Harju Maakohus
Kohtunik
Taimi Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. veebruar 2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-822
Tsiviilasi
AS T hagi KÜXXX vastu võlgnevuse saamiseks ja KÜXXX hagi AS T vastu leppetrahvi saamiseks. 10357,62 eurot (162 061,55 krooni) 3834,70 euro (60 000 krooni)
Hagi hind (AS T hagi) Hagi hind (KÜ XXXhagi)
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (KÜ XXXhagis kostja) AS T (registrikood
Hageja (KÜ XXX kostja) esindaja Tarmo Friedenthal (Creditreform Eesti OÜ, F.R Kreutzwaldi 12, 10124 Tallinn) Kostja (AS T hagis hageja) KÜXXX(registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja (AS T hagis hageja) esindaja Evely Kasch (Kasch & Co OÜ, F.R Faehlmanni 1-2, 10125 Tallinn) Isungi toimumise aeg
04.10.2010
Istungil osalenud isikud
Hageja (KÜ XXXhagis kostja) esindaja Tarmo Friedenthal Kostja (AS T hagis hageja) esindaja Evely Kasch
Poolte menetluskuludest jätta 80% AS T kanda ja 20% KÜXXX kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie
kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkabus esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Esitatud asjaolud AS T töövõtjana ja KÜ XXX tellijana sõlmisid 30.07.2002.a. töövõtulepingu, mille objektiks oli Gonsiori 25 elamus elektri- ja nõrkvoolu paigaldiste renoveerimine, elamu trepikodade ehitamisaegse väljanägemise taastamine ja elamu uuele pingele viimine. Lepingu p. 4 kohaselt kohustus töövõtja alustama töödega hiljemalt 26.08.2002.a. ja töödega valmis saama ja need tellijale üle andma hiljemalt 04.10.2002.a. Sama lepingu punkt 5 kohaselt, juhul kui töövõtja ei ole objekti üle andnud 11.10.2002.a. on ta kohustatud maksma tellijale trahvi 2000 krooni iga viivitatud päeva eest. Lepingutasu oli määratud 154 324,55 krooni pluss 18% käibemaksu. Tasu maksmine pidi toimuma selliselt, et tellija maksab töövõtjale tasu 50% lepingu hinnast kohe pärast lepingu sõlmimist, 25% pärast elektritööde lõpetamist objektil ja 25% pärast objekti üleandmisevastuakti allakirjutamist kuni 25 päeva jooksul töövõtja arvete alusel. AS T esitas 12.06.2006 hagi KÜXXX vastu, paludes välja mõista töövõtulepingujärgse tasu 88 691,50 krooni ja 73 370,05 krooni viivist. Tellija tasus töövõtjale tasu 50% ja jättis kaks ülejäänud arvet (arve nr. 439, 04.06.2003 summas 37581,14 krooni + 18 % käibemaksu 6764,61 krooni ning arve nr. 00498, 09.08.2004 summas 37581,14 krooni + 18% käibemaksu 6764,61 krooni) tasumata, kuigi töövõtja lõpetas tööd objektil 2002.a. oktoobris. Korteriühistu keeldus alusetult üleandmis-vastuvõtuakti alla kirjutamast. Töö tuleb lugeda vastu-võetuks 04.06.2003, kui allkirjastati tööde ülevaatuse protokoll. Korteriühistu vaidles hagile vastu, väites, et hageja ei teostanud töid lepingus kokkulepitud tähtajal, ulatuses ega kvaliteedis; elektritööd jäid töövõtja poolt lõpetamata, mistõttu ütles korteriühistu 27.10.2003.a. lepingu üles. AS T lepingu lõpetamist vaidlustanud ei ole. Korteriühistu tasaarvestas töövõtja 10.06.2003 arve oma 60 000 kroonise leppetrahvi nõudega. KÜXXX esitas 30.10.2006.a. töövõtja AS T vastu vastuhagi leppetrahvi 90 000 krooni väljamõistmiseks ja kahju hüvitamiseks (tlk. 78-83, köide I). Maakohtu 23.05.2008 määrusega jäeti AS T hagi KÜXXX vastu 162 061,55 krooni väljamõistmiseks läbi vaatamata ja jätkati menetlust KÜXXX vastuhagis (tlk.134-135, köide I). Järgnevalt täpsustas KÜXXX oma nõuet, vähendades leppetrahvi nõuet 60 000 kroonini ja täpsustades kahjunõuet. 04.12.2008.a. esitas AS T uuesti hagi KÜXXX vastu 162 061,55 krooni väljamõistmiseks esialgses hagis toodud alustel (tlk. 3-8, köide II). Harju Maakohtu 11.02.2009 määrusega (tlk. 1, köide II) liideti see hagi hagiga, milles korteriühistu nõudis AS T leppetrahvi ja kahju hüvitamist (tlk. 7883, köide I). 08.09.2009 .a. loobus kostja kahjuhüvitamise nõudest AS T vastu ja maakohtu määrusega lõpetati selles osas asja menetlus (tlk. 89-90, köide II).. Maakohtu 07.12.2009.a. vaheotsusega jättis kohus rahuldamata korteriühistu taotluse aegumise kohaldamiseks AS T nõuete suhtes (tlk. 86-88, köide II).. Maakohtu põhjendused
Kohus märgib, et tegemist ei ole enam hagi ja vastuhagiga protsessuaalses mõttes, vaid tegemist on kahe hagiga, s.o. AS T hagi KÜXXX vastu võlgnevuse saamiseks ja KÜXXX hagi AS T vastu leppetrahvi saamiseks mis on liidetud ühte menetlusse Kõigepealt lahendab kohus küsimuse, kas ja kui suures osas on AS T tasunõue ja viivisenõue põhjendatud. Pooltevahelise lepingu punktis 2 on fikseeritud teostatavad tööd ja nende maht. Muuhulgas nähti ette, et kõik kaablid paigaldatakse seina süvistatult, seadmed (kilbid jms) elektri- ja nõrkvoolu jaotuseks korrustel paigaldatakse olemasolevatesse kappidesse, kõik kaablid trepikodades tuuakse torudes ja seina süvistatult korterisse, keldrikorrusel paigaldatakse kaablid torudes ja pinnapealselt, v.a. keldrifuajee osa; töövõtja vormistab kõik nõutavad dokumendid ja annab need üle tellijale. Lepingu punktis 9 oli kokku lepitud, et tööde vastuvõtmine toimub üleandmis-vastuvõtuakti allkirjastamisega; kuni puuduste kõrvaldamiseni ei ole tellija kohustatud objekti lõplikult vastu võtma (tlk. 5-8, I köide ja tlk. 8-11 köide II). Kohus loeb tuvastatuks, et AS T ei teostanud töid ettenähtud tähtajaks ettenähtud kvaliteedis ja ulatuses ja ei kõrvaldanud töös esinenud puudusi vaatamata korduvatele nõudmistele. Tema väited hagis tööde lõpetamise aja kohta on omavahel vastuolus, samuti vastuolus tema poolt tellijale tehtud avalduste ja ettepanekutega. Hagiavalduses väidab töövõtja, et lõpetas tööd objektil 21.10.2002.a.. Samas väidab ta, et pooled jätkasid läbirääkimisi tööde lõpetamise osas. Järgnevalt tugineb töövõtja 04.06.2003 allkirjastatud objekti ülevaatuse aktile (tlk. 18, köide II), mille kohaselt (tema hinnangul) olid elektriööd valdavas osas lõpetatud, mistõttu tuleb lugeda töö üleantuks. Veel järgnevalt märgib töövõtja, et oma 17.10.2003 vastuväites (tlk. 23, köide II) tellija leppetrahvi nõudele rõhutas ta, et keeldub omapoolsete kohustuste täitmisest seni, kuni tellija ei ole tasunud arvet. Hagis viidatakse töö lõppeesmärgi saavutamise tõendina AS Elektrikontrollikeskuse elektripaigalduse nõuetekohasuse tunnistusele, mis oli aga antud 05.11.2003 (tlk. 29, köide II), s.o. pärast tellija poolt lepingust taganemist 27.10.2003.a. (tlk. 24, köide II). 03.07.2003.a. kirjas teatab töövõtja tellijale, et seoses teostatud elektritööde üleandmise vajadusega soovib ta kirjalikult kokku leppida 04.06.2003.a. koostatud ülevaatuse protokollis välja toodud puudust likvideerimise tähtajas (tlk.19, köide II). 16.09.2003.a. on töövõtja esitanud tellijale elektritööde lõpetamise ajakava, mille kohaselt pärast kavas ettenähtud tööde lõpetamist koostatakse tööde üleandmise- vastuvõtu akt (tlk. 19-21, köide II). 17.10.2003.a. kirjas teatab töövõtja tellijale, et loevad elektritööd lõpetatuks veebruarist 2003.a. ja teatab, et nad ei täida oma kohustusi puuduste likvideerimiseks enne 04.06.2003 arve tasumist (tlk. 23, köide II). Ja veel 11.06.2004.a. on töövõtja teatanud tellijale valmisolekust kõik lepingujärgsed tööd lõpetada vastavalt elektritööde lõpetamise kavale (tlk. 26, köide II). Ülaltoodust nähtub, et AS T kinnitab, et töö oli puudustega, möönab, et ta neid puudusi ei kõrvaldanud, kuid leiab, et puudused olid ebaolulised (s.o. et ei olnud tegemist olulise lepingurikkumisega tema poolt), mistõttu töö pidi tunnistatama vastuvõetuks ja tasu muutus sissenõutavaks pärast 04.06.2003.a. ülavaatuse akti allkirjastamist. Samuti leiab AS T, et elektriööd on teostatud siis, kui elamu lülitati ümber teisele pingele (väidetavalt 2003.a. veebruaris). Kohus leiab, et antud juhul oli tellijal õigus puudustega tehtud töö vastuvõtmisest keelduda vastavalt lepingu tingimustele ja VÕS §-le 110 lg. 1 ning enne lepingust taganemist ei olnud töövõtja tasu VÕS § 637 lg. 3 ja 638 sätteid silmas pidades muutunud sissenõutavaks. Riigikohus on oma otsuse nr. 3-2-1-80-08 punktis 22 selgitanud, et tellija võib VÕS § 110 lg.1 järgi keelduda talle vastuvõtmiseks esitatud töö vastuvõtmisest põhimõtteliselt nii juhul, kui töö on
üldse tegemata, kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega, tagamaks oma lepingu kohase täitmise nõuet (VÕS § 108 lg. 2 ja 6). Seega on tellija kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele VÕS §§-de 77 ja 641 mõttes. Hea usu põhimõttega oleks aga vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Samuti võib hea usu põhimõttega olla vastuolus tellija keeldumine töö tervikuna vastuvõtmisest, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi. Kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus alusetult tööd vastu võtmast, peab ta tõendama ka selle, et tema poolt vastuvõtmiseks esitatud töö oli lepingukohane. Vaadeldes puuduste kohta esitatud tõendeid, siis 30.12.2002.a. AS T poolt tellijale esitatud teostatud tööde üleandmise-vastuvõtu aktile on tellija esindaja märkinud, et ta lükkab akti tagasi, kuna aktis kajastatud tööd ei ole teostatud lepingus ettenähtud mahus ning on oluliste kvaliteedipuudustega (tlk. lk. 17, köide II). AS-i Contactus poolt koostatud montaažitööde ülevaatusel 02.02.2003.a. on fikseeritud, et montaažitööd on lõpetamata, teostatud tööde kvaliteet ebaühtlane, osaliselt ebakvaliteetne, trepikodades süvistatud juhtmestik on paigaldatud ebakvaliteetselt. Teostus ei võimalda hilisemat juhtmestiku asendamist ja/või lisamist ilma krohvi lõhkumata, kaitsetorustiku läbimõõt on osaliselt ebapiisav (puudub võimalus kaablite lisamiseks), lohakalt ja oskamatult paigaldatud, korrusekilbid ei vasta nõuetele, üleandmata on elektripaigaldise teostusjoonised, kontrollmõõtmiste protokollid ja varjatud tööde aktid (tlk. 29, köide I). 04.06.2003.a. allkirjastatud ülevaatuse aktis on tuvastatud, et elektritööd on valdavas enamuses teostatud. Samas on tuvastatud 18 puudust, sealhulgas see, et keldri fuajee osas on kaabeldus torudes paigaldamata pinnaaluselt ja trepikoja seintel on vanad juhtmed demonteerimata (tlk. 18, köide II). AS T poolt tellijale 16.09.2003.a. esitatud 04.06.2003.a. ülevaatuse protokollis avastatud puuduste likvideerimise graafik (elektritööde lõpetamise kava) kinnitab töövõtja ise, et elektritööd ei ole lõpetatud (tlk. 20-21, toimik II). Kohtu hinnangul on kaablite paigaldamine keldrifuajees seintele pinnapealselt vastuolu lepingu punktidega 2.1 ja 2.4. Süvistamine kuulus samuti elektritööde alla vähemalt antud lepingu kontekstis. Kaabli paigaldamine ja selleks eelnevalt seina süvistamine ei ole ka ositi vaadeldavad tööd. Samuti ei tähenda elektritööde lõpetamist elamu lülitamine üle uuele pingele; see on tehniliselt võimalik ka näiteks juhul, kui kõik kaablid oleksid paigaldatud pinnapealselt. Mis puutub ülejäänud 03.06.2003.a. protokollis märgitud puudustesse, siis kuigi igaüks üksikult võetuna võib olla ebaoluline, siis tervikuna kõneleb see ebakvaliteetsest tööst; tellija sõlmides lepingu tööde teostamiseks professionaalse ettevõtjaga, on õigustatud nõudma, et töö oleks vaba rohkearvulistest puudustest. Kohus arvestab ka seda, et lepingu punkti 15.2 kohaselt käsitlevad pooled vaidluste lahendamisel antud lepingut tarbijatöövõtu lepinguna. VÕS § 641 lg. 2 p.5 järgi ei vasta töö lepingutingimustele muuhulgas siis, kui tarbijatöölepingu puhul töö ei ole tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga. Seega ei olnud töövõtja elektritööde lõpetamise järgse tasu nõude ja tööde lõpetamise järgse tasu nõue muutunud sissenõutavaks, töid ei saa lugeda üleantuks tellijale ja töövõtjal puudus õigus VÕS § 110 lg.1 alusel seada puuduste likvideerimist sõltuvusse arve tasumisest. Ülaltoodust tuleneb ka, et tellijal oli õigus töövõtulepingust 27.10.2003.a. taganeda (tegemist ei olnud kestvuslepinguga, mistõttu avaldust lepingu ülesütlemiseks tuleb käsitada taganemisavaldusena VÕS § 188 lg.1 järgi).
VÕS § 188 lg. 2 kohaselt sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õigust ja kohustuste kehtivust. Kuna AS T tehtud töö ei olnud täielikult kõlbmatu ja KÜXXX võttis, tulenevalt objekti olemusest, puudustega töö kasutusele, on töövõtjal õigus tasule proportsionaalselt töö kõlbulikkuse astmele. Vastasel juhul oleks tegemist alusetu rikastumisega tellija poolt (vt. Riigikohtu 25.06.2009 otsuse nr. 3-2-1-67-09 pumkt 14). Kohus leiab, et tasu puudustega tehtud töö eest saab välja arvestada, lahutades lepingujärgsest tasust korteriühistu poolt töö puuduste kõrvaldamise maksumuse. Korteriühistu on tõendanud, et elektriööde lõpetamiseks tasus ta UEOÜ-le 10 030 krooni (koos käibemaksuga; tlk. 124, köide I) ja kanalite tegemiseks keldri fuajees ja kaablite ümberpaigutamiseks FIE RV10 000 krooni (koos käibemaksuga, tlk. 178-180, köide I ). Lepingujärgne tasu oli 177 382,97 krooni. Sellest 50% tasus korteriühingu lepingu sõlmimise järgselt. Seega lahutades AS T nõutud tasust 88 691,50 krooni töö parandamisele korteriühistule tekkinud kulu 20 030 krooni, saame, et AS T tasunõue on põhjendatud 68 661,50 krooni ulatuses. Kohus leiab, et tasunõue tähendatud ulatuses muutus sissenõutavaks alates lepingust taganemisest 27.10.2004.a. Seoses AS T viivisenõudega 73 370,05 krooni märgib kohus kõigepealt, et lepingus märgitud viivisekokkulepe on sõnastatud puudulikult. Lepingu punktis 3.6 ei ole märgitud, kas viivisemäära 0,15% maksmata summalt tuleb maksta päevas, kuus või aastas. Mõistliku isiku seisukohalt tuleb seda tõlgendada nagu on tavaline, s.o. 0,15 % päevas. Teiseks märgib kohus, et AS T oma viivisenõudes ei ole märkinud ega selgitanud viivisenõude suurust, s.o. ei ole aru saada, milliselt summalt ja millise perioodi eest viivist nõutakse. Küll aga on viivisearvelt (lk. 13, köide I) aru saada, et viivist nõutakse kuni 17.06.2005.a. (viivisearve koostamise päev) (tlk. 13, köide I).. Arvestades ülaltoodut, millega kohus tuvastas, et AS T tasunõue 68 661,50 krooni muutus sissenõutavaks 27.10.2004.a. , seda, et sellest kuupäevast kuni viivisarve kuupäevani 17.06.2005.a. on 223 päeva ning 0.15% summast 68661,50 krooni on 102.99 krooni päevas., tuleb AS T viivisenõue rahuldada 22 966,77 krooni ulatuses. Seega kokku on AS T tasu ja viivisenõue põhjendatud ja tuleb rahuldamisele kokku 91 628,27 krooni ulatuses. Kohus leiab, et KÜXXX leppetrahvi nõue 60 000 krooni on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Lepingu punktis 4.3 oli kokkulepitud, et kui töövõtja ei anna objekti üle tähtaegselt, maksab ta tellijale leppetrahvi 2000 krooni iga viivitatud päeva eest. 20.09.2003.a. on KÜXXX teinud töövõtjale tasaarvestuse avalduse ja esitanud leppetrahvi nõude 30 päeva eest kokku 60 000 krooni (tlk. 21-22, köide II). Kohus leiab, et tasaarvestusena ei ole tehtud avaldus kehtiv, kuivõrd AS T tasunõue ei olnud sissenõutav, järelikult puudus tasaarvestatav nõue. Samuti ei olnud tasaarvestust võimalik teha, kuna KÜXXX ei olnud varem töövõtjat hoiatanud, et ta leppetrahvi nõuab. Samas loeb kohus tehtud avaldust töövõtja hoiatamiseks leppetrahvi nõudmisel. Kohus leiab ka., et see hoiatus on tehtud mõistliku aja jooksul, kuivõrd tellija ei olnud siis veel lepingust taganenud, samal ajal kui töövõtja keeldus siiani tööde lõpetamisest (puuduste kõrvaldamisest) ja avalduse tegemisest kuni lepingust taganemiseni oli üle 30 päeva.
Kohus leiab, et leppetrahvi vähendamiseks VÕS § 162 lg.1 järgi puudub alus, arvestades eelkõige seda, et töövõtja keeldus põhjendamatult puuduste kõrvaldamisest, kuigi ise hindas neid ebaolulisteks, samal ajal kui ta pidi aru saama, et kokkulepitud töö kvaliteetne ja lepingukohane teostamine oli tellija jaoks oluline ja töö parandamata jätmine toob majaelanikele, keda tellija esindas, kaasa olulisi ebamugavusi ja täiendavaid kulutusi. Seega tuleb KÜXXX hagi rahuldada täielikult ja välja mõista AS T KÜXXX kasuks leppetrahvi 60 000 krooni. Vastastikuste rahaliste nõuete tasaarvestamise tulemusena mõistab kohus korteriühistult XXXAS T kasuks välja 31 628,27 krooni. Eeltoodust tulenevalt, kuivõrd kohus rahuldab AS T nõue ca 20% ulatuses, jätab kohus poolte menetluskuludest 80% AS T kanda ja 20% KÜXXX kanda. Menetluskulud TsMS § 162 ja 163 sätestatust tulenevalt jätta poolte menetluskulud 80% AS T kanda ja 20% KÜXXX kanda. TsMS § 174 lg. 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtule menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 122 kohaselt hagide hinnad on AS T hagi puhul 10357,62 eurot (162 061,55 krooni) ja KÜ XXX hagi puhul 3834,70 euro (60 000 krooni). Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.