päevas, kuid mitte vähem kui 100 krooni päeva kohta ei ole tulenevalt VÕS § 415 lg 1 rakendatav, tuleb viivis kostjalt välja mõista VÕS § 94 sätestatud määras, mis alates 01.01.2009 on 0,022 % päevas. Kostja poolt võla tasumisega viivitatud päevi alates tarbijakrediidilepingu ülesütlemisest 03.06.2009 kuni hagi esitamiseni 07.04.2010 on olnud 308. Seega tuleks seadusjärgse viivisena kostjalt hageja kasuks välja mõista 691,22 krooni (10201 x 0,022% x 308). Kostja võlgneb hagejale seega 17 068,22 krooni, sealhulgas tagastamata laen 10 000 krooni, intress 5977 krooni, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 691,22 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulud (teatiste saatmistasud) 400 krooni. Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Ülaltoodud võla arvestust aluseks võttes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 1090,86 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. Hageja on hagiavalduses palunud jätta kostja kanda menetluskulud – hagi ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu – kokku 2000 krooni ja 400 krooni teatiste saatmise tasudena vastavalt tarbijakrediidilepingu p-le 1.7.6. Seega on kohtul võimalik TsMS § 1741 lg 3 alusel määrata käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on üheks kohtukuluks riigilõiv. TsMS § 144 p 7 alusel arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuväliste kulude hulka juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Käesolevas asjas on L. OÜ maksekäsu kiirmenetluse avaldus A. A. (tsiviilasi nr. 2-09-29552) jäetud TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel rahuldamata 23.03.2010 (tl.16) ning hagi on kohtusse esitatud 07.04.2010, seega esineb alus maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu arvamiseks menetluskulude hulka. Maksekäsu kiirmenetlus avalduse esitamisel on tasutud riigilõivu 750 krooni (tl.4),hagi esitamisel on tasutud 07.04.2010.a. täiendavalt riigilõivu 1250 krooni (maksekorralduse koopia tl.5). Kohtuteate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded on 04.06.2010 tasutud riigilõivu 100 krooni (maksekorraldus tl.32). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 2100 krooni ehk 134,21 eurot. Hageja on käsitlenud menetluskuluna ka 400 krooni teatiste saatmise tasu vastavalt tarbijakrediidilepingu p-le 1.7.6., kuid nimetatud kulu ei saa arvata menetluskulude hulka. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Teatiste saatmiskulu ei saa käsitleda kohtukuluna tulenevalt TsMS § 138 lg 2 ja nimetatud kulu
4 (5)
2-10-16211 pole sätestatud ka TsMS §-s 144 sisalduvas kohtuväliste kulude loetelus. Kohus on teatiste saatmise tasu kostjalt välja mõistnud mitte menetluskuluna, vaid lepingust tuleneva võlana. TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Kuna kostja registrijärgses elukohas ei ela ja kohtul puuduvad andmed kostja tegeliku viibimiskoha kohta, samuti puudub võimalus menetlusdokumendi edastamiseks kostja esindajale või kostja volitatud isikule, tuleb kohtuotsus kostjale TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte toimetada avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.
Epp Tombak Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.