Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
18.veebruar 2011.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-10-6436
Tsiviilasi
A. S. K. hagi N. K. vastu võla, summas 11809,10 krooni, intresside- 1488,72 krooni ,viivise, summas 9751,93 krooni ja lisanduvate viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
11809,10 krooni (754,74 eurot)
Menetlusosalised ja nende
Hageja: A. S. K. , registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxx Esindaja:S. E. , postiaadress J. I. , xxxxxxxxxxxxxxxx E-post: Kostja:N. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
esindajad
Kirjalik menetlus
1.Välja mõista N. K. A. S. K. kasuks 1061 (üks tuhat kuuskümmend üks) eurot 37 senti laenulepingust tuleneva võla katteks (sealhulgas tagastamata laenusumma 754,74 eurot, intress 91,15 eurot ja kuni kohtuotsuse tegemiseni 18.02.2011 sissenõutavaks muutunud viivis 215,48 eurot). 2.Välja mõista N. K. A. S. K. kasuks viivis põhinõudelt –754,74 eurot - VÕS § l13 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.02.2011.a kuni põhinõude kohase täitmiseni. 3.Määrata kindlaks N. K. poolt A. S. K. hüvitatavate menetluskulude suurus 335 (kolmsada kolmkümmend viis) eurot 54 senti. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 3.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Edasikaebamise kord Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 10.08.2007 laenulepingu, mille alusel sai kostja hagejalt laenu summas 15 000 krooni, mille laenusaaja pidi laenuandjale tagastama koos intressidega lepingus toodud tingimustel. Laenusumma on kantud kostja arveldusarvele 10.08.2007. Lepingu kohaselt kohustus kostja lepingus ja selle maksegraafikus kirjeldatud ulatuses ja tähtaegadel tasuma laenu ja intressisummasid ning nende mittetasumise korral leppetrahvi ja viiviseid. Kuna kostja ei täitnud nõuetekohaselt oma kohustust tagastada laenusummat maksegraafikus kindlaksmääratud kuupäevadel, edastas hageja temale meeldetuletuskirjad ning ütles vastavalt laenulepingu p 4.1.2 laenulepingu üles, saates kostjale selle kohta teatise. Kuna kostja ei tagastanud laenusummat ka pärast lepingu ülesütlemist, on hageja oma õiguste kaitseks pöördunud kohtu poole, nõudes tagastamata laenusumma 11 809,10 krooni, intressi – 1488,72 krooni ning viivise 9751,93 krooni väljamõistmist. Viivise arvestamisel on hageja võtnud aluseks lepingu p.1.8 sätestatud intressimäära ehk 3,50 % võlgnetavalt summalt kuus, tuginedes võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 3.lausele. Lisaks hagi esitamise ajaks arvestatud viivisele taotleb hageja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel ka kuni põhinõude täitmiseni lisanduva viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest. Nõuet esitades on hageja toetunud VÕS §-dele 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p-d 1 ja 6 ning 396 lg 1. Kostja vastuväited Hagiavaldus koos lisadega ja kohtumäärus on 16.märtsil 2010.a.kätte toimetatud N. K. elukohas tema emale (tl.21). TsMS § 322 lg 1 alusel loetakse menetlusdokumendid sellega saajale kättetoimetatuks. Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o. 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest kohtu poolt nõutud vastust andnud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl. 1-2). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega TsMS§ 407 lg 1 alusel osaliselt rahuldada, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati
2 (5)
kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg 2 võib hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks esitada ka hagiavalduses. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks hagiavalduses. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhinõude osas õiguslikult põhjendatud, kuid viivise osas tuleb rakendada seaduses sätestatud intressimäära. Poolte vahel sõlmitud leping vastab trabijakrediidilepingu tunnustele, s.o. VÕS § 402 kohaselt krediidileping,millega majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt VÕS § 415 lg 1 ei või tarbijalt nõuda võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel viivist rohkem kui VÕS § 94 sätestatud suuruses (seadusjärgne viivis). TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on hagiavalduses esitatud asjaolude tõendamiseks lisanud hagile nõuet tõendavate dokumentidena laenulepingu koos maksegraafiku ja Krediidikassa hinnakirjaga (tl.8-12) ja teate võlast ning laenulepingu ülesütlemisest (tl.14-15). Põhjendatud on ka viivise väljamõistmine TsMS § 367 alusel väljaarvestatuna kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ning edasiselt – kuni põhinõude täitmiseni protsendina põhinõudest. Kuna laenulepingu p.1.3.1 kokkulepitud intressimäärast– 3,50 % kuus tulenev viivise määr ei ole tulenevalt VÕS § 415 lg 1 rakendatav, tuleb viivis kostjalt välja mõista VÕS § 94 sätestatud määras, mis alates 01.01.2008 kuni 09.12.2009 oli 0,03 % päevas, alates 10.12.2008 oli 0,026 % päevas ja alates 01.01.2009 on 0,022 % päevas. Kostja poolt võla tasumisega viivitatud päevi alates laenulepingu ülesütlemisest - 20.03.2008 kuni kohtuotsuse tegemiseni on olnud 1065, sealhulgas ajavahemikul 20.03.2008-09.12.2009 629 päeva, 10.12.200931.12.2009 22 päeva ja 01.01.2010-18.01.2011 414. Seega tuleks seadusjärgse viivisena kostjalt hageja kasuks välja mõista 3371,50 krooni [(11809,10 x 0,03% x 629) +(11809,10 x 0,026% x 22) +(11809,10 x 0,022% x 414)]. Kostja võlgneb hagejale seega 16669,32 krooni, sealhulgas tagastamata laen 11809,10 krooni, intress 1488,72 krooni ja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 3371,50 krooni.
3 (5)
Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS §-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtukulude nimekirja esitanud (tl.6). Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel tagaseljaotsuses kindlaks ka N. K. hüvitatavad A. S. K. menetluskulud. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja on taotleb kostjalt menetluskuluna hagilt ja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivude 250 ja 3000 krooni ja esindajatasu – 4500 krooni väljamõistmist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Hageja on esitanud maksekorralduse riigilõivu, summas 3000 krooni tasumise kohta 04.02.2010.a. (tl.18), kuid puudub tõend maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu ning üleüldse maksekäsu kiirmenetluse toimumise kohta. Seetõttu saab kohus rahuldada vaid taotluse hagilt tasutud riigilõivu väljamõistmiseks kostjalt. Menetlusosalise esindajakulude tõendamiseks on hageja esitanud J. I. arve 04.02.2010.a., summas 4500 krooni (tl.7). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. J. I. 26.01.2010.a. arvest nähtub, et 4500 krooni kuulub tasumisele esindamise eest võlglase N. K. kohtumenetluses. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Nimetatud piirmäärad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008.a. määrusega nr 137, mille § 1 lg 1 sätestab, et tsiviilasja hinna puhul kuni 50000 krooni on maksimaalselt sissenõutav kulu 25000 krooni. Kuigi hageja poolt nõutav lepingulise esindaja kulu jääb lubatud piirmäära sisse, leiab kohus et kulu nimetatud ulatuses ei ole käesolevas kohtumenetluses põhjendatud ega vajalik. Lepingulise esindaja ülesanded on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamisega, arvestades, et kohus lahendas tsiviilasja kirjalikus menetluses. Hagiavalduse näol ei ole tegemist keeruka ega töömahuka õigusdokumendiga, kohtute menetluses on massiliselt konkreetse lepingulise esindaja poolt koostatud analoogseid õigusdokumente. Hageja nõutav lepingulise esindaja kulu sisaldab käibemaksu (750 krooni), kuid puudub TsMS §-s 174 lg 6 nõutav kinnitus selle kohta, et avaldaja ei ole käibemaksukohuslane või ta ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi. Eeltoodu alusel vähendab kohus kostjalt väljamõistetavat hageja lepingulise esindaja kulu 1⁄2 võrra, s.o. 2250 kroonini. Seega kokku tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 5250 (3000+2250) krooni ehk 335,54 eurot.
4 (5)
Tulenevalt TsMS § 177 lg 2 märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuna hageja on esitanud sellekohase taotluse (tl.6). TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Epp Tombak Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.