Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
21. veebruar 2011. a kell 14.00, Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-57810
Tsiviilasi
Danske Bank A/S avaldus PL pankroti väljakuulutamiseks
Asja läbivaatamise kuupäev
16. veebruar 2011. a
Menetlusosalised
Avaldaja/võlausaldaja Danske Bank A/S lepinguline esindaja vandeadvokaat Risto Rüütel ([email protected]); Võlgnik: PL(isikukood XXX, elukoht XXX); Ajutine pankrotihaldur: Peeter S (asukoht: OÜ Haldur ).
Resolutsioon:
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja avaldus Danske Bank A/S esitas 19.11.2010 Harju Maakohtule avalduse PL pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt võlgneb PL avaldaja ja MKOÜ vahel 25.06.2007 sõlmitud laenulepingu ning avaldaja ja võlgniku vahel 25.06.2007 sõlmitud käenduslepingu alusel avaldajale 8 400 000 krooni. Vaatamata avaldaja poolt PL saadetud käenduslepingu täitmisnõudele ja pankrotihoiatusele, ei ole PL käenduslepingust ja selle muudatustest tulenevaid kohustusi täitnud. Avaldaja hinnangul on PL maksejõuetu pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 2 p 1 alusel. Kohus nimetas 24.01.2011 määrusega PL ajutiseks pankrotihalduriks Peeter S. 13.12.2010 kohtuistungil leidis võlgnik, et nõue on ebaselge. Muid vastuväiteid võlgnik ei esitanud. Kohtuistung Kohtuistungil 16.02.2011 jäi võlausaldaja esindaja pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlgniku esindaja maksejõuetusele vastu ei vaielnud ning esitas kohustustest vabastamise avalduse. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus välja mõista ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused. Võlausaldaja ja võlgniku esindaja nõustusid ajutise halduri tasu suuruse ja väljamõistmisega ning vastuväiteid ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada PL pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Peeter S i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja on põhjendatud välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt PL kohustusi kokku 1 058 522,73 euro ulatuses ning vara hinnanguliselt 130 526,74 euro väärtuses. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei piisa PL varast võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ei ole see suutmatus ajutine. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kinnisvaraarendusega tegelenud äriühingute rahaliste kohustuste käendamine ja nende kohustuste sissenõutavaks muutumine, aga samuti äriühingute kinnisvaraarenduste finantseerimiseks laenude võtmine, mida kinnisvaraturu kokkulangemise tagajärjel ei ole võimalik äriühingutelt tagasi saada. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on pärast pankroti väljakuulutamist vajalik täiendavalt analüüsida tagasivõitmise aspektist võlgniku ja tema abikaasa vahel 23.12.2008 sõlmitud ühisvara jagamise lepingut ja asjaõiguslepinguid. Nimetatud lepinguga andis võlgnik oma abikaasale üle osa temale kuuluvast ühisomandist. Käesoleval ajal ei ole eelnimetatud tehingud olemasolevate andmete baasil üheselt hinnatavad. Haldur ei tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu. Kuivõrd võlgnik on teavitanud oma kavatsusest esitada kohtule võlgadest vabastamise avaldus, siis tulenevalt PankrS § 171 lgst11 on kohtul alus kuulutada võlgniku pankrot välja kohtudeposiidita.
Pankrotiseaduse (PankrS) § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kuivõrd võlgniku teadaolevad kohustused ületavad tema vara ning ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema majanduslikku olukorda parandada, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kohus nõustub, et maksejõuetuse tekke põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Kuna võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks, on kohtul alus lõpetada pankrotimenetluse raugemisega. Kuna võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise taotluse ning ei esine PankrS § 171 lg-s 2 toodud aluseid, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Kohtu hinnangul tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada võlgnikule kuuluva vara väärtus ja vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib kohus võlgnikku kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus kohustab võlgnikku vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 16.03.2011 kell 16:00 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 418. PankrS § 150 lg 1 p-de 2 ja 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 10,1 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 808 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 266,64 eurot. Tehtud vajalike kulutuste katteks palub haldur määrata hüvitisena 109,04 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud ning need tuleb välja mõista võlgnikult.
Tiia Mõtsnik
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.