Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.veebruar 2011. a Põlva kohtumaja, Põlva, Võru tn.12
Tsiviilasja number
2-10-6905
Tsiviilasi
S. AS hagi L. T. võla, intressi ja viivise, kokku summas 53223,11 krooni (3401,58 eurot) ning lisanduva viivise nõudes 2860,73 eurot 44 760,64 krooni Hageja: S. AS – registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxx xx xxxxxxx Esindaja: S. K. , postiaadress xxxxxxx xx.xx xxxxx xxxxx E-post: Kostja: L. T. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxx xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx E-post:
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus
1.Mõista L. T. . AS (endine AS Hansapank) kasuks välja 3640 (kolm tuhat kuussada nelikümmend) eurot 10 senti, sealhulgas 2860,73 eurot võla katteks, 223,88 eurot intresside katteks, 35,72 eurot kaardikasko katteks, menetlustasu 3,20 eurot ja 516,58 eurot kuni kohtuotsuse tegemiseni 22.02.2011.a. (kaasa arvatud) põhinõuetelt arvestatud viivise katteks. 2.Mõista L. T. AS (endine AS Hansapank) kasuks välja viivis põhinõuetelt (2860,73 eurot) alates 23.veebruarist 2011.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
TsMS § 420 alusel
Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldada ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Hansapank (S. AS õiguseellane) ja L. T. kostja) 21.11.2006 laenulepingu nr 06-220172-VL (edaspidi leping) laenusummaga 10 000 krooni, intressimääraga 19% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 20.11.2010. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 20.kuupäeval summas 300,27 krooni. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 20.01.2008. Alates 20.01.2008 kuni 20.09.2008 kostja laenu tagasi ei maksnud, olles viivituses 9 üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Lepingu p. 10 kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt kohustuse täitmise tähtpäevale järgnevast päevast arvates panga hinnakirjas fikseeritud määra alusel tulenevalt VÕS § 113. 12.12.2006 sõlmisid hageja ja kostja vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 06229363-RK (edaspidi leping 2), mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa Classic Rev* (P), mis oli seotud limiidikontoga nr 221034161309 ja teenindava arvelduskontoga nr 221017257010 ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 5 000 krooni ulatuses intressimääraga 16% aastas. Tagatiseks oli kostja igakuine laekumine. Hageja ja kostja leppisid lepingu 2 sõlmimisel kokku, et kostja kohustub kasutuses oleva krediidilimiidi eest tasuma intressi iga kuu 20.ndal kuupäeval. Lepingu 2 p. 5.7. kohaselt kohustus kostja hoolitsema selle eest, et maksepäeval oleks arvelduskontol intressi debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Tähtpäevaks tasumata summalt oli hagejal õigus arvestada lepingu p. 5.8. kohaselt viivist VÕS § 113 kehtestatud määra alusel. 20.01.2008 jäi kostja intressi ja kaskomaksete tasumisega võlgnevusse. 20.01.2008 kuni 20.07.2008 kostja intressimakseid ei tasunud. 15.12.2006 sõlmisid hageja ja kostja Partner krediitkaardi kasutamise lepingu nr 3974 (06239658-KK) (edaspidi leping 3), mille alusel hageja andis kostja kasutusse Partner krediitkaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr 221034327172 ja arvelduskontoga nr 221017257010 ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 5 000 krooni ulatuses.
2 (6)
Lepingu 3 p. 6.2 järgi arvestab hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi 16% aastas. Lepingu 3 sõlmimisel leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale lepingus sätestatud tingimustel ja korras igakuiselt püsimakseid, kohustudes tagama maksepäeval püsimakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Partner krediitkaardi püsimakseks määrati lepingus 200 krooni kalendrikuus ja maksepäevaks iga kuu 14. kuupäev. Kostja jäi püsimaksete tasumisega võlgnevusse alates 14.02.2008.Ajavahemikul 14.02.200814.05.2008 kostja püsimakseid ei tasunud. Lepingu 3 p. 8.2. kohaselt kohustus kostja tasuma tekkinud võlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg kehtestatud määras. 22.05.2007 sõlmisid hageja ja kostja Püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 07090705-EG (edaspidi leping 4), mille alusel hageja andis kostja kasutusse MC püsimaksega krediitkaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr 221036306845 ja arvelduskontoga nr 221017257010 ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 8 000 krooni ulatuses. Lepingu 4 p. 6.2 järgi arvestab hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi 16% aastas vastavalt hinnakirjale. Lepingu 4 sõlmimisel leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale lepingus sätestatud tingimustel ja korras igakuiselt püsimakseid, kohustudes tagama maksepäeval püsimakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Püsimakse suuruseks määrati lepingus 320 krooni kalendrikuus ja maksepäevaks iga kuu 15. kuupäev. Kostja jäi püsimaksete tasumisega võlgnevusse alates 15.01.2008.Ajavahemikul 15.01.200815.07.2008 kostja püsimakseid ei tasunud. Lepingu 4 p. 8.3. kohaselt kohustus kostja tasuma tekkinud võlgnevuselt viivist hinnakirja kohaselt. 04.08.2008 saatis hageja kostjale lepingu 1 ülesütlemise ning teatise lepingu 2, 3 ja 4 lõpetamise kohta alates 21.07.2008 ning võlgnevuste suuruse kohta, paludes võlad tasuda hiljemalt 19.08.2008. Hageja hoiatas, et juhul kui kostja võlgnevusi nimetatud kuupäevaks ei kustuta, öeldakse leping 1 seoses võlgnevusega üles ning alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuste sissenõudmiseks. 15.10.2008 ütles hageja lepingu 1 seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles, pärast lepingu ülesütlemist on kostja tasunud põhiosa võlgnevust kolmel korral kokku 179,50 krooni. 21.07.2008 sulges hageja lepingu 2 kasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu nr 08-102902-KX alla. 22.05.2008 sulges hageja lepingu 3 kasutuslimiidi ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr 08075064-KB alla. 17.07.2008 sulges hageja lepingu 4 kasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu nr 08-101488-KE alla. Kostja ei ole endale lepingutega võetud kohustusi täitnud, samuti ei ole kostja teavitanud hagejat kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. Sellest tulenevalt ei ole kohustuse rikkumine kostja poolt vabandatav. Hageja on püüdnud võlgnevust kätte saada maksekäsu kiirmenetluses, kuid 20.01.2010 jättis kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tsiviilasi nr 2-08-70890 kostja vastu rahuldamata põhjusel, et makseettepanekut ei õnnestunud kätte toimetada.
3 (6)
08.02.2010 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 53223,11 krooni, millest: 1) lepingust nr 06-220172-VL tulenev võlgnevus kokku 9979,91 krooni (põhiosa 7712,82 krooni, intress ajavahemiku 20.01.2008-16.10.2008 eest 1268,61 krooni ja põhiosa viivis ajavahemiku 20.01.2008-08.02.2010 eest 998,48 krooni); 2) lepingust nr 08-102902-KX tulenev võlgnevus kokku 28 940,78 krooni (põhiosa 23 000 krooni, põhiosa viivis perioodi 21.07.2008 kuni 08.02.2010 eest 3329,48 krooni, intress perioodi 20.01.2008-21.07.2008 eest 2197,30 krooni ja kaardikasko perioodi 20.01.2008-20.03.2008 eest 414 krooni); 3) lepingust nr 08-075064-KB tulenev võlgnevus kokku 5321,86 krooni (põhiosa 5293,11 krooni, intress ajavahemiku 22.05.2008-22.05.2008 eest 23,85 krooni ja põhiosa viivis 4,90 krooni ajavahemiku 14.02.2008-22.05.2008 eest); 4) lepingust nr 08-101488-KE tulenev võlgnevus kokku 8980,56 krooni (põhiosa 8754,71 krooni, intress ajavahemiku 17.07.2008-17.07.2008 eest 13,14 krooni, põhiosa viivis perioodi 15.01.2008-17.07.2008 eest 17,74 krooni, kaardikasko perioodi 15.01.2008- 15.03.2008 eest 144,97 krooni ja menetlustasu võlgnevuse kirja koostamise eest 50 krooni). Tuginedes VÕS §-dele 8 lg 2, 23 lg l, 76 lg 1, 101 lg 1 p-d 1 ja 6, 94, 102, 113 lg 1, taotleb hageja kostjalt 53 223,11 krooni ja viivise väljamõistmist TsMS § 367 alusel protsendina põhinõudelt (44 760,64 krooni) alates 09.02.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Kostja vastuväited Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja kohtumäärusega 16.märtsil 2010.a. kätte toimetatud üleandmisega tema isale K. T. (tl.29), kuid ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o. 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest kohtu poolt nõutud vastust andnud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl. 1-2). Kostjale on hagiavaldus ja selle lisad 16.03.2010 kätte toimetatud (tl. 29), need on vastu võetud kostja isa K. T. poolt.TsMS § 322 lg 1 alusel loetakse menetlusdokument sellega saajale kättetoimetatuks. Kostja L.T. ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikku vastust saatnud. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel rahuldada. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja jätab hagile vastamata (tl.5). Kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid
4 (6)
tagaseljaotsuse tegemise, puuduvad. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise nõudmise õigus kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni tuleneb ka VÕS § 113 lg 1. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl.6-25) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale: lepingust nr 06-220172-VL tulenevalt 9979,91 krooni, sellest põhiosa 7712,82 krooni, intress ajavahemiku 20.01.2008-16.10.2008 eest 1268,61 krooni ja põhiosa viivis ajavahemiku 20.01.2008-08.02.2010 eest 998,48 krooni; lepingust nr 08-102902-KX tulenevalt 28 940,78 krooni, sellest põhiosa 23 000 krooni, põhiosa viivis ajavahemiku 21.07.2008 kuni 08.02.2010 eest 3329,48 krooni, intress ajavahemiku 20.01.2008-21.07.2008 eest 2197,30 krooni ja kaardikasko ajavahemiku 20.01.2008-20.03.2008 eest 414 krooni; lepingust nr 08-075064-KB tulenevalt 5321,86 krooni, sellest põhiosa 5293,11 krooni, intress ajavahemiku 22.05.2008-22.05.2008 eest 23,85 krooni ja põhiosa viivis ajavahemiku 14.02.200822.05.2008 eest 4,90 krooni; lepingust nr 08-101488-KE tulenevalt 8980,56 krooni - põhiosa 8754,71 krooni, intress ajavahemiku 17.07.2008-17.07.2008 eest 13,14 krooni, põhiosa viivis ajavahemiku 15.01.2008-17.07.2008 eest 17,74 krooni, kaardikasko ajavahemiku 15.01.2008- 15.03.2008 eest 144,97 krooni ja menetlustasu võlgnevuse kirja koostamise eest 50 krooni. Lisaks võlale on põhjendatud TsMS § 367 alusel ka viivise väljamõistmine alates hagiavalduse koostamisest - 9.veebruarist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hagi esitamise ajal oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 1,0% , millele lisandub 7% aastas, milline intressimäär kehtib ka käesoleval ajal. Seega seaduses sätestatud viivise määr alates 11.02.2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni on 8% aastas, s.o. 0,022% päevas. L. T. olnud viivituses käenduseta väikelaenulepingust, vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust, partner krediitkaardi kasutamise lepingust ja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenevate põhinõuete – kokku 44760,64 krooni tagastamisega ajavahemikul 08.02.2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni 22.02.2011.a. 379 päeva. Seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista seadusjärgse viivisena kohustuste täitmisega viivitamise eest lisaks hageja poolt kuni hagi esitamiseni arvestatud viivistele veel 3732,14 krooni (44 760,64 x 0,022% x 379 =3732,14).
5 (6)
Kuna alates 01.01.2011 on Eesti Vabariigis rahaühikuna kasutusel euro, arvestab kohus kostjalt väljamõistetava summa ümber kursiga 1 euro = 15,646 krooni. Seega kokku võlgneb kostja hagejale 3640,10 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. Hageja on hagiavalduses palunud jätta kostja kanda hageja menetluskulud – hagi ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu – kokku 7949,40 krooni. Seega on kohtul võimalik TsMS § 1741 lg 3 alusel määrata käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on üheks kohtukuluks riigilõiv. TsMS § 144 p 7 alusel arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuväliste kulude hulka juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Käesolevas asjas on S. AS maksekäsu kiirmenetluse avaldus L. T. (tsiviilasi nr. 2-08-70890) jäetud TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel rahuldamata 20.01.2010 (tl.26) ning hagi on kohtusse esitatud 12.02.2010, seega esineb alus maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu arvamiseks menetluskulude hulka. Hagi esitamisel on tasutud 08.02.2010.a. riigilõivu 7500 krooni ja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt on tasutud riigilõivu 449,90 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 7949,40 krooni. Vastavalt TsMS § 177 lg 2 tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks.
Epp Tombak Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.