Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud BIGBANK AS esitas 09.09.2010 hagi S F vastu 3 516,30 euro ja viivise saamiseks. Hageja nõue kostja vastu tuleneb hageja ja JD vahel 02.11.2006 sõlmitud tarbijakrediidilepingust ning hageja ja kostja vahel 02.11.2006 sõlmitud käenduslepingust. Kohtuistungil võttis kostja hagi õigeks. Kohtu põhjendused TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Lõike 2 kohaselt hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Hageja ja JD vahel 02.11.2006 sõlmitud tarbijakrediidilepingust ning hageja ja kostja vahel 02.11.2006 sõlmitud käenduslepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 ja 2 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 3 516,30 eurot, millest 1 758,30 eurot on tagastamata krediidisummas, 287,07 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 17,58 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud ja 1 453,35 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates 14.09.2010 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 29,2% aastas põhinõudelt 1 758,30 eurot. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, kuna kostja on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Samuti ei ole kostja kohe kirjaliku avalduse hagi õigeks võtnud. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 683,88 eurot järgmiselt: 383,47 eurot riigilõivu hagimenetluses, 6,39 eurot riigilõivu elektroonilise dokumendi väljatrüki eest ning 274,82 eurot õigusabikulud ning menetlusosalise sõidukulu 19,20 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ja sõidukulud. Riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 2 kohaselt kohtumenetluses dokumendi ärakirja või elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise või edastamise eest tasutakse riigilõivu 5 kroon iga lehekülje eest. TsMS § 340 lg 4 kohaselt korraldab kohus kohtule elektrooniliselt esitatud dokumendist ärakirjade või väljatrükkide tegemise, kui teisele menetlusosalisele ei saa eeldatavasti elektroonilist dokumenti edastada või ta ei saa selle sisuga eeldatavasti tutvuda või seda välja trükkida. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud juhul on ärakirjade või väljatrükkide tegemine riigilõivuvaba. Kohus leiab, et RLS § 57 lg 2 kohaselt ei ole elektrooniliselt esitatud hagiavalduse enda esmakordne väljatrükkimine lõivustatud toiming. Riigilõivu tuleb teatud juhtudel tasuda siis, kui menetlusosaline soovib kohtult menetlusdokumendi väljatrüki või ärakirja väljastamist. TsMS § 340 lg 4 (01.01.2010 redaktsioonis) kohaselt on aga kostjale elektrooniliselt esitatud hagiavalduse väljatrüki edastamine riigilõivuvaba. Seega ei olnud hagejal hagiavalduse esitamisel ning sellest väljatrüki edastamisel kostjale kohustust tasuda riigilõivu summas 6,39 eurot. Tulenevalt eelnevast jätab kohus nimetatud riigilõivu kostjalt välja mõistmata. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas 274,82 eurot. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 4.09.2008 määruse nr 137 (01.01.2011 redaktsioonis) § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 3 200 euro puhul 1 600 eurot. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 1 758,30 eurot. Käesolevas asjas on hageja kandnud õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise ning

istungitel osalemise eest. Kohtu hinnangul ei ole esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ning istungitel osalemine ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude kandmist summas 274,82 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud 95,87 euro ulatuses. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista arvestades asja keerukust ja mahtu ning osalemist istungitel õigusabikulud summas 95,87 eurot ja hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 383,47 eurot ning sõidukulu 19,20 eurot kokku 498,54 eurot. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.