Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Kostjad võivad esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui nende tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult teatavaks tegemise korral 28 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja ja kostja I vahel 13.07.2007 sõlmitud liisingulepingust ning hageja ja kostja II vahel 13.07.2007 sõlmitud käenduslepingu tuleneva võlgnevuse 124 778.81 Eesti krooni ja viivise võlgnevuselt 0,25% päevas alates 10.03.2009 kuni kohase täitmiseni ning menetluskulud, milleks on riigilõiv summas 12 500.00 Eesti krooni. 11.01.2011 saatis kohus pooltele kohtukutse 09.02.2011 kell 14.00 toimuvale istungile. 12.01.2011 kinnitas hageja kutse kättesaamist. Kostjad kutse kättesaamist e-posti aadressidelt XXX ja XXX ei kinnitanud, kuid olid sellest teadlikud, sest kostja II, kes on ka kostja I üks seaduslikest esindajatest, teatas 31.01.2011 telefonitsi kohtuistungi sekretärile, et on kutse kätte saanud ja lubas selle kättesaamist kinnitada (vt toimiku teadete leht). Kostja vastuväited 09.02.2011 kell 07.26 saatis kostja II, kes on ka kostja I üheks seaduslikuks esindajaks, allkirjastamata e-kirja, milles teatab, et on haigestunud ja ei saa 09.02.2011 kell 14.00 toimuvale istungile ilmuda, küsides, kas istungit on võimalik edasi lükata ja kas selleks tuleb esitada ka arstitõend. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine. Kohus saatis kostjatele kutse 09.02.2011 toimuvale kohtuistungile vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 314 lg-le 2. Kostjad on kutse kättesaanud TsMS § 343 lg-s 2 sätestatud tähtaega järgides. Kostja II, kes on ka kostja I üheks seaduslikuks esindajaks, teavitas 09.02.2011 kell 07.26 enda haigestumisest. Kohus vastas nimetatud teatele 09.02.2011 kell 09.00 e-kirjaga, milles selgitas, et kohtuistungi edasilükkamiseks tuleb esitada enne kella 14.00 vastav taotlus allkirjastatuna ja arsti tõend. Kostjad 09.02.2011 kell 14.00 alanud kohtuistungile ei ilmunud. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kostjaid on hoiatatud, et istungile ilmumata jätmisel, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

09.02.2011 kell 14.15 jõudis kohtuni kostja II, (kes on ka kostja I üheks seaduslikuks

esindajaks), allkirjastatud e-kiri taotlusega istungi edasilükkamiseks koos kinnitusega, et ta saadab arsti tõendi 09.02.2011. Siiani ei ole kostja II tõenditega põhistanud istungile mitteilmumist TsMS § 422 lg-te 2 ja 3 mõttes, kostja I teise seadusliku esindaja (Marek Vikati) ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus puudus. Vastavalt TsMS §-le 410 ja § 413 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel teha tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 413 lg-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kostja kohtuistungile ei ilmunud ilma mõjuva põhjuseta ning hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 76 lg 1, § 113 lg 1, § 196, § 367, §

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.