Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-10-1956

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

I Võlausaldaja pankrotiavalduse sisu 13.01.2010 esitas võlausaldaja JR Harju Maakohtule avalduse võlgniku HSi pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid võlausaldaja ja võlgnik suusõnalise tähtajatu laenulepingu, mille alusel kandis võlausaldaja võlgniku arvele 159 267,83 eurot. 01.06.2009 edastas võlausaldaja võlgnikule teate laenulepingu ülesütlemisest. Võlgnik ei ole võlausaldajale laenu tagastanud. Võlausaldaja tugines pankrotiavalduse esitamises pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 10 lg 2 p-le 1. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik maksejõuetu ning tema pankrot tuleb välja kuulutada.

II Võlgniku seisukoht pankrotiavaldusele Võlgnik ei ole esitanud JR’u poolt esitatud pankrotiavaldusele sisulisi vastuväiteid.

III Ajutise pankrotihalduri aruande sisu Ajutise halduri aruande kohaselt puuduvad pankrotiavalduse menetlusse võtmise seisuga võlgnikul arvestatavad rahalised vahendid. Ajutisele haldurile teadaolevalt on HSi ainukeseks sissenõutavaks muutunud võlgnevuseks võimalikud kohustused pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ees. Arvestades võlgniku olemasolevaid kohustusi ja võlgniku olemasolevaid varasid, siis ajutise halduri arvamusel puudub käesoleval ajal võimalus võlausaldaja nõudeid rahuldada. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu. Ajutisel halduril ei ole õnnestunud võlgnikult ega teistelt isikutelt saada andmeid selle kohta, et võlgniku olukord võiks tulevikus mingil moel muutuda või mingis ulatuses paraneda. Seega leiab ajutine haldur, et võlgnik on maksejõuetu ja selline olukord ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks tuleb ajutise halduri hinnangul lugeda HS ja JR vahel sõlmitud 06.12.2007 suusõnalise tähtajatu laenulepingu alusel võetud laenu, mille kohaselt moodustab HS võlgnevus JR ees 2 492 000 krooni (159 267,83 eurot). Käesolevaks hetkeks ei ole HS laenu tagasi maksnud. Lisaks on HS võõrandanud 28.09.2009.a. on

2-10-1956 mõttelise osas kinnistust Andres Laurile, mille kohaselt on müügihinnaks olnud 3 500 000 krooni (223 690,77 eurot) ning mis on tasutud HS enne lepingu sõlmimist sularahas. Arvestades laenu saamise tegelikku eesmärki ning saadud rahaliste vahendite kasutamist, võib olla tegemist ka kuriteo tunnustega teoga, millega HS on muutnud ennast teadlikult maksejõuetuks eesmärgiga saadud rahalisi vahendeid mitte eesmärgipäraselt kasutada. Lisaks ei ole HS vastanud küsimusele, mida on tehtud väidetavalt 28.09.2009 saadud lepingujärgse 3 500 000 krooniga (223 690,77 eurot). Haldur ei ole tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise võimalusi, kuid peale pankroti välja kuulutamist võib esineda võimalus 28.09.2009 sõlmitud kinnistu mõttelise osa müügilepingu ja asjaõiguslepingu tagasivõitmiseks. Võlgnikule kuulus kinnistu asukohaga XXX, registriosa nr XXX, suurusega 26,86 ha, XXXkaasomandist. HS kinnistu osa on võõrandatud AL(isikukood XXX) 28.09.2009 Tallinna notar Triin Lekk tõestatud kinnistu mõttelise osa müügilepingu ja asjaõiguslepinguga (notarileping nr 2482) hinnaga 3 500 000 krooni (223 690,77 eurot). AL ei ole ajutise halduri hinnangul automaatselt võlgnikul lähikondseks pankrotiseaduse tähenduses. Kuna nimetatud kinnistu on aga võõrandatud vahetult peale JR 01.06.2009 esitatud laenulepingu (suusõnaline laenuleping sõlmitud 06.12.2007) lõpetamise ja 08.09.2009 pankrotihoiatuse teate esitamist, siis võib olla tegemist teadliku sooviga kahjustada võlausaldajate huve ning ennast varatuks muuta. Ajutise halduri hinnangul on ebatõenäoline, et veel 2009.aastal, kus on olemas kõikvõimalik turvalised lahendused raha ülekanneteks, kasutatakse sellises ulatuses sularahas arveldusi. Seetõttu võib olla ajutise halduri hinnangul tegemist ka näiliku tehinguga. Ajutise halduri hinnangul puuduvad võlgnikul vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine haldur on seisukohal, et kui võlgniku võlausaldajad või kolmas isik ei soovi pankrotimenetluse eeldatavate kulude katteks tasuda kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summat HS pankroti väljakuulutamiseks ja pankrotimenetluse jätkamiseks, siis kuulub HS pankrotimenetlus lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu 22.02.2011 on võlausaldaja JR tasunud kohtu deposiiti 2 000 eurot pankrotimenetluse eeldatavate kulude katteks.

IV Kohtuistung 16.02.2011 toimunud kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutine pankrotihaldur esitas ajutise halduri aruande. Võlgnik määratud istungile ei ilmunud.

V Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 2 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

2-10-1956 Kohus, kuulanud ära võlausaldaja seletused ja ajutise pankrotihalduri aruande ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. 13.01.2010 esitas võlausaldaja JR Harju Maakohtule avalduse võlgniku HSi pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid võlausaldaja ja võlgnik suusõnalise tähtajatu laenulepingu, mille alusel kandis võlausaldaja võlgniku arvele 159 267,83 eurot. 01.06.2009 edastas võlausaldaja võlgnikule teate laenulepingu ülesütlemisest. Võlgnik ei ole võlausaldajale laenu tagastanud. Võlgnik ei ole võlausaldaja nõudele sisulisi vastuväiteid esitanud. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlausaldaja nõude suuruseks 159 267,83 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlausaldaja on esitanud tõendid võlgnikule raha ülekandmise kohta (tl 4) ja laenulepingu lõpetamise kohta (tl 5) ning võlgnik võlausaldaja nõudele vastuväiteid esitanud ei ole, siis leiab kohus, et võlausaldaja nõue on selge. Võlausaldaja on võlgniku maksejõuetust põhistanud PankrS § 10 lg 2 p 1 tuleneva asjaoluga, s.t võlgnik ei ole pärast pankrotihoiatuse saamist võlausaldaja nõuet rahuldanud. Lisaks nimetatule põhistab võlausaldaja võlgniku maksejõuetust asjaoluga, et võlgnik on võõrandanud talle kuulunud kinnisvara ja ei ole sellest saadud rahast tasunud võlausaldaja nõuet ning muu vara ja sissetulek võlgniku puudub. Võlgniku arveldusarvetel on raha kokku 10,37 eurot. Võlgnik on 2010. a saanud maksustatavat tulu ainult sotsiaalkindlustusametilt vanemahüvitise näol summas 42 461 krooni, millest on kinni peetud tulumaks 7 404 krooni. Muud regulaarsed sissetulekud võlgnikul puuduvad. Kohustusi on võlgnikul võlausaldaja JR ees kokku 159 651,30 eurot. Lisaks nimetatule on võlgnikul laenukohustused aktsiaselts Swedbank ees summas 3 217,90 eurot, kuid nimetatud laenukohustuste osas puudub võlgnikul võlgnevus, sest kohustusi aktsiaselts Swedbank ees täidab võlgnik igakuiselt. Võlgnikul on alaealine laps, kes on sündinud 02.09.2008, hetkel on võlgnik uuesti lapseootel, eeldatav sünnituse kuupäev on 06.06.2011. Võlgnikul puudub igakuine sissetulek. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul vara praktiliselt puudub ja ta ei oma igakuist sissetulekut ning võlgnikul on täitmata kohustusi vähemalt 159 651,30 eurot, siis ületavad võlgniku kohustused oluliselt võlgniku vara ja kuna puuduvad andmed, et võlgniku majanduslik seisnud võiks muutuda, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlausaldaja JR on tasunud kohtu deposiiti 2 000 eurot pankrotimenetluse eeldatavate kulude katteks, siis on olemas vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, mistõttu võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et võlgnik ei ole sihipäraselt kasutanud JR saadud 2 494 000 krooni (159 267.83 eurot) elamu lõpuni ehitamiseks, vaid on selle edasi kandnud RT ja osaühingule P . Osaühingule P üle kantud summa selgituseks on märgitud laenu tagastamine, samas ei nähtu osaühingu P 2007. a ja 2008. a majandusaasta aruannetest, et äriühingule oleks keegi laenu tagastanud. Arvestades laenu saamise tegelikku eesmärki ja saadud rahaliste vahendite kasutamist, võib olla tegemist kuriteo tunnustega teoga, kuna HS võib olla end teadlikult muutnud maksejõuetuks eesmärgiga saadud rahalisi vahendeid mittesihipäraselt kasutada. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib olla kuriteo tunnustega tegu.

2-10-1956 Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise võimalusi. Samas leiab ta, et peale pankroti välja kuulutamist võib esineda võimalus võlgniku poolt 28.09.2009 võõrandatud kinnistu tagasivõitmiseks. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama asjaolu, kas võlgniku pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ja vajadusel esitama vastavad nõuded. Kohus selgitab HSile, et tulenevalt PankrS § 91 lg-st 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui HS soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Indrek Leppsoo on andnud nõusoleku enda nimetamiseks HSi pankrotihalduriks.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.