2-10-24134/7 - Võlaõigus - Muud lepinguvälised kohustused - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja menetluse käik 30.07.2007. a registreeriti Tallinnas Tondi tn-l liiklusõnnetus, mille käigus kostja juhtis alkoholijoobes mootorsõidukit Fiat Punto, registreerimismärgiga 890MGP ning sõitis vastu ASle Signaal kuuluvat teepiiret. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli sõiduki Fiat Punto registreerimismärgiga 890MGP valdaja tsiviilvastutus kindlustatud hageja poolt vastavalt liikluskindlustuse tavalepingule, poliis nr *. Sellest tulenevalt hüvitas hageja kannatanule tekitatud kahju, tasudes AS-le Signaal 3 313,44 krooni kahjustatud vara taastamiskulude eest. Vastavalt hageja ja tema lepingulise kahjukäsitleja Salva Kahjukäsitluse OÜ vahel sõlmitud lepingule kohustub hageja tasuma Salva Kahjukäsitluse OÜ-le ühe liikluskindlustuse kahjujuhtumi käsitlemise eest käsitluskulu 22% kahjukäsitluse objektiks oleva kahju arvestusliku kahjusumma suurusest, kuid mitte vähem kui 1000 krooni ja mitte rohkem kui 20 000 krooni. Sellest tulenevalt on hageja tasunud antud kahjujuhtumi käsitlemise eest Salva Kahjukäsitluse OÜ-le 1000 krooni. Hageja kulud nimetatud kahjujuhtumiga seoses on 4313,44 krooni, mille tasumist on hageja nõudnud liiklusõnnetuse põhjustajalt Heikko Saarmaa'lt. Kostja nimetatud võlgnevust likvideerinud ei ole. 20.05.2010. a esitas hageja Salva Kindlustuse AS Pärnu Maakohtu kohtumajale hagiavalduse Heikko Saarmaa vastu 4 313,44 krooni nõudes. 23.08.2010. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat kirjalikult teatama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Dokumendid on kostjale allkirja vastu üle antud 16.12.2010. a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 20.05.2010. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist ja menetluskulude kindlaksmääramist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 6/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja kindlustushüvitise väljamõistmist summas 3313,44 krooni ja kahjukäsitluskulude väljamõistmist summas 1000 krooni. Hageja on kohtule esitanud: väljavõtte kindlustuspoliisist nr *; AS Signaal kahjunõue hagejale summas 3313,44 krooni; AS Signaal arve hagejale summas 3313,44 krooni; maksekorraldus 3313,44 krooni tasumise kohta hageja poolt Signaal AS kontole; väljavõtte väärteootsuse sisust väärteoasjas nr 2314,07,024132; tööettevõtuleping nr 2002-0501, mis on sõlmitud hageja ja Salva Kahjukäsitluse OÜ vahel. Kohus asub seisukohale, et eeltoodud dokumentidega on haginõue tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 422 lg 1 kohaselt kohustub kindlustuslepinguga üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKindlS) § 7 lg 1 kohaselt on kindlustusandjal kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. LKindlS § 48 lg 2 p 2 ja 4 alusel on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kes juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all, tarbis eelnimetatud aineid vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist või keeldus eelnimetatud ainete tuvastamisest tema väljahingatavas õhus või veres ning kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu, kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust või sõidukijuhtimise õigus oli peatatud või sõiduki juhtimine oli üle antud vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta isikule. LKindlS § 48 lg 3 kohaselt käesolevas paragrahvis sätestatud tagasinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu.

Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Heikko Saarmaa'lt hageja Salva Kindlustuse AS kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 4313,44 krooni, millest 3313,44 krooni moodustab hageja poolt välja makstud kahjuhüvitis ja 1000 krooni kahjukäsitlemise kulud. Alates 01.01.2011 on Eesti Vabariigis käibel maksevahendina euro. Hageja rahuldatud nõue eurodes on 275,68 (4313,44 krooni), millest 211,77 eurot (3313,44 krooni) moodustab hageja poolt välja makstud kahjuhüvitis ja 63,91 eurot (1000 krooni) kahjukäsitlemise kulud. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses palunud kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud, s.o hagimenetluses tasutud riigilõiv summas 1000 krooni, mis eurodes teeb 63,91 €. Käesoleva tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1000 krooni /tlk 23/ ning kohus on nimetatud riigilõivu tasumist kontrollinud /tlk 27/. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud alljärgnevalt - hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 63,91 €. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/