2-10-2160/3 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldada ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Hansapank (Swedbank AS õiguseellane) ja K. K. .07.2007.a. arvelduskrediidi lepingu nr 07-005936-KP, mille kohaselt avas hageja kostjale kostja arvelduskontol nr 221030549242 arvelduskrediidi limiidi summas 2 500 krooni. Arvelduskrediit võimaldas kostjal teha tehinguid, kasutades arvelduskonto negatiivset saldot limiidi ulatuses. Limiidi kasutamise eest kohustus kostja tasuma intressi 19% aastas kasutuses olevast limiidist. Igakuise intressi tasumise tähtpäevaks fikseeriti kuu 15. kuupäev. Lepingu p 6.3. järgi kohustus kostja tähtaegselt omama piisavalt rahalisi vahendeid intressi tasumiseks. Lepingu p. 8.1. kohaselt kohustus kostja tasuma tekkinud võlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg kehtestatud määras. Ajavahemikul 15.11.2007 kuni 12.01.2008 kostja intressimakseid ei tasunud. 08.05.2008 saatis hageja kostjale kirja lepingu võlgnevuse suuruse kohta, paludes võlgnevuse tasuda hiljemalt 23.05.2008 ning hoiatas, juhul kui kostja jooksvat võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei kustuta, alustatakse kohtumenetlust kogu laenusumma sissenõudmiseks. 20.05.2008 sulges hageja lepingu kasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu nr 08073956-KX alla. Kostja ei ole endale lepinguga võetud kohustusi täitnud, samuti ei ole kostja teavitanud hagejat kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. Sellest tulenevalt ei ole kohustuse rikkumine kostja poolt vabandatav. Hageja on püüdnud võlgnevust kätte saada maksekäsu kiirmenetluses, kuid 30.12.2009 jättis kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse tsiviilasjas nr 2-08-27459 kostja vastu rahuldamata põhjusel, et makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada, kohtu kirjad tagastati hoiutähtaja möödumisel. Hageja sai kohtumääruse kätte 06.01.2010. 12.01.2010 seisuga moodustas kostja võlgnevus hageja ees kokku 3135,84 krooni , sealhulgas põhiosa 2 500 krooni, põhiosa viivis perioodi 11.01.2008 kuni 12.01.2010 eest 491,05 krooni, intress perioodi 15.11.2007 kuni 12.01.2008 eest 116,15 krooni ja postikulu võlgnevuse kirja tähitult saatmise eest 28,64 krooni.

2-09-72025 Tuginedes VÕS §-dele 8 lg 2, 23 lg 1, 76 lg 1, 101 lg 1 p-d 1 ja 6, 94, 102 ja 113 lg 1 taotleb hageja kostjalt 3135,84 krooni ja TsMS § 367 alusel viivise väljamõistmist protsendina põhinõudelt (2500 krooni) alates 13.01.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Kostja vastuväited Hagiavaldus koos lisadega ja kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud - 8.veebruaril 2010.a.on need vastu võtnud tema ema L. K. . (tl.15). TsMS § 322 lg 1 alusel loetakse menetlusdokumendid sellega saajale kättetoimetatuks. Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o. 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest kohtu poolt nõutud vastust andnud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl. 1-2). Kohtu põhjendused TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel rahuldada. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja jätab hagile vastamata (tl.4). Kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, puuduvad. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise nõudmise õigus kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni tuleneb ka VÕS § 113 lg 1. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl 5-9) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale kokku 3354,74 krooni, sealhulgas põhivõlg 2500 krooni, intress perioodi 15.11.2007-12.01.2008 eest 116,15 krooni, viivis, arvestatuna põhivõlalt alates 11.01.2008 kuni kohtuotsuse tegemiseni 16.02..2011 709,95 krooni ning postikulu 28,64 krooni võlgnevuse kirja tähitult saatmise eest.

2-09-72025 Seaduses sätestatud viivise määr alates 13.01.2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni on 8% aastas, s.o. 0,022% päevas. K. K. olnud viivituses laenulepingust tuleneva põhinõude 2500 krooni tagastamisega ajavahemikul 13.01.2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni 16.02.2011.a. 398 päeva. Seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista seadusjärgse viivisena kohustuste täitmisega viivitamise eest lisaks hageja poolt kuni hagi esitamiseni arvestatud viivistele (491,05 krooni) veel 218,90 krooni (2500 x 0,022% x 398 =218,90 ). Lisaks seni arvestatud viivisele on põhjendatud TsMS § 367 alusel ka viivise väljamõistmine alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast – 17.jaanuarist 2011.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Seega kokku on hagejal alus nõuda kostjalt 3354,74 krooni väljamõistmist ja TsMS § 367 alusel viivise, mis ei ole kohtuotsuse tegemise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina (0,022 %) põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Arvestades asjaolu, et alates 01.01.2011 on Eesti Vabariigis rahaühikuna kasutusel euro, arvestab kohus kostjalt väljamõistetavad summad ümber kursiga 1 euro = 15,6466 krooni. Seega kokku võlgneb kostja hagejale 214,40 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. Hageja on hagiavalduses palunud jätta kostja kanda hageja menetluskulud – hagi ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu – kokku 1250 krooni. Seega on kohtul võimalik TsMS § 1741 lg 3 alusel määrata käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on üheks kohtukuluks riigilõiv. TsMS § 144 p 7 alusel arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuväliste kulude hulka juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Käesolevas asjas on Swedbank AS maksekäsu kiirmenetluse avaldus K. K. (tsiviilasi nr. 2-08-27459) jäetud TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel rahuldamata 30.12.2009 (tl.8 pöördel) ning hagi on kohtusse esitatud 15.01.2010, seega esineb alus maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu arvamiseks menetluskulude hulka. Hagi esitamisel on tasutud 12.01.2010.a. riigilõivu 1000 krooni ning maksekäsu kiirmenetluses 250 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 1250 krooni. Vastavalt TsMS § 177 lg 2 tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik 4 (4)