28. veebruar 2011 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-09-18085
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
OÜ I hagi H OÜ ja IRH vastu võla saamiseks 2 848,99 eurot (44 576,98 krooni)
Asja läbivaatamise kuupäev
Hageja OÜ I (registrikood XXX asukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Elise Vasamäe (Aavik & Partnerid Advokaadibüroo, Tuukri 19, 10152 Tallinn) Kostja I H OÜ (registrikood XXX, auskoht XXX) Kostja II IRH(isikukood XXX, elukoht XXX) 25.01.2011
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja advokaat Elise Vasamäe
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada
2.Välja mõista H OÜ-lt ja IRH’ilt solidaarselt rendileping/teeninduslepingust nr 3203 tulenev võlgnevus 822,06 (kaheksasada kakskümmend kaks eurot ja 06 senti) eurot (12 862,52 krooni) OÜ I kasuks.
3.Välja mõista H OÜ-lt ja IRH’ilt solidaarselt rendileping/teeninduslepingust nr 3203 tulenev viivis seisuga 05.10.2009 summas 671,54 (kuussada seitsekümmend üks eurot ja 54 senti) eurot (10 507,28 krooni) ja alates 06.10.2009 viivis 0,25% päevas põhinõudelt kuni põhinõude kohase täitmiseni OÜ I kasuks
4.Välja mõista H OÜ-lt rendileping/teeninduslepingust nr 3299 tulenev võlgnevus 2 026,92 (kaks tuhat kakskümmend kuus eurot ja 92 senti) eurot (31 714,46 krooni) OÜ I kasuks.
5.Välja mõista H OÜ-lt rendileping/teeninduslepingust nr 3299 tulenev viivis seisuga 05.10.2009 summas 1 882,62 (üks tuhat kaheksasada kaheksakümmend kaheksa eurot ja 62 senti) eurot (29 456,60 krooni) ja alates 06.10.2009 viivis 0,25% päevas põhinõudelt kuni põhinõude kohase täitmiseni OÜ I kasuks OÜ I kasuks. Menetluskulude jaotus Välja mõista H OÜ-lt ja IRH’ilt solidaarselt menetluskulud 27% ulatuses OÜ I kasuks ja välja mõista H OÜ-lt menetluskulud 73% ulatuses OÜ I kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2-09-18085 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv kehtivates määrades. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Menetluse käik
1.23.04.2009 esitas hageja Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale avalduse H OÜ vastu maksekäsu kiirmenetluses võla nõudes. Võlgnik esitas makseettepanekule tähtaegselt vastuväite. 10.09.2009 määrusega on Pärnu Maakohus andnud asja üle kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus.
2.09.10.2009 esitas OÜ I Harju Maakohtule hagi H OÜ ja IRH vastu võla saamiseks. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused
3.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista rendilepingust nr 1 tuleneva põhinõude 822,06 eurot (12 862,52 krooni), viivise seisuga 05.10.2009 summas 671,54 eurot (10 507,28 krooni) ja alates 06.10.2009 viivise 0,25% päevas põhinõudelt kuni põhinõude kohase täitmiseni ning kostjalt I välja mõista rendilepingust nr 2 tuleneva põhinõude 2 026,92 eurot (31 714,46 krooni), viivise seisuga 05.10.2009 summas 1 882,62 eurot (29 456,60 krooni) ja alates 06.10.2009 viivise 0,25% päevas põhinõudelt kuni põhinõude kohase täitmiseni ja menetluskulud.
4.03.05.2007 sõlmisid hageja ja kostja I rendilepingu/teeninduslepingu nr 3203 (edaspidi rendileping nr 1), mille kohaselt andis hageja kostja I kasutusse sõiduauto Hyndai H-1, reg.märgiga XXX (tl 35), ning kostja I kohustus tasuma igakuiselt kindlaks määratud kuupäeval rendimakseid summas 69,62 eurot (1 089,39 krooni) ja teenindusmakseid summas 70,73 eurot (1 106,69 krooni), millele lisandus käibemaks, vastavalt maksegraafikule (tl 37) või rendileandja poolt esitatud arvele, mis võis olla ka elektrooniline. Rendilepingule nr 1 kohaldati AL üldtingimusi nr 1 (tl 38-42), mille punkti 1.1.6 järgi oli avansiline makse rentniku poolt rendileandjale lepingu sõlmimisel kokkulepitud suuruses tasutav summa, kui see nähakse ette vastavalt tiitellehe punktis 8. Avansiline makse kuulub lepinguga määratud viisil ja tingimustel tasaarvestamisele maksegraafikujärgsete rendimaksetega lepingu perioodi jooksul või kasutatakse seda rentniku muude kohustuste täitmise tagatisena. Avansilisele maksele lisandub täiendavalt seadusega kehtestatud käibemaks. Kostja I avansiline makse oli tulenevalt rendilepingu punktist 8 summas 964,09 eurot (15 084,76 krooni) + käibemaks.
5.19.04.2007 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu maksimumsummas 5 688,14 eurot (89 000 krooni), mille punkti 1 kohaselt kohustus kostja II tagama hageja nõuded, mis on suunatud kostja I vastu ja mis tulenevad hageja ja kostja I vahel sõlmitud rendilepingust nr 3203 ja selle võimalikest lisadest. Kostja II kohustus vastutama kogu oma varaga, sh Eesti Vabariiki asuva ja tulevikus tekkiva varaga (tl 36).
6.Kostja I jättis hagejale tasumata rendilepingu nr 1 maksegraafiku kohaselt hageja poolt esitatud arve nr 2068814 (tl 43) alusel ühe kalendrikuu rendi- ja teenindusmakse summas 165,62 eurot (2 591,37 krooni), mistõttu oli hagejal tulenevalt AL üldtingimuste nr 1 punkti 7.4 kohaselt õigus võtta üle sõiduauto Hyndai H-1, reg.märgiga XXX, valdus ilma lepingut lõpetamata. Valduse ülevõtmiseks kasutas hageja inkassoteenust, mille eest maksis 339,37 eurot (5 310 krooni) (tl 44). Kuna kostja I ei tasunud hagejale rendi- ja teenindusmakseid, siis ütles hageja rendilepingu nr 1 kostjaga I tulenevalt AL üldtingimuste nr 1 punkti 7.3 alusel ennetähtaegselt üles ning, kuna auto oli pesemata, siis oli hageja tulenevalt AL üldtingimuste nr 1 punkti 7.3 kohaselt teostama autole
2-09-18085 välispesu ja salongi keemilise puhatuse, mille eest väljastas hageja kostjale I arve summas 75,42 eurot (1 180 krooni) (tl 45).
7.AL üldtingimuste nr 1 punkti 9.1 kohaselt on rendileandjal õigus nõuda rentnikult kõikide kahjude hüvitamist, millised tulenevad rentniku poolsest lepingu täitmata jätmisest või nõuetekohasest täitmisest. Üldtingimuste nr 1 punkt 7.5 näeb ette, et lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel ei kuulu maksegraafikujärgne tiitellehe punktis 8 toodud summa jääk ning lepingu ennetähtaegse lõpetamise hetkeni rentniku poolt tasutud rendimaksed rentnikule tagastamisele ning rendileandjal on õigus nõuda rentnikult ka lepingu lõpetamisega seotud kulude tasumist kuni 30% ulatuses auto hinnast, kuid mitte vähem kui lõpetamise kuupäevale järgneva kuu rendimakse ja teenindusmakse. 12.12.2008 väljastas hageja kostjale I rendilepingu nr 1 ennetähtaegse lõpetamise eest arve summas 140,36 eurot (2 196,08 krooni) maksetähtajaga 22.12.2008 (tl 46). Hageja kandis lepingu rikkumise tõttu rendilepingu nr 1 ennetähtaegsel lõpetamisel ka müügikulu summas 144,98 eurot (2 268,39 krooni), mille hüvitamiseks esitas hageja kostjale I 12.12.2008 arve maksetähtajaga 22.12.2008 (tl 47). Müügikahju arvutamiseks tellis hageja auto hindamise teenuse ja esitas kostjale I arve summas 38,35 eurot (600,01 krooni) (tl 48). Kostja I ei ole nimetatud arveid tasunud.
8.Kostja I rendilepingust nr 1 tulenev nõue on kokku seisuga 05.10.2009 822,06 eurot (12 862,52 krooni).
9.28.06.2007 sõlmisid hageja ja kostja I rendilepingu/teeninduslepingu nr 3299 (edaspidi rendileping nr 2), mille kohaselt andis hageja kostja I kasutusse sõiduauto Volvo V70, reg.märgiga XXX (tl 49), ning kostja I kohustus tasuma igakuiselt rendimakseid summas 170,27 eurot (2 664,10 krooni) ja teenindusmakseid summas 146,34 eurot (2 289,70 krooni), millele lisandus käibemaks, vastavalt maksegraafikule (tl 50) või hageja poolt esitatud arvele, mis võis olla ka elektrooniline. Pooled leppisid kokku ka rendilepingu nr 2 punktis 8 avansilise makse summas 2 372,31 eurot (37 118,65 krooni) tulenevalt rendilepingule nr 2 kohaldatava AL üldtingimuste nr 2 (tl 51-54) punktile 1.1.6
10.Kostja I jättis hagejale tasumata rendilepingu nr 2 maksegraafiku kohaselt hageja poolt esitatud arvete nr 2068813, 2067798 ja 2066826 (tl 55-57) alusel kolme kalendrikuu rendi- ja teenindusmaksed kokku summas 1 120,78 eurot (17 536,47 krooni), mistõttu oli hagejal tulenevalt AL üldtingimuste nr 2 punkti 7.4 kohaselt õigus võtta üle sõiduauto Volvo V70, reg.märgiga XXX, valdus ilma lepingut lõpetamata. Valduse ülevõtmiseks kasutas hageja inkassoteenust, mille eest maksis 339,37 eurot (5 310 krooni) (tl 58). Kuna kostja I ei tasunud hagejale rendi- ja teenindusmakseid, siis ütles hageja rendilepingu nr 2 kostjaga I tulenevalt AL üldtingimuste nr 2 punkti 7.3 alusel ennetähtaegselt üles ning, kuna auto oli pesemata, siis oli hageja tulenevalt AL üldtingimuste nr 2 punkti 7.3 kohaselt teostama autole poleerimise ja salongi keemilise puhatuse, mille eest väljastas hageja kostjale I arve summas 150,83 eurot (2 360 krooni).
11.AL üldtingimuste nr 2 punkti 9.1 kohaselt on rendileandjal õigus nõuda rentnikult kõikide kahjude hüvitamist, millised tulenevad rentniku poolsest lepingu täitmata jätmisest või nõuetekohasest täitmisest. Üldtingimuste nr 2 punkt 7.5 näeb ette, et lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel ei kuulu maksegraafikujärgne tiitellehe punktis 8 toodud summa jääk ning lepingu ennetähtaegse lõpetamise hetkeni rentniku poolt tasutud rendimaksed rentnikule tagastamisele ning rendileandjal on õigus nõuda rentnikult ka lepingu lõpetamisega seotud kulude tasumist kuni 30% ulatuses auto hinnast, kuid mitte vähem kui lõpetamise kuupäevale järgneva kuu rendimakse ja teenindusmakse. 05.11.2008 väljastas hageja kostjale I rendilepingu nr 2 ennetähtaegse lõpetamise eest arve summas 316,80 eurot (4 953,80 krooni) maksetähtajaga 15.11.2008 (tl 59). Hageja kandis rendilepingu nr 2 rikkumise tõttu rendilepingu nr 2 ennetähtaegsel lõpetamisel ka müügikulu summas 99,33 eurot (1 554,20 krooni), mille hüvitamiseks esitas hageja kostjale I 05.11.2008 arve maksetähtajaga 15.11.2008 (tl 60).
12.Kostja I rendilepingust nr 2 tulenev nõue on kokku seisuga 05.10.2009 2 026,92 eurot (31 714,46 krooni).
2-09-18085
13.AL üldtingimuste nr 1 ja 2 punkti 9.2 alusel kohustuvad pooled tasuma viivist kõigi lepingu kohaselt tasutavate summade tasumisega viivitamise korral 0,25% lepingu kohaselt tasutavast summast päevas. Kostja I rendilepingust nr 1 tulenev viivisevõlgnevus seisuga 05.10.2009 on 671,54 eurot (10 507,28 krooni) ja rendilepingust nr 2 tulenev viivisevõlgnevus on seisuga 05.10.2009 1 882,62 eurot (29 456,60 krooni).
14.Kostja I ei ole vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele võlgnevust tasunud. Samuti ei ole kostja II likvideerinud rendilepingust nr 1 tulenevaid nõudeid, mistõttu on hageja nõue kostja II vastu summas 1 493,60 eurot (23 369,80 krooni).
15.Tulenevalt kostjate vastusest märgib hageja, et hageja nõustub et kostja I tagastas autode valdused hagejale ise, kuid väär on aga kostjate seisukoht nagu ei kuuluks hageja poolt autode valduse tagasisaamiseks kasutatud inkassoteenuse maksumus, mille kohta on hageja väljastanud arved nr 235463 ja 235462, kostjate poolt hüvitamisele. 19.08.2008 saatis hageja e-kirja teel kostja I seaduslikule esindajale IRH’ile teatise lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest koos tähtaegselt tasumata jäetud arvete nimekirjaga (tl 79-81). Teatises palus hageja kostjal I rendi- ja teeninduslepingute esemeks olnud sõidukid tagastada kolme tööpäeva jooksul ja anda nende valdus üle OÜ-le CH, kusjuures hageja tõi teatises välja, et „Lepingu objekti tagastamisega viivitamisel üle kolme tööpäeva võtab hageja sõiduki tagasi omaabi korras ja nõuab sisse kõik tagasivõtmisega kaasnevad kulud 287,60 eurot (4 500 krooni) + käibemaks. Tagastamisega seotud kulud nõutakse sisse juhul, kui Te sõidukit (sõidukeid) ise eelpool toodud aadressile kolme tööpäeva jooksul ei tagasta, sõltumata sellest, kas sõiduk(id) on omaabi korras tagasi võetud või mitte. Lisanduvad ka hageja tehtud kulutused auto hindamisele“. Hageja töötaja KT üritas kostjaga I ühendust võtta telefoni teel 01.09.2009 ja 04.09.2009, kuid kostja I hageja poolt eelnimetatud kuupäevadel tehtud telefonikõnedele ei vastanud. Kuna kostja I ei tagastanud kõnealuseid sõidukeid pärast rendilepingute nr 1 ja 2 hageja poolt ülesütlemist õigeaegselt, siis hageja oli sunnitud kasutama autode valduse ülevõtmiseks inkassoteenust, mille eest maksis kokku 678,74 eurot (10 620 krooni). Asjaolu, et kostja I tagastas autod lõpuks siiski hagejale ise, ei oma hagiavalduses esitatud kahjuhüvitise nõude puhul tähtsust, kuivõrd kostja I viivitas autode õigeaegse tagastamisega ning hagejal oli seetõttu õigus kostja I poolsete lepingurikkumiste korral kasutada kõiki seadusega ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Hagejal oli õigus kasutada autode tagastamisteenust, antud juhul kasutas hageja oma õigust tellida tagastamisteenus sellega oma igapäevase majandustegevuse raames tegelevalt juriidiliselt isikult. Hageja saatis 05.11.2008 ja 12.12.2008 (tl 82-83) kostjatele posti teel teatised, milles juhtis tähelepanu kostjate võlgnevustele hageja ees ning palus võlgnevused kindlaks määratud tähtaegadeks likvideerida. Kostjad eelnimetatud hageja teatistele mitte mingil viisil reageerinud ei ole. Eelnevast tuleneb, et kostjad on jätkuvalt viivituses omapoolsete kohustuste täitmisega, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjatelt rahaliste kohustuste täitmist. Lisaks on kostjad kohustatud hagejale tasuma lepingulist viivitusintressi 0,25% päevas iga kohustuste täitmisega viivitatud päeva eest.
16.Kostjate vastusest nähtub, et kostjad on osaliselt tunnistanud hagiavalduses nende vastu esitatud nõudeid ja ei vaidle vastu hageja nõudele summas 2 252,27 eurot (35 240,31 krooni). Hagejale jääb aga arusaamatuks kostjate väide, et kostjad on soovinud tasaarveldada hagejaga avansiliste maksete summa jäägi kostja poolt hagejale maksmata rendimaksete, lepingu ennetähtaegse lõpetamise, müügikahju, autohindamise ja puhastamise eest saadud arvetega. Hageja selgitab, et vastavalt hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingutele avansiline makse tasaarvestatakse maksegraafiku kohaselt lepinguliste rendi- ja teenindusmaksetega ning lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral ei kuulu avansiline makse rentnikule tagastamisele. See tähendab, et avansiline makse vastavalt rendilepingute nr 1 ja 2 tiitellehe punktis 8 nimetatud määrale oli kajastatud igakuiste rendi- ja teenindusmaksete eest esitatavatel arvetel (avansilise makse võrra vähenes rendi- ja teenindusmaksete tasu. Eeltoodust järeldub, et kostjatel ei ole õigust tasaarvestada hageja nõuet enda nõudega, kuivõrd kostjatel puudus ja puudub käesoleva hetkeni sissenõutav nõue hageja vastu, seega tasaarvestust ei ole toimunud.
2-09-18085 Kostjate vastuväited
17.Kostjad hagi ei tunnista ja paluvad jätta hagi rahuldamata.
18.Kostja I tasus hagejale rendilepingu/teeninduslepingu nr 3203 alusel avansilise makse summas 1 167,79 eurot (18 272,02 krooni), sh käibemaks. Kostja I tasus rendimakseid kuni majandusraskustesse sattumiseni septembrini 2008 ja hageja arvestas avansilisest tasutud maksetest tasaarveldust aastal 2007 189,61 eurot (2 966,72 krooni) ja aastal 2008 237,01 eurot (3 708,39 krooni), seega jäi hageja käsutusse avansiline makse summas 741,18 eurot (11 596,91 krooni), mida hageja ei ole kostjale I tagastanud.
19.Peale rendilepingu nr 3203 lõpetamise teate kättesaamist tagastas kostja I auto hageja poolt saadetud teates märgitud asukohta ja andis valduse üle, seega on alusetu hageja arve nr 235463 339,37 eurot (5 310 krooni), mille kohaselt kasutas hageja inkassoteenust 29.09.2008.
20.Kostja I tasus hagejale rendilepingu/teeninduslepingu nr 3299 alusel avansilise makse summas 2 799,33 eurot (43 800 krooni), sh käibemaks. Kostja I tasus rendimakseid kuni majandusraskustesse sattumiseni juulini 2008 ja hageja arvestas avansilisest tasutud maksetest tasaarveldust aastal 2007 349,92 eurot (5 475,04 krooni) ja aastal 2008 524,88 eurot (8 212,58 krooni), seega jäi hageja käsutusse avansiline makse summas 1 924,53 eurot (30 112,39 krooni), mida hageja ei ole kostjale I tagastanud.
21.Peale rendilepingu nr 3299 lõpetamise teate kättesaamist tagastas kostja I auto hageja poolt saadetud teates märgitud asukohta ja andis valduse üle, seega on alusetu hageja arve nr 235462 339,37 eurot (5 310 krooni), mille kohaselt kasutas hageja inkassoteenust 29.09.2008.
22.Peale rendilepingute lõppemist on kostja I alates detsembrist 2008 soovinud tasaarveldada hagejale tasutud avansiliste maksete summa jääki 2 665,75 eurot (41 709,93 krooni) hagejale maksmata rendimaksete, lepingu ennetähtaegse lõpetamise, müügikahju, autohindamise ja puhastamise eest saadud arvetega kokku summas 2 252,27 eurot (35 240,31 krooni) (nõuded nr 600165, 600164, 600148, 600149, arved nr 2068814, 2071511, 2072384, 2068813, 2067798, 2067789). Seega avansiliste maksete jääk katab täielikult hageja poolt esitatud nõuete ja arvete eest nõutava summa, kuid hageja ei ole soovinud tasaarveldust teostada ega avansilist makset tagastada.
23.Kostjad ei nõustu ka viivisearvestusega. Kohtu põhjendused
24.Kostjad kohtuistungile ei ilmunud, istungi ajast ja kohast teadlikud. Kirjalikus vastuses on kostjad avaldanud soovi asja läbi vaatamist kirjalikus menetluses. Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 410 ja tulenevalt hageja taotlusest sisuliselt.
25.Kohus kuulanud ära hageja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud ning hagi tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
26.Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
27.Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: Hageja ja kostja I sõlmisid 03.05.2007 rendileping/teeninduslepingu nr 3203 (edaspidi rendileping nr 1), mille kohaselt andis hageja kostja I kasutusse sõiduauto Hyndai H-1, reg.märgiga XXX, ning kostja I kohustus tasuma igakuiselt kindlaks määratud kuupäeval rendimakseid summas 69,62 eurot (1 089,39 krooni) ja teenindusmakseid summas 70,73 eurot (1 106,69 krooni), millele lisandus käibemaks, vastavalt maksegraafikule (tl 37) või rendileandja poolt esitatud arvele, mis võis olla ka
2-09-18085 elektrooniline. Samuti tasus kostja I avansiline makse tulenevalt rendilepingu punktist 8 summas 964,09 eurot (15 084,76 krooni) + käibemaks. 19.04.2007 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu, mille kohaselt kohustus kostja II tagama hageja nõuded, mis on suunatud kostja I vastu ja mis tulenevad hageja ja kostja I vahel sõlmitud rendilepingust nr 3203 ja selle võimalikest lisadest, maksimumsummaga 5 688,14 eurot (89 000 krooni). 28.06.2007 sõlmisid hageja ja kostja I rendilepingu/teeninduslepingu nr 3299 (edaspidi rendileping nr 2), mille kohaselt andis hageja kostja I kasutusse sõiduauto Volvo V70, reg.märgiga XXX (tl 49), ning kostja I kohustus tasuma igakuiselt rendimakseid summas 170,27 eurot (2 664,10 krooni) ja teenindusmakseid summas 146,34 eurot (2 289,70 krooni), millele lisandus käibemaks, vastavalt maksegraafikule (tl 50) või hageja poolt esitatud arvele, mis võis olla ka elektrooniline. Kostja I tasus ka rendilepingu nr 2 punktis 8 tuleneva avansilise makse summas 2 372,31 eurot (37 118,65 krooni). 19.08.2008 ütles hageja kostjaga I rendilepingud nr 1 ja 2 üles ning palus autod tagastada 3 tööpäeva jooksul (tl 80). Autod on hagejale tagastatud pärast ettenähtud tähtaega s.o 3 tööpäeva jooksul.
28.Poolte vahel on vaidlus, kas kostjad on kohustatud hagejale hüvitama rendilepingute nr 1 ja 2 alusel ennetähtaegsest lepingute lõpetamisest, tagastatud autode realiseerimisest ja/või auto välise ning tehnilise defektide kõrvaldamisest tekkinud kahju.
29.VÕS § 8 lg 1 alusel leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama § lg 3 järgi kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 alusel kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohtule esitatud tõenditest ja kostja I vastusest nähtub, et kostjal I oli raskusi kohustuste kohase täitmisega. Kuna kostja II on kostja I seaduslik esindaja, siis oli kostjale II teada kohustuste täitmata jätmine.
30.Vastavalt VÕS § 115 lg 1 kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 järgi hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Sama § lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Poolte poolt allkirjastatud AL üldtingimused rendilepingule nr 1 ja 2 punkti 9.1 kohaselt on rendileandjal õigus nõuda rentnikult kõikide kahjude hüvitamist, millised tulenevad rentniku poolsest lepingu täitmata jätmisest või nõuetekohasest täitmisest (tl 38-42, 51-54).
31.Hageja leiab, et kostja I on tekitanud kahju rendilepingute nr 1 ja 2 ennetähtaegse lõpetamisega, milline kahju kuulub täielikult hüvitamisele. Kahju tõendamiseks on hageja esitanud kohtule rendilepingu nr 1 alusel 01.09.2008 arve nr 2068814 rendimakse, tasaarveldus ja teenindusmakse summas 165,62 eurot (2 591,37 krooni) (tl 43), 14.10.2008 arve nr 235463 summas 339,37 eurot (5 310 krooni) sõiduauto Hyndai H-1, reg.märgiga XXX, inkassoteenuse eest (tl 44). 19.11.2008 arve nr 2071511 sõiduauto Hyndai H-1, reg.märgiga XXX, välispesu ja salongi keemiline puhastus summas 75,42 eurot (1 180 krooni) (tl 45), 12.12.2008 arve nr 600164 rendilepingu nr 3203 ennetähtaegne lõpetamine summas 140,36 eurot
2-09-18085 (2 196,08 krooni) (tl 46), 12.12.2008 arve nr 600165 müügikahju summas 144,98 eurot (2 268,39 krooni) (tl 47), 09.12.2008 arve nr 2072384 auto hindamine summas 38,35 eurot (600,01 krooni) (tl 48). Rendilepingu nr 2 alusel 01.09.2008 arve nr 2068813 rendimakse, tasaarveldus ja teenindustasu 373,59 eurot (5 845,49 krooni) (tl 55), 01.08.2008 arve nr 2067798 rendimakse, tasaarveldus ja teenindustasu 373,59 eurot (5 845,49 krooni) (tl 56), 01.07.2008 arve nr 2066826 rendimakse, tasaarveldus ja teenindustasu 373,59 eurot (5 845,49 krooni) (tl 57), 14.10.2008 arve nr 235462 sõiduauto Volvo V70, reg.märgiga XXX inkassoteenus summas 339,37 eurot (5 310 krooni) (tl 58), 19.11.2008 arve nr 2071511 sõiduauto Volvo V70, reg.märgiga XXX poleerimine ja salongi keemiline pesu summas 150,83 eurot (2 360 krooni) (tl 45), 05.11.2008 arve nr 600148 rendilepingu nr 3299 ennetähtaegne lõpetamine summas 316,61 eurot (4 953,80 krooni) (tl 59), 05.11.2008 arve nr 600149 müügikahju summas 99,33 eurot (1 554,20 krooni) (tl 60). Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et hageja on tõendanud kahju olemasolu. Kostjad aktsepteerivad nõudeid nr 600165, 600164, 600148, 600149 ja arveid nr 2068814, 2071511, 2072384, 2068813, 2067798, 2066826, kokku summas 2 252,27 eurot (35 240,31 krooni). Kostjad on seisukohal, et alusetud on 14.10.2008 arve nr 235463 summas 339,37 eurot (5 310 krooni) sõiduauto Hyndai H-1, reg.märgiga XXX, inkassoteenuse eest (tl 44) ja 14.10.2008 arve nr 235462 sõiduauto Volvo V70, reg.märgiga XXX inkassoteenus summas 339,37 eurot (5 310 krooni) (tl 58), kuna kostja I tagastas autod ise hageja poolt näidatud aadressil. Kostjad on seisukohal, et ei ole kohustatud tekitatud kahju hüvitama, kuna avansiliste maksete summa jääk 2 665,75 eurot (41 709,93 krooni) katab kahju, samuti on kostjad soovinud kahju avansiliste maksetega tasaarveldada.
32.VÕS § 197 lg 1 alusel kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama § lg 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti. VÕS § 198 sätestab, et tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. AL üldtingimuste nr 1 ja 2 punkt 7.5 näeb ette, et lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel ei kuulu maksegraafikujärgne tiitellehe punktis 8 toodud summa jääk ning lepingu ennetähtaegse lõpetamise hetkeni rentniku poolt tasutud rendimaksed rentnikule tagastamisele ning rendileandjal on õigus nõuda rentnikult ka lepingu lõpetamisega seotud kulude tasumist kuni 30% ulatuses auto hinnast, kuid mitte vähem kui lõpetamise kuupäevale järgneva kuu rendimakse ja teenindusmakse.
33.Kostjad ei ole kohtule esitanud tõendeid, et kostjad oleks esitanud hagejale tasaarveldamise avalduse. Samuti on kohus seisukohal, et kostjatel puudub nõue, mida hagejaga tasaarvestada, kuna AL üldtingimuste punkti 7.5 kohaselt ei kuulu lepingu ennetähtaegselt lõpetamisel tiitellehe punktis 8 toodud makse kostjale tagastamisele, seega ei saa ka hagejale tasutud avansilist makset tasaarvestada tekitatud kahjuga.
34.Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja on tõendanud, et kostja I on tekitanud hagejale kahju, millise kostja I on kohustatud hagejale hüvitama. Hageja on kohtule esitanud 19.08.2008 teate lepingu ennetähtaegse lõpetamise kohta, milles hageja on selgitanud kostjale, et leping objekt tuleb tagastada 3 tööpäeva jooksul ning, et tagastamisega viivitamisel tuleb kostjal I tasuda kõik tagastamisega kaasnevad kulud 287,60 eurot (4 500 krooni) + käibemaks auto kohta (tl 80). Seega on kostja I kohustatud tasuma ka inkassoteenusega seotud arved nr 235463 ja 235462. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt I rendilepingu nr I alusel väljamõistmisele 822,06 eurot (12 862,52 krooni) ja rendilepingu nr 2 alusel 2 026,92 eurot (31 714,46 krooni).
2-09-18085
35.AL üldtingimuste nr 1 ja 2 punkti 9.2 alusel kohustuvad pooled tasuma viivist kõigi lepingu kohaselt tasutavate summade tasumisega viivitamise korral 0,25% lepingu kohaselt tasutavast summast päevas. Kostja I rendilepingust nr 1 tulenev viivisevõlgnevus seisuga 05.10.2009 on 671,54 eurot (10 507,28 krooni), samuti palub hageja välja mõista viivise 0,25% päevas kuni põhinõude täitmiseni ja rendilepingust nr 2 tulenev viivisevõlgnevus on seisuga 05.10.2009 1 882,62 eurot (29 456,60 krooni), samuti palub hageja välja mõista viivise 0,25% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kohus on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub kostjalt I väljamõistmisele.
36.VÕS § 142 lg 1 alusel käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama § lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kuna kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuna kostja II on sõlminud hagejaga 19.04.2007 käenduslepingu, mille kohaselt kohustus kostja II tagama hageja nõuded, mis on suunatud kostja II vastu ja mis tulenevad hageja ja kostja I vahel sõlmitud rendilepingust nr 3203 ja selle võimalikest lisadest, maksimumsummaga 5 688,14 eurot (89 000 krooni), siis vastutab kostja II kostja I solidaarselt rendilepingust nr 1 tuleneva nõude eest summas 822,06 eurot (12 862,52 krooni) ja viivisenõude eest seisuga 05.10.2009 671,54 eurot (10 507,28 krooni) ning viivis 0,25% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Seega tuginedes eeltoodule kuulub hagi rahuldamisele. Menetluskulud
37.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2, 3 jätab kohus hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda 27% ulatuses ja kostja I kanda 73% ulatuses. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.