Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.veebruar 2011. a Põlva kohtumaja, Põlva, Võru tn.12
Tsiviilasja number
2-10-4289
Tsiviilasi
S AS hagi V. M. võlgnevuse, summas 27990,98 krooni (1788,95 eurot) ja lisanduva viivise nõudes alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 1010,12 eurot 15 804,96 krooni Hageja: S AS – registrikood xxxxxxxxx xxxxxxxxx xx.xx xxxxx Esindaja: S. K. – postiaadress xxxxxxx xx.xxxxxxx xxxxx E-post: Kostja: V. M. xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxxxx xxxx, xxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx; kohtule teadaolev elukoht
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus
1.Mõista V. M. AS (endine AS Hansapank) kasuks välja 1874 (üks tuhat kaheksasada seitsekümmend neli) eurot 95 senti, sealhulgas 1010,12 eurot võla katteks, 419,62 eurot intresside katteks, menetlustasu 1,83 eurot ja 443,38 eurot kuni kohtuotsuse tegemiseni 16.02.2011.a. (kaasa arvatud) põhinõudelt arvestatud viivise katteks. 2.Mõista V. M. AS (endine AS Hansapank) kasuks välja viivis põhinõudelt (1010,12 eurot) alates 17.veebruarist 2011.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
TsMS § 420 alusel
Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldada ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Hansapank (S AS õiguseellane) ja V. M. kostja) 14.03.2007 laenulepingu nr 07-048914-VV (edaspidi leping) summas 33 169,18 krooni, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 11.04.2008. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama lepingu laenu põhiosa ja intressi iga kuu 11.kuupäeval summas 3000 krooni. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 11.04.2007. Ajavahemikul 11.04.2007-11.03.2008 kostja laenu tagasi ei maksnud, olles viivituses 12 üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Lepingu p. 10 kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt tasumise tähtajale järgnevast päevast arvates, panga hinnakirjas fikseeritud määra alusel tulenevalt VÕS § 113. 20.05.2008 saatis hageja kostjale tähitud kirja lepingu ülesütlemise ja võlgnevuse suuruse kohta lepingus näidatud aadressil, paludes võlgnevuse tasuda hiljemalt 04.06.2008 ja hoiatas, juhul kui kostja võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei kustuta, alustab hageja kohtumenetlust kogu laenusumma sissenõudmiseks. Lepingule allakirjutamisega kinnitas kostja, et on lepingu läbi lugenud ning teadlik asjaolust, et kui ta on viivituses kolme üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega, on hagejal õigus leping lepingu p. 14.1.2. kohaselt üles öelda. Lepingu p. 15.4 kohaselt loetakse lepingus näidatud aadressil saadetud kirjad kättesaaduks, kui teatise postitamisest on möödunud viis pangapäeva. 11.04.2008 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles, pärast lepingu ülesütlemist on kostja tasunud põhiosa võlgnevust 4 korral kokku summas 17 364,22 krooni. Pärast 01.12.2008 ei ole kostja võlgnevust kustutanud. Kostja ei ole endale lepinguga võetud kohustusi täitnud, samuti ei ole kostja teavitanud hagejat kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. Sellest tulenevalt ei ole kohustuse rikkumine kostja poolt vabandatav. Hageja on võlga püüdnud kätte saada maksekäsu kiirmenetluse korras, kuid 05.01.2010 jättis kohus maksekäsu avalduse rahuldamata tsiviilasjas nr 2-08-70960 põhjusel, et võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut kohtule teadaolevatel aadressidel kätte toimetada. 2 (5)
25.01.2010 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 27 990,98 krooni ( põhiosa 15804,96 krooni, intress ajavahemiku 11.04.2007-12.04.2008 eest 6565,68 krooni, põhiosa viivis ajavahemiku 11.04.2007-25.01.2010 eest 5591,70 krooni ja menetlustasu-postikulu 28,64 krooni võlgnevuse kirja tähitult saatmise eest). Tuginedes VÕS §-dele 8 lg 2, 23 lg 1, 76 lg 1, 101 lg 1 p-d 1 ja 6, 94, 102, 113 lg 1, taotleb hageja kostjalt 27 990,98 krooni ja viivise väljamõistmist TsMS § 367 alusel protsendina põhinõudelt (15 804,96 krooni) alates 26.01.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Kostja vastuväited Hagiavaldus koos lisadega ja kohtumäärus on 29.aprillil 2010.a. toimetatud kostja registrisse kantud elukohta, kus need on vastu võtnud tema vennanaine M. K. . TsMS § 322 lg 1 alusel loetakse menetlusdokumendid sellega saajale kättetoimetatuks. Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o. 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest kohtu poolt nõutud vastust andnud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl. 1-2). Kohtu põhjendused TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel rahuldada. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja jätab hagile vastamata (tl.4 pöördel). Kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, puuduvad. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise nõudmise õigus kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni tuleneb ka VÕS § 113 lg 1. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
3 (5)
Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl.6-25) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale lepingust nr 07-048914-VV tulenevalt 27 990,98 krooni, sellest põhiosa 15804,96 krooni, intress ajavahemiku 11.04.2007-12.04.2008 eest 6565,68 krooni, põhiosa viivis ajavahemiku 11.04.2007-25.01.2010 eest 5591,70 krooni ja menetlustasu-postikulu 28,64 krooni võlgnevuse kirja tähitult saatmise eest. Lisaks võlale on põhjendatud TsMS § 367 alusel ka viivise väljamõistmine alates hagiavalduse koostamisest - 26.jaanuarist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hagi esitamise ajal oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 1,0% , millele lisandub 7% aastas, milline intressimäär kehtib ka käesoleval ajal. Seega seaduses sätestatud viivise määr alates 26.01.2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni on 8% aastas, s.o. 0,022% päevas. V.M. on olnud viivituses laenulepingust tuleneva põhinõude – 15804,96 krooni tagastamisega ajavahemikul 26.01.2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni 16.02.2011.a. 387 päeva. Seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista seadusjärgse viivisena kohustuste täitmisega viivitamise eest lisaks hageja poolt kuni hagi esitamiseni arvestatud viivistele veel 1345,63 krooni (15804,96 x 0,022% x 387=1345,63). Kuna alates 01.01.2011 on Eesti Vabariigis rahaühikuna kasutusel euro, arvestab kohus kostjalt väljamõistetava summa ümber kursiga 1 euro = 15,646 krooni. Seega kokku võlgneb kostja hagejale 1874,95 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. Hageja on hagiavalduses palunud jätta kostja kanda hageja menetluskulud – hagi ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu – kokku 4250 krooni. Seega on kohtul võimalik TsMS § 1741 lg 3 alusel määrata käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on üheks kohtukuluks riigilõiv. TsMS § 144 p 7 alusel arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuväliste kulude hulka juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Käesolevas asjas on S AS maksekäsu kiirmenetluse avaldus V. M. (tsiviilasi nr. 2-08-70960) jäetud TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel rahuldamata 05.01.2010 (tl.10 pöördel) ning hagi on kohtusse esitatud 28.01.2010, seega esineb alus maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu arvamiseks menetluskulude hulka. Hagi esitamisel on 25.01.2010.a. tasutuid riigilõivu 4000 krooni (maksekorralduse koopia tl.13) ja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 250 krooni (maksekorralduse koopia tl.13). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 4250 krooni.
4 (5)
Vastavalt TsMS § 177 lg 2 tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks.
Epp Tombak Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.