2-10-54021
tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
16.veebruar 2011 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-10-54021
Hagi ese
BIGBANK AS hagi R. K. vastu 511, 29 euro ja lisanduva viivise nõudes. 319, 56 eurot hageja BIGBANK AS, registrikood xxxxxxxx, asukoht Rüütli 23 Tartu, esindajad Artur Maljukov, Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ; kostja R. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx x xxxx.
Tsiviilasja hind Pooled ja nende esindajad
rahuldada BIGBANK AS hagi R. K. vastu. Välja mõista R. K. BIGBANK AS kasuks 511 (viissada üksteist) eurot ja 29 senti. Välja mõista R. K. BIGBANK AS kasuks alates 28. oktoobrist 2010 kuni tagastamata krediidisumma, so 191, 73 euro täieliku tasumiseni viivis 0,25% tagastamata krediidisummalt päevas. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus BIGBANK AS menetluskulud jätta R. K. kanda. Välja mõista R. K. BIGBANK AS kasuks menetluskulu 159 (ükssada viiskümmend üheksa) eurot ja 78 senti. Edasikaebamise kord BIGBANK AS võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. R. K. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja
vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale kättetoimetatud TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras 22.detsembril 2010 (tl 34). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud 27.detsembril 2006 krediidilepingu. Lepingu põhitingimuste kohaselt kandis hageja kostja arveldusarvele 3 000 krooni. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK AS-i krediidilepingute üldtingimusi nr SMS. Tulenevalt VÕS § 403 lg 3 p 1 (kuni 30.04.2009 kehtinud VÕS redaktsioon) ei kohaldata tarbijakrediidilepingu kohta käivaid sätteid krediidilepingutele, mille puhul krediidi netosumma või krediidi eest omandatava asja või teenuse netohind on väiksem 200 eurole vastavast summast. Seega tuleb kohaldada krediidilepingu kohta käivaid sätteid. Kostja ei ole pärast lepingu lõppemist tagastamata krediidisumma katteks tasunud ühtegi makset. Seega on kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 3 000 krooni. Hageja poolt kehtestatud hinnakirja kohaselt on krediidilepingutele kohaldatavaks viivisemääraks 0,25% võlgnetavalt summalt päevas. 27.10.2010 seisuga on lepingu ja seaduse alusel sissenõutavaks muutunud viivis 10 387, 50 krooni. Käesolevaga nõuab hageja üldtingimuste ning seaduse alusel kostjalt viivist üksnes osaliselt, so 3000 krooni. Üldtingimuste p 8.3 sätestab, et laenuandjal on õigus nõuda laenusaajalt lepingu rikkumisel võla sissenõudmisega seotud kulude, sh kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulude 2 (4)
hüvitamist ning laenusaajale saadetud meeldetuletuskirjade tasude maksmist. Lepinguga seotud isikutele lepingu rikkumisest tulenevalt saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Lepingu alusel on kostja jätnud hagejale tasumata kokku 300 krooni kostjale 25.01.2007 saadetud nõudekirja ja 03.07.2007 esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse eest, mistõttu tuleb üldtingimuste nr SMS p 8.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista 300 krooni. Üldtingimuste p 8.4 kohaselt, juhul kui laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, maksab laenusaaja laenuandjale lisaks võlgnetavatele summadele lepingu rikkumisega laenuandjale tekitatud kulude katteks käsitlustasu. Käsitlustasu tuleb maksta ettenähtud summas iga 15 päevase viivitusperioodi järel kuni kogu võlgnevuse täieliku tasumiseni. Käsitlustasu suuruseks 3000 kr krediidisumma puhul on 550 krooni. Hageja vähendab oma käsitlustasu nõuet kuni 1 700 kroonini. Neil asjaoludel esitas BIGBANK AS hagi R. K. vastu 8 000 krooni nõudes, millest 3 000 krooni on tagastamata krediidisumma; 300 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud, 1 700 krooni käsitlustasu ja 3 000 krooni viivis ning arvestades TsMS § 367 sätestatut välja mõista kostjalt alates 28.oktoobrist 2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 0,25 % tagastamata krediidisummalt päevas. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud koopiad poolte vahel sõlmitud lepingust koos üldtingimustega, kostjale saadetud nõudekirjast, viivise arvestusest. Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 101 lg 1, lg 2 ; 108 lg 1, 113 lg 1; 401. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Vastavalt VÕS §dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 3, 6 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning TsMS § 407 lg 1 kohaselt kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 8 000 krooni, so 511, 29 eurot ning arvestades TsMS § 367 sätestatut alates 28.oktoobrist 2010 kuni tagastamata krediidisumma, so 3 000 krooni, 191, 73 euro täieliku tasumiseni välja mõista viivis 0,25 % tagastamata krediidisummalt päevas. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Neil asjaoludel kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 3 (4)
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 000 krooni ning esindajale makstud tasu õigusabi eest 1 500 krooni. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid ( tl 10, 18-20). TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduse esitamisel arvestades TsMS §-s 133 lg 1, 2; RLS § 56 lg 1 sätestatut tasunud hagihinnalt, so 5 000 kroonilt riigilõivu 1 000 krooni. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna riigilõiv hagiavalduse esitamisel 1000 krooni, so 63, 91 eurot. Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus leiab, et hageja õigusabi kulu 1 500 krooni, so 95, 87 eurot on põhjendatud ja vajalik ning jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt R. K. välja mõista AS BIGBANK kasuks riigilõiv 63, 91 eurot ja hageja esindaja kulu summas 95, 87 eurot, kokku seega menetluskulu 159, 78 eurot.
Kohtunik:
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.