Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavaks-
21.veebruar 2011 Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-10-5973
Tsiviilasi
OÜ A. F. R. L. põhivõlgnevuse 3232,98 krooni, viivise 3231,98 krooni ja hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni lisanduva viivise väljamõistmiseks
Hagi hind
3232,98 krooni 206,62
Menetlusosalised ja nende
Hageja: OÜ A. F. , registrikood xxxxxxxx, asukoht xxx xx xxxxx Hageja esindaja: S. E. , postiaadress OÜ J. I. , xxx xx xxxxx E-post: Kostja: R. L. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxxxx xxxx xxxxx xxxxx xxxxx, hagimaterjalid kätte toimetatud kostja töökohta – O. T. D. , xxxxxxxxxxx xxx xxxxxx -post:
esindajad
Kirjalik menetlus
1.Välja mõista R. L. A. F. kasuks 413 (nelisada kolmteist) eurot 18 senti, sealhulgas 206,62 eurot võla ja 206,56 eurot viivise katteks. 2.Määrata kindlaks R. L. A. F. -le hüvitatavate menetluskulude suurus 159 (ükssada viiskümmend üheksa) eurot 78 senti. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 3.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse
tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Menetluskulude jaotuse ja hüvitatavate menetluskulude suuruse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja hüvitatavate kulude suurus kindlaks määrati. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS xxxxx Eesti (AS R. õigusjärglane) kostjaga 08.05.2005.a. lepingu nr 10315995, mille alusel kohustuti kostjale pakkuma telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuse ja kauba (mobiiltelefon) eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja kasutas pakutud teenust, kuid jättis teenuse ja kauba eest tasumata, rikkudes sellega poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Oma allkirjadega lepingul kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks lisaks oleva xxxxx mobiiltelefoniside teenuste kasutamise tingimusi (edaspidi Üldtingimused). Vastavalt Üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Üldtingimuste peatüki VII alusel on kostja kohustatud arvete tasumisega viivitamise korral maksma viivist 0,15% tasumisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Kuna kostja rikkus arvete tasumata jätmisega lepingut, lõpetas teenuse osutaja lepingu ennetähtaegselt. xxxxx Eesti AS loovutas nõude kostja vastu summas 3232,98 krooni (põhivõlgnevus) koos kõrvalnõuetega hagejale. Hageja nõudis kostjalt lepingust tuleneva nõude tasumist, kuid võlgnik tema nõuet ei rahuldanud. Hageja on arvestanud vastavalt Üldtingimustele 18.11.2005 kuni 27.01.2010 viivist 4694,29 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla suuruseni ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 3231,98 krooni. Kuna kostja ei ole korrektselt oma lepingust tulenevaid kohustusi täitnud, on hageja pöördunud oma õiguste kaitseks kohtu poole, taotledes kostjalt võlgnevuse ja viivise, kokku 6464,96 krooni väljamõistmist. Samuti soovib hageja kostjalt viivise -0,15% päevas väljamõistmist perioodi eest hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited Kohus on hagi menetlusse võtmise määrusega kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest ning hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise või selle puudulikkuse korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada (tl.1-2). Kostjale on hagiavaldus ja selle lisad 29.04.2010.a. kätte toimetatud (tl.37), need on vastu võetud kostja tööandja – OÜ D. T. esindaja T. J. . TsMS § 322 lg 2 alusel loetakse menetlusdokument sellega saajale kättetoimetatuks. Kostja R.L. ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikku vastust saatnud.
2 (4)
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik hageja taotluse alusel vastavalt TsMS § 407 lg 1 tagaseljaotsusega osaliselt rahuldada , sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ning TsMS § 407 lg 5 sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, ei esine. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha TsMS §-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on lisanud hagiavaldusele nõuet tõendavad dokumentaalsed tõendid (tl.8-26), sealhulgas xxxxx Eesti AS teatise (tl.25) kostjale nõude loovutamise kohta 31.05.2008.a. hagejale, s.o OÜ-le A. F. . Kostja võlgneb hagejale telekommunikatsiooniteenuse osutamise ja mobiiltelefoni eest 3232,98 krooni. Viiviste väljamõistmist taotleb hageja põhivõlast väiksemas ulatuses – summas 3231,98 krooni. Seega kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 6464,96 krooni. Kohus leiab, et lisanduva viivise väljamõistmine on vastuolus VÕS § 6 lõikes 1 sätestatud hea usu põhimõttega, kuna lisanduv viivis ületab põhinõuet. VÕS § 6 lg 2 sätestab, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hageja on loobunud kuni hagi esitamiseni arvestatud viivise sissenõudmisest osas, mis ületab põhinõuet, toetudes hea usu põhimõttele. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks ka TsMS § 367 alusel lisanduva viivise väljamõistmist. Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga ning hageja võlg kostja ees on 413,18 eurot. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS §-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtukulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega. 3 (4)
Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel tagaseljaotsuses kindlaks ka R. L. OÜ A. F. . Hageja on tasunud riigilõivu hagilt ja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt kokku 1250 krooni (tl.3, 30). Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele, arvestades asjaolu, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kuuluvad menetluskulude hulka TsMS § 144 p 7 alusel. Menetlusosalise esindajakulude tõendamiseks on hageja esitanud J. I. OÜ 27.01.2010.a. arve summas 2500 krooni (tl.29). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. J. I. OÜ 27.01.2010.a. arvest nähtub, et 2500 krooni kuulub tasumisele esindamise eest maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Nimetatud piirmäärad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008.a. määrusega nr 137, mille § 1 lg 1 sätestab, et tsiviilasja hinna puhul kuni 10000 krooni on maksimaalselt sissenõutav kulu 5000 krooni. Käesoleva tsiviilasja hind on TsMS §-st 133 lg 1 tulenevalt 3232,98 krooni. Kuigi hageja lepingulise esindaja kulud ei ületa kehtestatud piirmäära, on kohus seisukohal, et kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat lepingulise esindaja tasu tuleb vähendada , arvestades hagi osalist rahuldamata jätmist ning asjaolu, et kohus lahendas asja kirjalikus menetluses, mistõttu lepingulise esindaja ülesanded seisnesid vaid hagiavalduse koostamises ja kohtule esitamises. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja tasu suurus on 1250 krooni. Seega kokku tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 2500 (1250+1250) krooni. Tulenevalt TsMS § 177 lg 2 märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuna hageja on esitanud sellekohase taotluse (tl.6). Vastavalt TsMS § 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.