Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
16.veebruar 2011.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-10-3020
Tsiviilasi
OÜ A. F. M. P. põhivõlgnevuse 355,18 eurot (5557,32 krooni) ja viivise 355,11 eurot (5556,32 krooni) väljamõistmiseks
Hagi hind
355,18 eurot 5557,32 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: OÜ A. F. , registrikood xxxxxxxx, asukoht xxx xx xxxxx Hageja esindaja: S. E. , postiaadress OÜ J. I. , xxx xx xxxxx E-post: Kostja: M. P. , isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx kätte toimetatud xxxxxxxxx x-xxx xxxxx
esindajad
Kirjalik menetlus
tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS T. E. R. ) ja kostja 31.08.2000 T. mobiiltelefoniteenuste lepingu nr 1006759, mille alusel AS T. E. pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kauba (mobiiltelefon) eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja kasutas T. E. poolt pakutud teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata, rikkudes sellega poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Seisuga 23.08.2005.a. (viimase arve tasumise tähtaeg) on kostja võlgnevus AS T. E. summas 5557,32 krooni. Oma allkirjadega lepingu1 kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks lisaks oleva T. mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimusi (edaspidi nimetatud Üldtingimused). Kostja kohustused on loetletud Üldtingimuste peatükis IV. Vastavalt Üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Vastavalt Üldtingimuste peatükile VII on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Üldtingimuste punkt IX reguleerib lepingu ülesütlemise võimalusi. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes Üldtingimustest lõpetas T. E. ennetähtaegselt lepingu. Kostja ei reageerinud T. E. nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning T. E. loovutas hagejale nõude kostja vastu summas 5557,32 krooni, millele lisanduvad viivised. Hageja nõudis kostjalt suuliselt ja kirjalikult lepingust tuleneva nõude tasumist, kuid kuni hagi esitamiseni ei ole võlgnik kohustist täitnud ja nõuet rahuldanud. Hageja esitas Tartu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tsiviilasi number 2-0847356), mis jäeti Tartu Maakohtu 15.12.2009 määrusega rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt põhivõlgnevusena 5557,32 krooni ja viiviseid perioodi 23.08.2005-18.01.2010 eest summas 8794,46 krooni. Hageja on arvestanud viiviseid alates kostjale esitatud viimase arve tasumise tähtajast kuni hagiavalduse esitamiseni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 5556,32 krooni. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes VÕS §-dest 173 lg 1; 174; 191 lg 1; 192; 222 lg 1; 231 lg 1 taotleb hageja kostjalt võlgnevus 5557,32 krooni ja viiviste 5556,32 krooni väljamõistmist ning TsMS §-st 367 alusel viiviste väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,15% päevas tasumata võlasummalt. Kostja vastuväited Hagiavaldus koos lisadega ja kohtumäärus on 27.aprillil 2010.a. toimetatud kostja elukohta, kus nimetatud menetlusdokumendid on vastu võtnud M. P. (tl.39). TsMS § 322 lg 1 alusel loetakse menetlusdokumendid sellega saajale kättetoimetatuks. Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o. 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest kohtu poolt nõutud
2 (5)
vastust andnud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl. 1-2). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel osaliselt rahuldada, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg 2 võib hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks esitada ka hagiavalduses. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 alusel võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, põhjendavas osas võib piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Käesolevas asjas on hageja esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks hagiavalduses (tl.5). Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhinõude osas õiguslikult põhjendatud. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 164 lg 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Osundatud paragrahvi lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. TsMS § 367 on sätestatud, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on hagiavalduses esitatud asjaolude tõendamiseks lisanud hagile nõuet tõendavate dokumentidena T. E. õiguseellase ja kostja vahel sõlmitud lepingud (tl.7-10, 13-16), mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimused (tl.21-24), teate lepingu ülesütlemise kohta
3 (5)
(tl.25) teatise nõude loovutamise kohta (tl.26) ning hageja esindaja- J. I. A. A. S. kostjale edastatud võlateatise (tl.27). VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja võlgneb hagejale telekommunikatsiooniteenuse osutamise ja mobiiltelefoni eest 5557,32 krooni. Viiviste väljamõistmist taotleb hageja põhivõlast väiksemas ulatuses – summas 5556,32 krooni. Seega kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 11 113,64 krooni. Kuivõrd alates 1.jaanuarist 2011.a. kehtib Eesti Vabariigis rahaühikuna euro, siis kohtuotsuse resolutsioonis on väljamõistetavad summad esitatud eurodes. Kohus leiab, et lisanduva viivise väljamõistmine on vastuolus VÕS § 6 lõikes 1 sätestatud hea usu põhimõttega, kuna lisanduv viivis ületab põhinõuet. VÕS § 6 lg 2 sätestab, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hageja on loobunud kuni hagi esitamiseni arvestatud viivise sissenõudmisest osas, mis ületab põhinõuet, toetudes hea usu põhimõttele. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks ka TsMS § 367 alusel lisanduva viivise väljamõistmist. Menetluskulude jaotus TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud kohtule koos hagiavaldusega kohtukulude nimekirja (tl.6), seetõttu on võimalik käesolevas tagaseljaotsuses määrata kindlaks ka M. P. hüvitatavad OÜ A. F. . Menetluskuludena taotleb hageja riigilõivu, kokku summas 1450 krooni (t.32, 33) ja esindaja õigusabitasu, summas 2600 krooni (J. I. OÜ 18.01.2010.a. arve nr 912658 tl.30) väljamõistmist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on üheks kohtukuluks riigilõiv. TsMS § 144 p 7 alusel arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuväliste kulude hulka juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Käesolevas asjas on OÜ A. F. kiirmenetluse avaldus M. P. (tsiviilasi nr. 2-08-47356) jäetud TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel rahuldamata 15.12.2009 (tl.31) ning hagi on kohtusse esitatud 21.01.2010, seega ei esine alust maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu arvamiseks menetluskulude hulka. Hagi esitamisel on tasutud 18.01.2010.a. riigilõivu 1200 krooni (maksekorralduse koopia tl.33). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Kohus on seisukohal, et kostjalt hageja kasuks
4 (5)
väljamõistetavat lepingulise esindaja tasu tuleb vähendada 50% võrra, arvestades hagi osalist rahuldamata jätmist ning asjaolu, et kohus lahendas asja kirjalikus menetluses, mistõttu lepingulise esindaja ülesanded seisnesid vaid hagiavalduse koostamises ja kohtule esitamises. Seega kokku tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 2500 (1200+1300) krooni. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Epp Tombak Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.