2-10-33892
tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
17.veebruar 2011 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-10-33892
Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
340,44 eurot AS Swedbank hagi H. K. vastu 368, 24 euro ja lisanduva viivise nõudes. hageja AS Swedbank, registrikood xxxxxxxx, asukoht Liivalaia 8 Tallinn, esindaja Silva Kark; kostja H. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxx xxx x-x xxxxxxx xxxxxx xxxx xxxx xxxxxxx, tegelik viibimiskoht teadmata.
rahuldada AS Swedbank hagi H. K. vastu. Välja mõista H. K. AS Swedbank kasuks 368 (kolmsada kuuskümmend kaheksa) eurot ja 24 senti. Välja mõista H. K. AS Swedbank kasuks viivis protsendina põhinõudelt, so 340, 44 eurolt, alates 15.juulist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas). Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus AS Swedbank menetluskulud jätta H. K. kanda. Välja mõista H. K. AS Swedbank kasuks menetluskulu 131 (ükssada kolmkümmend üks) eurot ja 2 senti. Käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb H. K. tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord AS Swedbank võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse
lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. H. K. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama (tl 26-29), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid, mis on saadetud hageja poolt näidatud kostja aadressil Lapi tee 1-6 Väimela alevik Võrumaa, on kohtule postiasutuse poolt korduvalt tagastatud märkusega „hoiutähtaja möödumisel“(tl 34,35). Rahvastikuregistri andmebaasi järgi on kostja elukoht Võrumaa Võru vald Väimela alevik Lapi tee 1-6 (tl 25). Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo õiendi kohaselt ei ela H. K. aadressil xxxx xxx x-x xxxxxxx xxxxxx xxxx xxxx xxxxxxx ja politseil on teadmata H. Krikunovi tegelik viibimiskoht (tl 37). Maksu-ja Tolliameti andmebaasi järgi on H. K. teostatud maksustatavaid väljamakseid viimati oktoobris 2010.a. Eesti Töötukassa poolt (tl 38). Hageja poolt hagis märgitud kostja telefoninumbril 56 719 840 ei teata H. K. nimelist isikut. Hageja taotleb kostjale menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist. Kostjale on kohtumäärused ja hagimaterjalid avalikult kättetoimetatud avaldamisega Ametlikes Teadannetes 19.novembril 2010 (tl 49). Avalikult kättetoimetamisega loeb kohus arvestades TsMS § 317 lg 5 sätestatut menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut
arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 16.11.2006 püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel hageja andis kostja kasutusse MC püsimaksega kaardi ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 5 000 krooni ulatuses. Lepingu p 6.2 järgi arvestab hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi 16% aastas. Kostja jäi püsimaksete tasumisega võlgnevusse alates 10.12.2008. Lepingu p 8.3 kohaselt kohustus kostja tasuma tekkinud võlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg 1 kehtestatud määras. 02.03.2009 saatis hageja kostjale tähitud kirja lepingu ülesütlemise ja võlgnevuse suuruse kohta, paludes jooksva võla tasuda hiljemalt 17.03.2009 ja hoiatas võlgnevuse kustutamata jätmisel lepingu ülesütlemisest. 19.03.2009 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr 09-022715-KE alla. Seisuga 14.07.2010 moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 5 761, 73 krooni, sh põhiosa 5 326, 68 krooni; intress 5,32 krooni ajavahemiku 18.03.2009 kuni 18.03.2009 eest ja põhiosa viivis 379, 73 krooni ajavahemiku 10.12.2008 kuni 14.07.2010 eest ja menetlustasu 50 krooni ülesütlemise kirja koostamise eest. Neil asjaoludel nõuab AS Swedbank hagis H. K. vastu välja mõista 5 761, 73 krooni ja viivis protsendina põhinõudelt, so 5 326, 68 kroonilt alates 15.juulist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress+7% aastas). Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud koopiad poolte vahel sõlmitud lepingust, andmed lepingute kohta, lepingu ülesütlemise kirja ( tl 8-18). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 8 lg 2; 23 lg 1; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1, 6; 94; 102; 113 lg 1, millede kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kusjuures lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 5 761, 73 krooni, so 368, 24 eurot ning arvestades TsMS § 367 sätestatut viivis protsendina põhinõudelt, so 5 326, 68 kroonilt, so 340, 44 eurolt alates 15.juulist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.
Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 200 kroonist, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 750 krooni. Samuti on hageja täiendavalt tasunud riigilõivu 100 krooni menetlusdokumendi kättetoimetamise eest Ametlikud Teadaanded kaudu. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid ( tl 7,19,43). TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti ning vastavalt TsMS § 143 p 5 on asja läbivaatamise kulud väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud. Tulenevalt TsMS § 144 p 7 on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast kiirmenetluse lõppu. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna riigilõiv kokku 2 050 krooni, so 131,02 eurot. Hageja on taotlenud välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt H. K. välja mõista AS Swedbank kasuks menetluskulu 131,02 eurot. Kostjal tuleb alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.