lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-30444/11

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 21.02.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-10-30444/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.02.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3531
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Luminor Bank AS11315936(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-10-30444

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi

21.veebruar 2011 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja hind

6569,05 eurot (102 783,30 krooni)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AS DnB NORD Liising (registrikood 11315936; asukoht Lõõtsa 2B; 11415; Tallinn ) Hageja lepinguline esindaja Virge M (XXX) Kostja 1: AEOÜ (registrikood XXX; asukoht XXX; postiaadress lepingu järgi XXX), seaduslik esindaja LA Kostja 2: GAS (registrikood XXX; asukoht Äriregistri järgi XXX; postiaadress lepingu järgi XXX), seaduslik esindaja LA Kostja 3: LA(isikukood XXX, Rahvastikuregistris registreeritud elukoht XXX; postiaadress lepingu järgi XXX)

Menetlusviis

Kirjalik menetlus poolte nõusolekul

AS DnB NORD Liising hagi AEOÜ, GAS ja LA vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista OÜ-lt AE(registrikood XXX), GAS-ilt (registrikood XXX) ja LA’lt (isikukood XXX) solidaarselt AS DnB NORD Liising kasuks 12 796,06 eurot (kaksteist tuhat seitsesada üheksakümmend kuus eurot ja 6 senti, sh võla tasumise kokkuleppest tulenev põhivõlg 6769,59 eurot ja seisuga 21.02.2011 (kaasa arvatud) sissenõutavaks muutunud viivis 6026,47 eurot), kuid LAlt kokku mitte rohkem, kui 8089,40 eurot.
3.Välja mõista OÜ-lt AE, GAS-ilt ja LA’lt solidaarselt AS DnB NORD Liising kasuks viivis 0,25 %, arvestatuna põhivõlgnevuse 6569,05 eurot tasumata osast, alates 22.02.2011 kuni põhivõlgnevuse 6569,05 eurot täieliku tasumiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Menetluskulud jätta täies ulatuses solidaarselt kostjate OÜ AE, GAS ja LA kanda. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

22.06.2010 AS DnB Nord Liising esitas Harju Maakohtule hagi AEOÜ, GAS ja LA vastu solidaarselt põhivõla 102 783,30 krooni (6569,05 eurot), intressi 3053,28 krooni (193,99 eurot), hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 31 862,82 krooni (2036,41 eurot) ja edasi kuni põhivõla tasumiseni viivise protsendina põhivõlast väljamõistmiseks. Menetluskulud taotles hageja samuti jätta solidaarselt kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt hageja ja AEOÜ (kostja I) sõlmisid 05.11.2009 võla tasumise kokkuleppe (edaspidi Leping), millega kostja I tunnistas, et tal on hageja ees liisingulepinguga seonduvalt sissenõutavaks muutunud võlgnevus summas 6769 eurot (105 921,07 krooni). Samal päeval, 05.11.2009 sõlmisid hageja ja GAS (kostja II) garantiilepingu , millega kostja II garanteeris tingimusteta ja tagasivõtmatult kõigi hageja ja kostja I vahel sõlmitud Lepingust, selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevalt ja lepingu esemega seonduvata kostja I kohustuste täitmist hageja ees. Samal päeval, 05.11.2009 sõlmisid hageja ja LA(kostja III) käenduslepingu , tagamaks Lepingust tulenevaid kohustusi solidaarselt kostjaga I. Kostja III vastutuse maksimumsummaks on 8089,40 eurot (126 571,60 krooni). Kostja I rikkus Lepingust tulenevat kohustust tasuda võlg hagejale tagasi koos võla tasumata osalt intressiga 12,0 % aastas igakuiste maksetena alates 2009.a. detsembrist vastavalt Lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Hageja 05.02.2010 teatistega teatas tekkinud võlgnevusest kostjatele II ja III, kuid võlgnevust nõutud tähtajaks ei likvideeritud. Hageja ütles Lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt üles. Vastusena kostjate vastuväidetele hageja 10.12.2010 ja 09.02.2011 esitatud menetlusdokumentides märkis, et liisingulepingu lisa sõlmimise hetkel 06.01.2009 oli raamatupidamislikult üleval liisinguvõtja võlg 1 kuu eest summas 5500 krooni. Samal kuupäeval (06.01.2009) väljastati arve summas 5500 krooni perioodi 16.12.2008 – 15.01.2009 eest. Liisingulepingu lisa seda summat võlgnevusena ei kajasta, sest nõue ei olnud raamatupidamislikult veel tekkinud. Kuna liisinguese tagastati 07.01.2009, vähendati liisingumakset summani 5242,24 krooni. Sel hetkel lõpetati liisinguleping ja kaks tasumata osamakset kajastati 05.11.2009 sõlmitud võla tasumise kokkuleppe punktis 1.3.1. Kostja poolt 30.06.2009 tasutud summa 5550,01 krooni käsitleti ettemaksuna. Peale 05.11.2009 sõlmitud võla tasumise kokkulepet kirjendati summa võla tasumise kokkuleppe sõlmimise lepingutasuks (summas 999,97 krooni), esimeseks osamakseks 15.12.2009 summas 3471,67 krooni ja osaliselt ka 15.01.2010 osamakseks summas 1078,37 krooni. Hageja märkis samuti, et Lepingu punktis

3.1.sisalduvate kulude lahtikirjutamisel on Lepingu punktides 1.3.2. ja 1.3.3. summad vahetusse läinud. Võlg koosneb: tähtajaks tasumata osamaksed koos intressimaksetega summas 689,75 EUR; liisinguandjale hüvitamata liisingueseme ostuhind 5482 EUR (85 786,34 krooni; so liisingulepingu ennetähtaegse lõpetamise seisuga liisingueseme jääkmaksumuse 232 244,67

krooni ja vara võõrandamisest saadud 146 458,33 krooni k/m-ta vahe); liisingueseme tagastus- ja müügiprotsessiga seonduvad kulud 597,09 EUR (9 342,50 krooni, so müügieelse tehnilise ülevaatuse kulu 555 krooni, AS-ile SA vara realiseerimise eest tasutud kulu 8 787,5 krooni). Kostjatel oli võimalus paluda hagejalt võla tasumise kokkuleppe (Lepingu) punktis 1.3. nähtuvate kulude dokumente juba enne Lepingu sõlmimist. Kostjad dokumentide vastu huvi ei tundnud, vaid allkirjastasid Lepingu, mille kohaselt kohustusid võlgnevuse tasuma graafiku alusel. Hageja leiab, et kohtumenetluses Lepingu punktis 1.3. sätestatud kuludele vastuväidete esitamisega kostjad pahauskselt üritavad Lepingust tulenevatest kohustustest kõrvale hiilida. Hageja tunnistab, et käenduslepingu punktis 1.1. ja garantiilepingu punktis 1 on käendaja ja garantiiandja tagatavate nõuete osas tehtud trükiviga. Käendaja ja garantiiandja ei käenda 05.11.2009 sõlmitud liisingulepingust tulenevaid kostja I kohustusi, vaid 05.11.2009 võla tasumise kokkuleppest tulenevaid kostja I kohustusi. 05.11.2009 ei sõlmitud hageja ja kostja I vahel ühtegi liisingulepingut ning käenduslepingu kui ka garantiilepingu allkirjastamisel pidid ka käendaja ja garantiiandja olema teadlikud, missugust hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingut käendusleping ja garantiileping tagavad. Hageja juhib tähelepanu, et kostja II LA on nii kostja I, kui ka kostja III juhatuse liige, kes kohustatud isikuna või kohustatud isikute esindajana isiklikult allkirjastas nii võla tasumise kokkuleppe, käenduslepingu, kui garantiilepingu. Vaidlus ei ole liisingulepingust tuleneva võlgnevuse üle, vaid hageja nõue tuleneb võla tasumise kokkuleppest . Võla tasumise kokkulepe on võlatunnistus, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus. Sellele võlatunnistusele ei saa esitada muid, kui võlatunnistusest tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid. Võla tasumise kokkuleppe punktis 1.2. võlgnik tunnistab, et tal on liisinguandja ees liisingulepingust tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus. Seega ei ole õige kostjate väide, et liisingulepingu lisa ja võlatunnistus on samasugused lepingud.

KOSTJATE VASTUS

28.10.2010 ühises kirjalikus vastuses kostjad hagi ei tunnista ja vaidlevad sellele täies ulatuses vastu. Kostjad ei nõustu hageja esitatud põhivõlgnevuse kujunemisega. Kostjatel puuduvad õigusalased teadmised, hindamaks, millise lepinguga oli 05.11.2009 sõlmitud võla tasumise kokkuleppe puhul tegemist. Kostjad käsitlesid seda hageja ja AEOÜ vahel sõlmitud liisingulepingu lisana, mis on sõlmitud liisingulepingu 06.01.2009 sõlmitud lisa alusel. Nimetatud liisingleping lõpetati poolte kokkuleppel 06.01.2009 ning sõiduauto Mazda BT-50 Double Cab 2,5 TD tagastati SAAS-ile samal kuupäeval. Kostjate vastuväited võla tasumise kokkuleppe punktis 1.3. näidatud võla koosseisule ja suurusele on järgmised: - Tähtajaks tasumata osamaksed koos intressiga summas 689,75 eurot, täpsustamata, millise perioodi eest. Kostjad on tasunud lepingu lõpetamiseni osamaksed ja nimetatud summa suuruses puudub võlg. 06.01.2009 hageja ja kostja I vahel sõlmitud liisingulepingu lisas on selgelt fikseeritud, et seisuga 06.01.2009 võlgneb kostja I hagejale 5550,00 krooni, ehk siis vaid I osamakse, milline tasuti 30.06.2009. Seega puudub kostjatel selles summas võlgnevus hageja ees. - Liisinguandjale hüvitamata liisingueseme ostuhind summas 597,09 eurot. Kostjatele jääb nimetatud summa kujunemise mehhanism ja alus selgusetuks, summa sisu ning selles suuruses võlgnevuse olemasolu ei ole kostjatele teada. - Liisingueseme tagastus- ja müügiprotsessiga seotud kulud 5482,75 eurot. Kostjatele on ebaselge, milles kulud seisnevad, kulud on põhjendamatult suured. Hageja ei ole varasemalt kostjatele edastanud ega ole lisanud hagiavaldusele ühtegi dokumenti, mis tõendaksid nende kulude suurust. Kulutused müügiprotsessil summas 85 750,21 krooni on ilmselgelt ebareaalsed.

Liisingulepingu 06.01.2009 sõlmitud lisa punkti 2 kohaselt pidi liisinguvõtja liisingueseme üleandmisel allkirjastama üleandmise-vastuvõtmise akti, kuhu liisinguvõtja pidi muu hulgas märkima kõik liisinguesemega seotud puudused, milles liisinguvõtja oli teadlik ja mis oli võimalik avastada visuaalsel vaatlusel. Kostja kinnitab, et liisinguesemel puudusid puudused ja vastavasisulist akti koostatud ei ole. Lisa punktis 7 on pooled kokku leppinud, et liisingulepingust tulenevad liisinguandja ja liisinguvõtja õigused ja kohustused loetakse lõppenuks pärast liisingueseme võõrandamist liisinguandja poolt ning liisinguandjale lisa punktides 3 ja 4 nimetatud summade tasumist. Lisa punkti 3 kohaselt liisingueseme võõrandamisest saadud rahasumma arvelt kustutatakse esmajärjekorras liisingueseme võõrandamisega kaasnenud dokumentaalselt tõendatud ja põhjendatud kulud. Kostjatele ei ole esitatud ühtegi dokumenti, mis tõendaksid seoses liisingueseme võõrandamisega kulutuste tegemist summas 5482,75 eurot (85 750,21 krooni). Kostjad möönavad, et liisingulepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel on liisinguvõtjal kohustus hüvitada liisinguandjale liisingueseme ostuhind ja ostuhinna finantseerimiseks tehtud kulud, samuti tasuma võlgnetavad liisingumaksed, millest on maha arvatud intress ja kulud, mis ei ole seotud liisingueseme omandamisega. Kostjad leiavad aga, et kulud peavad olema põhjendatud ja dokumentaalselt tõendatud. DnB Nord Liising sõiduautode liisingu osakonna halduri S. PK informatsiooni kohaselt müüdi sõiduauto Mazda BT-50 Double Cab 2,5TD hinnaga 175 750 krooni. Kostjad ei tea, kas hind sisaldab käibemaksu või mitte. Kostjad leiavad, et kuna neil puudus ja puudub igasugune info varale hinna määramisest, on ebamõistlik seada liisinguvõtja kohustus hüvitada kahjud/puudujääv osa sõltuvusse ainult eseme võõrandamisest tekkinud kahjust/saadavast summast, sõltumata sellest, millise hinnaga vara võõrandati ning kuidas võõrandamisprotsess oli kujundatud ja kaua see kestab. Kuivõrd nõue on ebaselge, on ebaselge ka intresside arvestus. Kostjatele jääb arusaamatuks intressi kujunemine summas 3053,28 krooni ja intressi arvestuse periood. Samuti on ebaõige ka viivise arvestus. Kostjatele jääb arusaamatuks viivise arvestuse periood 19.05.2010 – 22.06.2010, saades kokku 124 päeva. Kostja III peab vajalikuks märkida, et käendusleping on ebaselge. Käenduslepingu p 1 kohaselt käendab kostja III poolte vahel sõlmitud liisinglepingut , kuid nimetatud liisinglepingut avaldusele lisatud ei ole. Kostjal III puudub info, mis puudutab liisingulepingust tulenevaid nõudeid ja millised on jäänud kostja I poolt täitmata. Seega on põhjendamatu nõude esitamine kostja III vastu. Samal põhjusel tuleb jätta rahuldamata hagi kostja II vastu, sest kostja II on garanteerinud kostja I ja hageja vahel sõlmitud liisinglepingust tulenevate kohustuste täitmist. 08.02.2011 täiendavas vastuses kostjad märgivad lisaks, et kostjate arvates ei ole õiglane panna nende kanda hinnariski olukorras, kus kostjatel puudub võimalus kaasa rääkida ja mõjutada müügiprotsessi. Portaalis http://www.auto24.ee/used/792534 2011.a. veebruaris avaldatud müügikuulutuses on vaidlusaluse autoga sarnase, kuid oluliselt suurema läbisõiduga ja aastakäigult vanema sõiduki hinnaks 10 858,59 EUR (169 900 krooni, hind koos käibemaksuga). Kostjad leiavad, et 2009.a. juulis vaidlusaluse sõiduki müügihind 175 750 krooni (koos käibemaksuga) ei vastanud sõiduki turuhinnale. Kostjatel puuduvad õigusalased teadmised, hindamaks, missuguse lepinguga oli 05.11.2009 sõlmitud võla tasumise kokkuleppe näol tegemist. Kostjad mõistsid seda hageja ja kostja I vahel sõlmitud liisingulepingu lisana, milline tuleneb 06.01.2009 sõlmitud lisast.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel kohus lahendab tsiviilasja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus määras pooltele tähtaja täiendavate tõendite ja avalduste

esitamiseks ning teatas kohtulahendi teatavakstegemise aja. Pooled esitasid määratud tähtaja jooksul oma lõplikud kirjalikud seisukohad ja vajalikuks peetavad tõendid.

2.Kohus, tutvunud põhjalikult menetlusosaliste kirjalike seisukohtadega ning uurinud objektiivselt ja igakülgselt kõiki asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
3.Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja I vahel 05.11.2009 sõlmitud võla tasumise kokkulepe (tl 6-8). Hageja leiab, et tegemist on võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 kohase võlatunnistusega. Kostjad endi väidetel ei saanud vaidlusalust lepingut allkirjastades aru, millise lepinguga on tegemist ning pidasid seda hageja ja kostja I vahel sõlmitud liisingulepingu lisaks.
4.Kohus leiab, et võla tasumise kokkulepe on abstraktne võlatunnistus. VÕS § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Riigikohtu tsiviilkolleegium on abstraktse võlatunnistuse olemust lahendis nr 3-2-1-21-06 kirjeldanud järgmiselt: „Konstitutiivse võlatunnistusega luuakse iseseisev kohustus kõrvuti kohustusega, mida tunnustatakse, s.t kohustused jäävad kõrvuti eksisteerima. Sellise võlatunnistusega tagatakse esmajoones põhikohustuse täitmist ning see lihtsustab võla sissenõudmist. Konstitutiivse võlatunnistuse andmisega ei asendata täitmist (VÕS § 89 lg 2 esimene lause). Põhikohustusega on selline võlakohustus seotud täitmise kaudu. Nii loetakse konstitutiivsest võlatunnistusest tuleneva kohustuse täitmisega täidetuks ka algne kohustus (VÕS § 89 lg 2 teine lause). Sellisele võlatunnistusele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid. Samuti aegub sellise kohustuse täitmise nõue eraldi. Kuna VÕS §-s 30 nimetatud võlatunnistus on abstraktne leping, ei saa sellest tulenevale nõudele esitada vastuväiteid, mis tulenevad võlatunnistuse aluseks olevast suhtest, mh ei saa tugineda võlatunnistuse aluseks oleva lepingu tühisusele (vt ka Riigikohtu 19. oktoobri 2004. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-101-04 (RT III 2004, 27, 295), p 29 ja 23. jaanuari 2006. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-146-05 (RT III 2006, 5, 45), p 24). Küll on võlgnikul võimalik esitada vastunõue konstitutiivse võlatunnistuse tagastamiseks alusetu rikastumise tõttu, kui võlatunnistus on antud kohustuse täitmise tagamiseks ja seda kohustust ei ole, kohustus ei teki või langeb hiljem ära, mh kui see on täidetud (VÕS § 1028 lg 1) (vt ka Riigikohtu viidatud otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-10104, p 29 ja otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-146-05, p 24).“
5.05.11.2009 hageja ja kostja I vahel sõlmitud võla tasumise kokkuleppe punktidest 1.1. ja 1.2. nähtub kostja I, AEOÜ, selgesõnaline kinnitus, et tal on liisinguandja ees liisingulepingust tulenevalt sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus summas 6769,59 EUR (võlg). Lepingu punktides 2.1. – 2.5. on pooled kokku leppinud võla tasumise tingimustes: kostja I tasub võla igakuiste osamaksetena vastavalt maksegraafikule alates 15.12.2009 kuni 15.11.2011; võlgnik maksab võla tasumata osalt igakuiselt intressi 12 % aastas, lepingu lõppemise järel hakatakse tasumata võla summalt arvestama viivist; lepingu punktis 2.3. ja 2.4. määratakse kindlaks tasumise vääring ja pangarekvisiidid ning punktis 2.5. lepiti kokku kõikide kohustuste täitmiseks ebapiisavate maksete tegemise puhuks kohustuste täidetuks lugemise järjekorra. Eelnevast järelduvalt loodi võla tasumise kokkuleppega iseseisev kohustus kõrvuti liisingulepingust ja selle lisadest tuleneva kostja I põhikohustusega, ning võla tasumise kokkuleppe täitmise korral loetakse täidetuks ka liisingulepingust tulenevad kostja I kohustused.
6.Kostjate väited, et nende arusaama järgi oli võla tasumise kokkuleppe näol tegemist liisingulepingu lisaga ja mitte iseseisva lepinguga, ei anna alust mitte tõlgendada võla tasumise kokkulepet abstraktse võlatunnistusena. VÕS § 30 lg-st 2 tulenevalt peab kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seejuures ei oma tähtsust, kuidas on pealkirjastatud dokument, milles kohustatud isik võlga tunnistab. Võlatunnistus võib sisalduda näiteks ka lepingu lõpetamise kokkuleppes. Käesolevas asjas

pooled enne võla tasumise kokkulepet sõlmisid 06.01.2009 liisingulepingu lõpetamise kokkuleppe. Kuna kostja I selles kokkulepitud tingimusi ei täitnud ning teatas hagejale, et ei suuda ka tulevikus lepingu lõpetamise kokkulepet täita, sõlmisid pooled võla tasumise kokkuleppe, millega ajatati kostja I võla tasumine. Lepingud allkirjastas kostja III LA, kes oli samaaegselt nii kostja I, kui ka kostja II juhatuse liige. Seega L. Ande pidi olema ja oli teadlik võlgnevuse suurusest ning võla tasumise kokkuleppe sisust ja sõlmimise eesmärgist. Kostjate vastuväited nagu oleks kostja I sõlminud võla tasumise kokkuleppe liisingulepingu järjekordse lisana ilma tahteta võlga tunnistada, on vastuolus VÕS § 6 lg-st 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg-test 1 ja 2 tuleneva kohustusega käituda teise lepingupoole suhtes ja oma õigusi teostada heas usus.

7.Võlatunnistuse andmise tagajärg on tõendamiskoormise ümberpööramine ning tõendamise lihtsustamine. Eeldatakse, et võlatunnistuses lubatud kohustus tuleb täita ja et sellel kohustusel on majanduslik või mõni muu alus, mis õigustab võlatunnistusest tuleneva nõude rahuldamise. Kostjate vastuväited hagile on seotud liisingulepingust tulenevate poolte kohustustega. Abstraktne võlatunnistus ei vaja kehtimiseks võlaõiguslikku alust. Isegi kui võlatunnistusega tunnistatakse nt tehinguga võetud kohustuse olemasolu, ei sõltu võlatunnistuse kehtivus selle võimalikuks aluseks oleva tehingu kehtivusest. Nii ei saa sellest tulenevale nõudele esitada vastuväiteid, mis tulenevad võlatunnistuse aluseks olevast suhtest (vt Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. - Tallinn 2006, lk 112).
8.Vaidlust ei ole, et võlatunnistusest tulenevat kohustust ei ole kostja I täitnud. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda raha maksmise kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hageja nõue kostja I vastu on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
9.Samal päeval võla tasumise kokkuleppe sõlmimisega, 05.11.2009 allkirjastas LA kostja II juhatuse liikmena garantiilepingu , millega GAS võttis endale kohustuse garanteerida tingimusteta ja tagasivõtmatult kõigi hageja ja AEOÜ vahel 05.11.2009 sõlmitud liisingulepingust , selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate ja liisingulepingu esemega seonduvate liisinguvõtja kohustuste täitmise liisinguandja ees. Samuti 05.11.2009 LA füüsilise isikuna sõlmis hagejaga käenduslepingu hageja ja kostja I vahel 05.11.2009 sõlmitud liisingulepingust , selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate ja liisinguesemega seotud liisinguvõtja kohustuste täitmise tagamiseks. Kohus leiab, et kostjate vastuväited, et garantiilepingus ja käenduslepingus nimetatud liisingulepingut ei ole hagile lisatud ning garantii ja käendus ei taga võla tasumise kokkuleppest tulenevaid kostja I kohustusi on põhjendamatud ning esitatud pahatahtlikult sooviga vältida oma lepinguliste kohustuste täitmist. VÕS § 29 lg 2 keelab lepingu tõlgendamisel lähtuda ebaõigest tähistusest või väljendusviisist, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Kostjad ei ole esile toonud, et hageja ja kostja I oleksid 05.11.2009 sõlminud ka liisingulepingu . Asjas esitatud lepingutest järelduvalt on nii hageja kui ka kostjad 05.11.2009 käendus- ja garantiilepingute sõlmimisel pidanud silmas võla tasumise kokkuleppes (võlatunnistuses) sätestatud kostja I kohustuste täitmise tagamist.
10.VÕS § 149 lg 1 kohaselt käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise. Põhivõlgnik võib esitada võlatunnistusele ainult selle. Seega ka käendaja LA võib esitada üksnes võlatunnistuse kehtivust vaidlustavad või võlatunnistusest endast tulenevaid vastuväiteid vastuväiteid. VÕS § 155 lg 3 järgi võib garantii andja võlausaldaja vastu esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid. Seega kostja II võib esitada üksnes vastuväiteid garantiilepingu kehtivuse kohta. Kohus otsuses eespool märkis, et käendus- ja garantiilepingu tõlgendamisel ei saa lähtuda ebaõigest tähistusest, et käendus ja garantii on antud liisingulepingu , mitte võla tasumise

kokkuleppe tagamiseks. Mingeid muid väiteid garantiilepingu ja käenduslepingu kehtivuse vaidlustamiseks ei ole kostjad esitanud.

11.Võlatunnistus ei sõltu selles tunnistatud võlgnevuse tekkimise aluseks olnud võlasuhte kehtivusest, mistõttu ei ole käesolevas vaidluses kohased võlatunnistuse täitmist taganud käendaja ja garantii andja väiteid liisingulepingust tuleneva võlgnevuse olemasolu ja suuruse tõendatuse kohta. Siinkohal kohus märgib, et hageja ei ole esitanud võla tasumise kokkuleppes ettenähtud intresside väljamõistmise nõuet, mistõttu ei ole asjakohased ka kostjate väited intressiarvestuse ebaselguse kohta. Hagiavalduses nimetatud intressisumma 3053,28 krooni on liisingulepingust tulenev intressivõlgnevus, mis sisaldub võla tasumise kohustuse põhivõlgnevuse summas. Liisingulepingust tulenevaid vastuväiteid kostjad võlatunnistusele esitada ei saa, mistõttu kohus jätab võlgnevuse suurust puudutavad väited tähelepanuta. Kui kostjad leiavad, et võla tasumise kokkuleppes märgitud suuruses ei olnud võlgnevust tegelikult liisingulepingust tekkinud, on neil võimalik oma õigusi kaitsta hageja vastu alusetu rikastumise alusel hagi esitamisega.
12.Käenduslepingu punkti 6.1. kohaselt käendus kehtib kuni liisingulepingust (st võla tasumise kokkuleppest) tulenevate nõuete täieliku täitmiseni. Garantiilepingu punkti 6. järgi garantii on kehtiv kuni 15.11.2011. Seega on nii käendusleping kui garantiileping käesoleval ajal jätkuvalt kehtivad. VÕS § 145 lg 1 ja käenduslepingu punkti 3.1. alusel vastutab käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees põhivõlgnikuga solidaarselt. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses käenduslepingus kokkulepitud käendaja vastutuse maksimumsumma 8089,40 EUR ulatuses. Eeltoodu alusel tuleb LA väljamõistetavat kogusummat piirata 8090,40 euroga. VÕS § 155 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantiiandja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Garantiilepingu punktis 2. on kostja II kohustunud tasuma liisinguandja poolt liisingulepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste täitmata kohustuste tasumiseks esitatud kirjalikus nõudes toodud summa 3 pangapäeva jooksul teate saamisest. Kuna kohus tuvastas, et garantii oli antud võla tasumise kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmiseks, siis ka garantiilepingu punktis 2 nimetatud liisingulepingu all on pooled silmas pidanud võla tasumise kokkulepet. Kostja II ei ole vaidlustanud hageja 05.02.2010 võla tasumise teatise (tl 13) saamist, kuid ei ole garantiilepingust tulenevat kohustust täitnud.
13.VÕS § 65 lg 2 kohaselt tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Eeltoodu alusel vastutab ka kostja II solidaarselt põhivõlgnikust kostjaga I ja käendajaga kostjaga III. VÕS § 65 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
14.VÕS § 101 lg 1 p 6 annab võlausaldajale õiguse nõuda kohustust rikkunud võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Hageja taotleb kostjatelt välja mõista viivise alates võla tasumise kokkuleppe erakorralisest ülesütlemisest 19.02.2010 kuni liisingulepingujärgse põhivõlgnevuse 102 783,30 krooni (6569,05 eurot) tasumiseni. Seega hageja on arvestanud viivist väiksemalt summalt, kui võla tasumise kokkuleppes märgitud põhivõlgnevus 6769,59 eurot. Võttes arvesse, et võla tasumise kokkuleppes märgitud põhivõlgnevus sisaldab liisingulepingust tekkinud intressi võlgnevust 195,14 eurot (3053,28 krooni) ning VÕS § 113 lg 6 keelab intressilt viivise arvestamise, on hageja viivisenõue kohtu hinnangul põhjendatud ja mõistlik. Hagiavalduse 22.06.2010 esitamise seisuga on hageja arvestuste kohaselt sissenõutavaks muutunud viivised summas 2035,77 eurot. Kostjad ei ole hageja viivisearvestusele esitanud muid vastuväiteid, kui et hagiavalduse viivisearvestuse tabelis märgitud viivise periood 19.05.2010 – 22.06.2010 ei saa olla 124 päeva. Hageja on hagis

märkinud, et arvestas viivist alates võla tasumise kokkuleppe ülesütlemisest, so 19.02.2010. Perioodil 19.02.2010 – 22.06.2010 on 124 päeva. Kohus leiab, et kuupäev 19.05.2010 on viivisetabelis kirjaviga ning ei anna alust viivisenõude rahuldamata jätmiseks. Kohus mõistab kostjatelt viivised välja TsMS § 367 kohaselt: kohtuotsuse tegemise päeva seisuga summaliselt ning edasi protsendina põhivõlast. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt tuleb viivisemääraks lugeda lepingus kokkulepitud viivisemäär. Võla tasumise kokkuleppe punktis 4.1. on lepingupooled kokku leppinud viivise määras 0,25 %. Lisaks hagiavalduses märgitud viivisesummale 2035,77 eurot on kohtuotsuse 21.02.2011 tegemise seisuga täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivis summas 3990,70 eurot (6569,05 eurot * 0,25% * 243 päeva). Kokku kohus mõistab kostjatelt summaliselt välja viivise 6026,47 eurot.

15.TsMS §173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostjate kanda. TsMS § 165 lg 3 alusel juhul, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Hagejal on õigus esitada menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja