Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
28.veebruar 2011.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-10-26562
Tsiviilasi
AS K. hagi R. M. vastu võla, summas 2800 krooni ja viivise summas 2799 krooni nõudes
Tsiviilasja hind
2800 krooni (178,95 eurot)
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS K. – registrikood xxxxxxxx, asukoht: A.W. , xxxxx xxxxxxx xxxxxxxx : S. E. -post: Kostja: R. M. xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx
esindajad Kirjalik menetlus
1.Välja mõista R. M. AS K. kasuks 213 (kakssadakolmteist) eurot 37 senti laenulepingust tuleneva võla katteks (sealhulgas tagastamata laenusumma 178,95 eurot ja viivis 34,42 eurot). 2.Määrata kindlaks R. M. poolt AS K. hüvitatavate menetluskulude suurus 127 (ükssada kakskümmend seitse) eurot 82 senti. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 3.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord
Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldada ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Menetluskulude jaotuse ja hüvitatavate menetluskulude suuruse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja hüvitatavate kulude suurus kindlaks määrati. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 27.11.2007 laenulepingu, mille alusel sai kostja kiirlaenusüsteemist www.krediidikassa.ee (varasemalt www.euro24.ee) laenu summas 3000 krooni, mille laenusaaja pidi laenuandjale tagastama koos lepingu sõlmimise tasuga lepingus toodud tingimustel hiljemalt 10.04.2008. Laenu tagasimaksmise tähtaja pikendamise korral kohustus laenusaaja tasuma laenusumma suurusest ja pikendamisperioodist sõltuvat lepingutasu. Laenu saamiseks oli kostja täitnud internetikeskkonnas laenutaotluse ankeedi, mille järel oli toimunud laenu taotleja isiku tuvastamine isiku autentimise teel panga identifitseerimissüsteemi kaudu. Seega olid kostja andmed laenutaotluse esitamisel kontrollitud. Kirjeldatud toimingute tegemise järgselt kandis AS K. 27.11.2007 kostja pangakontole 3000 krooni. Laenulepingu tingimuste p 9.1 kohaselt oli kostja laenu mittetähtaegse tagastamise korral kohustatud tasuma viivist 0,5 % päevas. Kuna kostja laenusummat tähtaegselt ei tagastanud, saatis hageja kostjale teate võlast, millele kostja ei reageerinud. Seetõttu on hageja oma õiguste kaitseks pöördunud kohtu poole, nõudes tagastamata laenujäägi 2400 krooni, lepingu sõlmimise tasu 400 krooni ning viivise 2799 krooni väljamõistmist. Võttes aluseks lepingus kokkulepitud viivise määra – 0,5 % päevas, on arvestatud viivis tegelikult 10 846,50 krooni, hageja on viivist vähendanud. Nõuet esitades on hageja toetunud VÕS §-dele 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p-d 1 ja 6 ning 396 lg 1. Kostja vastuväited Hagiavaldus koos lisadega ja kohtumäärus on 05.augustil 2010.a.kätte toimetatud R. M. elukohas tema isale (tl.24). TsMS § 322 lg 1 alusel loetakse menetlusdokumendid sellega saajale kättetoimetatuks. Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o. 30 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest kohtu poolt nõutud vastust andnud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl. 1-2). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused
2 (4)
Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega TsMS§ 407 lg 1 alusel osaliselt rahuldada, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg 2 võib hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks esitada ka hagiavalduses. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks hagiavalduses. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhinõude osas õiguslikult põhjendatud, kuid viivise osas tuleb rakendada seaduses sätestatud intressimäära. Poolte vahel sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele, s.o. VÕS § 402 kohaselt krediidileping, millega majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt VÕS § 415 lg 1 ei või tarbijalt nõuda võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel viivist rohkem kui VÕS § 94 sätestatud suuruses (seadusjärgne viivis). Hageja on hagiavalduses esitatud asjaolude tõendamiseks lisanud hagile nõuet tõendavate dokumentidena väljatüki kostja laenuandmetest (tl.9-10), teate võlast (tl.11) ning laenulepingu tingimused (tl.12-18). Kuna laenulepingu tingimuste p.9.1 sätestatud viivise määr – 0,5 % päevas ei ole tulenevalt VÕS § 415 lg 1 rakendatav, tuleb viivis kostjalt välja mõista VÕS § 94 sätestatud määras, mis alates 01.01.2008 kuni 09.12.2008 oli 0,03 % päevas, alates 10.12.2008 oli 0,026 % päevas ja alates 01.01.2009 on 0,022 % päevas. Kostja poolt võla tasumisega viivitatud päevi alates laenu tagastamise tähtajast - 10.04.2008 kuni hagi esitamiseni 02.06.2010 on olnud 782, sealhulgas ajavahemikul 10.04.2008-09.12.2008 243 päeva, 10.12.2008-31.12.2009 22 päeva ja 01.01.2009-01.06.2010 517 päeva . Seega tuleks seadusjärgse viivisena kostjalt hageja kasuks välja mõista 538,61 krooni [(2800 x 0,03% x 243) +(2800x 0,026% x 22) +(2800 x 0,022% x 517)]. Kostja võlgneb hagejale seega 3338,61 krooni, sealhulgas tagastamata laen 2400 krooni, lepingu sõlmimise tasu 400 krooni ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 538,61 krooni.
3 (4)
Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS §-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega (tl.7). Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel tagaseljaotsuses kindlaks ka R. M. hüvitatavad AS K. menetluskulud. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja on taotleb kostjalt menetluskuluna hagilt tasutud riigilõivu 1000 krooni ja esindajatasu –1000 krooni väljamõistmist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Hageja on esitanud maksekorralduse riigilõivu, summas 1000 krooni tasumise kohta 24.05.2010.a. (tl.3) ja J. arve 27.05.2010 summas 1000 krooni menetlusosalise esindajakulude tõendamiseks (tl.8). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. J. 27.05.2010.a. arvest nähtub, et 1000 krooni on esindustasu võlglase R. M. kohtumenetluses. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Nimetatud piirmäärad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008.a. määrusega nr 137, mille § 1 lg 1 sätestab, et tsiviilasja hinna puhul kuni 10000 krooni on maksimaalselt sissenõutav kulu 5000 krooni. Seega jääb hageja poolt nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse ning kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 2000 (1000+1000) krooni ehk 127,82 eurot. Tulenevalt TsMS § 177 lg 2 märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuna hageja on esitanud sellekohase taotluse (tl.6). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.