Elke Auto Aktsiaseltsi hagi Swedbank AS-i vastu kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.04.2009.a. otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
19 515,04 eurot (305 344 krooni)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Swedbank AS-i apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Elke Auto Aktsiaselts (registrikood 10000805, asukoht Tallinn) tehinguline esindaja vandeadvokaat Vesse Võhma; Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Swedbank AS (endine ärinimi AS Hansapank, registrikood 10060701, asukoht Tallinn), volitatud esindaja Sirje Saan
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 17.04.2009.a otsus jätta muutmata.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise
1(6)
Tsiviilasi nr: 2-07-8395 menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.12.03.2007 esitas hageja maakohtusse kostja vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitise summas 305 344 krooni ja viivise. Hagiavalduse kohaselt mõistis Tallinna Linnakohus 16.11.2001 otsusega Metsatehnika Rendi OÜ-lt (edaspidi Metsatehnika) hageja kasuks välja 495 000 krooni. 07.12.2001 algatas kohtutäitur hageja avalduse aluse täitemenetluse kohtuotsusega välja mõistetud summa sundtäitmiseks. Samal kuupäeval arestis kohtutäitur 506 800 krooni ulatuses Metsatehnika arvelduskonto nr 221016799825, mis asus kostja juures. Arestimise seisuga oli arvelduskontol 469 986,69 krooni. 10.10.2004 sulges kostja Metsatehnika äriregistrist kustutamise tõttu Metsatehnika arvelduskonto ja kandis raha vahekontole. 20.12.2005 taastas kostja Metsatehnika arvelduskonto, sest algatatud oli Metsatehnika likvideerimismenetlus. Kontol oli taastamise hetkel 474 313,68 krooni. 16.12.2005 avas kostja Metsatehnikale teise arvelduskonto nr 221030231709. 20.12.2005 kandis kostja Metsatehnika arvelduskontol nr 221016799825 oleva raha 474 313,68 krooni Metsatehnika teisele arvelduskontole nr 221030231709. 06.04.2006 kanti kahe ülekandega Metsatehnika arvelduskontolt nr 221030231709 Maksu- ja Tolliametile 305 344 krooni. 23.10.2006 kandis kostja täitemenetluse tõttu Metsatehnika arvelduskontolt nr 221030231709 kohtutäitur Kaire Põltsi ametialasele arvelduskontole 169 378,04 krooni. 27.10.2008 lõpetas kohtutäitur K. Põlts täitemenetluse täiteasjas nr 025/2006/4334, kuna nõude edasine menetlemine oli võimatu. Hageja nõudest Metsatehnika vastu jäi täitemenetluses täitmata 305 344 krooni. Kuna Metsatehnika arvelduskontol olnud raha oli hageja kasuks arestitud ning hagejal oli enne 01.01.2006 kehtinud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 6415 lg 1 alusel õigus nõuda oma nõude rahuldamist nimetatud vara arvel, tekkis hagejale varaline kahju, sest kostja rikkus TMS § 6415 lg-te 6 ja 7 nõudeid. Kuna kostjal oli kohtutäitur R. Voki 07.12.2001 arestimise aktist tulenevalt kohustus arestida võlgniku konto, oli kostjal TMS § 6415 lg 6 kohaselt õigus võlgniku konto vabastada üksnes kohtutäituri korralduse alusel. Kostjal aga ei olnud kohtutäituri korraldust vabastada võlgniku konto. Seega ei olnud kostjal ka õigust võlgniku konto taastamisel võlgniku kontot arestist vabastada. Kostjale ei andnud võlgniku konto omaalgatuslikult arestist vabastamiseks õigust ka see, et võlgniku registrist kustutamise tõttu esines vahepeal alus täitemenetluse lõpetamiseks. Täitemenetlus ei lõppenud iseenesest või kostja äranägemisel, vaid täitemenetlus lõppes kohtutäituri otsuse alusel. Konto arestist vabastamise eelduseks oli TMS § 6415 lg-st 6 tulenevalt kohtutäituri korraldus, seega sai konto arestist vabastamine toimuda vaid täitemenetluse lõpetamise tõttu kohtutäituri poolt kostjale antud korralduse alusel. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt oli hageja kasuks konto arestimise korralduse saabumisel kogu võlgniku konto arestitud alates 19.10.2001 Maksuameti Maksupettuste Uurimise Keskuse kasuks. Seega seati hageja kasuks arest teisele järjekohale ning 469 986,69 krooni ei tulnud hageja nõude katteks kohtutäiturile üle kanda. Kostjale teadaolevalt hageja oma nõudest sundlõpetatava ühingu vastu äriregistrile
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-07-8395 ei teatanud. Hagejal oli kohustus esitada väljaandes Ametlikud Teadaanded teate ilmumisest nelja kuu jooksul äriühingu võlausaldajana teade äriregistrile oma nõuetest võlgniku vastu. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 17.04.2009.a otsuse, millega mõistis kostjalt hageja kasuks välja kokku 378 747,85 krooni, sh viivise, mille määraks on 9,5% aastas põhinõudest summas 305 344 krooni alates 23.02.2009 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud jäid kostja kanda. Maakohtu otsuse järgi ei vaidle pooled selle üle, et hagejal oli jõustunud Tallinna Linnakohtu 16.11.2001 otsuse alusel õigus saada Metsatehnikalt 495 000 krooni. Linnakohtu otsuse täitmiseks algatas kohtutäitur Reet Vokk 07.12.2001 hageja avalduse alusel täitemenetluse, mille raames arestiti võlgniku arvelduskonto kostja juures. Kohtutäitur on käsutuskeelu andma õigustatud ametiisik. Tuginedes eeltoodule, oli kostjal käsutuskeeld Metsatehnika arvelduskonto nr 221016799825 käsutamiseks. Kostjal oli TMS § 6415 lg 6 kohaselt õigus võlgniku konto vabastada üksnes kohtutäituri korralduse alusel. Eeltoodud käsutamiskeeld on absoluutne ning ei anna õigust arvet käsutada ilma käsutuskeeldu seadnud ametiisiku loata ka juhul, kui äriühing äriregistrist kustutatakse. Kostja oleks pidanud teavitama kohtutäiturit, et neil on tekkinud olukord, kus äriühing on kustutatud äriregistrist, kuid arvelduskontol on kohtutäituri seatud käsutamiskeeld. Vabandatav ei ole kostjal seadusest tuleneva teavitamiskohustuse puudumine, kuna eeltoodud käitumine ei ole kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) §-des 6 ja 7 sätestatud hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega. Eeltoodu põhjal oli kostja käitumine õigusvastane, kui ta käsutas Metsatehnika arvelduskontot nr 221016799825. Metsatehnikaga seotud õigused ja kohustused ei ole vahepealsest registrist kustutamisest hoolimata hageja suhtes katkenud. Pooled ei vaidle selle üle, et 20.12.2005 taastas kostja Metsatehnika arvelduskonto, sest algatatud oli likvideerimismenetlus. Seega tekkis kostjal võimalus taastada õigusrikkumise eelne olukord ning jätkata käsutuskeelu täitmist kooskõlas seadusega. Taastamise hetkel pidi arvelduskonto omama samasugust õiguste ja kohustuste mahtu, nagu see oli sulgemise hetkel 10.10.2004, sealhulgas käsutamiskeeldusid. Kostja rikkus TMS § 6415 lg 6 nõudeid, kui vabastas võlgniku taastatud arvelduskonto kohtutäituri korralduseta aresti alt ning kandis arvelduskontol oleva raha teisele arvelduskontole. Seega ei ole tõendatud kostja süü puudumine VÕS § 1050 järgi. Kuna hageja nõudest jäi täitemenetluse käigus täitmata 305 344 krooni, tekkis hagejale kostja poolt TMS § 6415 lg-te 6 ja 7 nõuete rikkumise tõttu varaline kahju, mis on käsitatav VÕS § 128 lg 3 tähenduses hagejale tekkinud varalise kahjuna. Kuna kahju tekkimise põhjuseks on kostja käitumine, st kahju tekkimine on kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga, on kostja kohustatud hüvitama hagejale tekkinud kahju 305 344 krooni. Lepinguvälise kahju hüvitamise nõue muutub sissenõutavaks alates hetkest, kui on võimalik arvutada kahjuhüvitist. Kahju tekitamise eest vastutav isik satub kahju hüvitamisega viivitusse alates ajast, mil ta saab teada või peab teada saama kahju tekkimisest, mitte alates kahjuhüvitise sissenõutavaks muutumisest. Kuna kostja sai hagejale tekitatud kahjust teada 17.11.2006, muutus kahju hüvitamise kohustus sissenõutavaks pretensioonis märgitud tähtajast kümne päeva möödumisel, s.o 28.11.2006. Seega oli kostjal alates 28.11.2006 kuni kahju hüvitamise kohustuse täitmiseni viivise tasumise kohustus ning seda seaduses sätestatud
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-07-8395 viivisemääras. Alates põhikohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni 22.02.2009 oli viivise suuruseks kokku 73 403,85 krooni. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista alates 23.02.2009 kuni põhinõude täitmiseni viivis, mille määraks aastas on 9,5% põhinõudest. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jäetakse hagi rahuldamata. Maakohus ei ole otsuses viidanud ühelegi allikale ega põhjendanud oma seisukohta, et võlgniku (äriregistris) taastamisel ennistuvad ka võlgniku kustutamisele eelnenud täitemenetluse raames võlgniku arvelduskontole seatud arestid. Arusaamatuks jääb kohtu seisukoht, et kostja oleks pidanud kohtutäiturit teavitama tekkinud olukorrast. Sellist teavitamiskohustust ühestki õigusaktist ei tulene. Vastustaja seisukoht
5.Hageja palus jätta kaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluse käik
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 05.04.2010 otsusega Harju Maakohtu 17.04.2009 otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Riigikohus tühistas 10.11.2010 otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2010 otsuse ja saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt ei hakka põhjendusi kordama. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Äriregistrist kustutatud äriühingu registris taastamise korral taastuvad kõik äriühingu õigused ja kohustused, mis äriühingul kustutamise hetkel eksisteerisid. Sellisteks varalisteks õigusteks ja kohustusteks on ka täitemenetluse raames tekkinud õigused ja kohustused. See apellandi väide, mille kohaselt võib täitemenetluses tekkinud kohustuste taastumine muid võlausaldajaid takistada, ei anna vastupidise järelduse tegemiseks alust. Ka see, et täitemenetlus kuulub juriidilise isiku lõpetamise korral lõpetamisele, ei anna vastupidise järelduse tegemiseks alust. Täitemenetluse lõpetamine on fakti küsimus, mida tuleb vastavalt hinnata.
9.Maakohus ei rikkunud otsuse põhjendamise nõuet. Maakohus rakendas seadust ja andis selle käigus hinnangu seadusandja poolt vastu võetud õigusnormide sisule. Seadusandja poolt vastu võetud õigusnormidele sisu andmine ongi kohtute ülesanne. Seadust tuleb rakendada ka siis, kui samas küsimuses ei ole veel kõrgem kohus oma seisukohta väljendanud või ka siis, kui õiguseõpetuse poolt vastavasisulisi analüüse avaldatud ei ole. See, kui maakohus seadust rakendades kõrgema astme kohtu lahenditele või õiguseõpetusele ei viita, ei tähenda, et kohus rikuks põhjendamiskohustust.
10.Maakohus tugines hagi rahuldamisel sellele, et kostja ei oleks tohtinud avada Metsatehnikale uut, koormatistevaba kontot. Kui kostja avas Metsatehnikale peale Metsatehnika taastamist konto, oleks pidanud avatav konto olema koormatud samade koormatistega, mis olid kontol Metsatehnika kustutamise hetkel. Ajal, mil kostja avas
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-07-8395 Metsatehnikale uue, koormatistevaba konto ning kandis sellele vaidlusaluse rahasumma, ei olnud keegi teatanud kostjale, et täitemenetlus, mida Metsatehnika suhtes enne Metsatehnika likvideerimist läbi viidi oleks lõppenud või Metsatehnika kontot koormanud arest oleks lõppenud. Seda, et kostja ei täitnud kohustusi, mis kostjale Metsatehnika suhtes läbi viidud täitemenetlusest osaks said, kostjale ette heidetaksegi.
11.Apellandi väited kahju hüvitise vähendamiseks alust ei anna. Apellant endale ise kahju tekitanud ei ole. Kahju, mis kostjalt hageja kasuks välja mõistetakse, tekkis sellest, et kostja avas peale Metsatehnika registris taastamist Metsatehnika kasuks koormatistevaba konto ning kandis sellele kontole vaidlusaluse rahasumma, mida sai Metsatehnika ja kolmandad isikud, kelle õigused pidid hageja õigustele järgnema, enne hagejat käsutada. Selliste kostjapoolsete õigusvastaste toimingute tegemist või tegemata jätmist ei saanud hageja omalt poolt vältida ning selliste kostjapoolsete ebaseaduslike toimingute tegemist hageja ei põhjustanud ega mõjutanud. See kostja väide, et juhul, kui hageja oleks Metsatehnika registrist kustutamisele eelnevalt teatanud oma nõuetest, ei oleks Metsatehnikat kustutatud ning kostjal ei oleks tekkinud võimalust ebaseaduslikke toiminguid teha, ei saa tingida teistsuguse kohtuotsuse tegemist. Käesoleval juhul põhjustas hagejale kahju tekkimise üksnes see, et kostja ei toiminud välja kujunenud olukorras õiguspäraselt. Ka see asjaolu, et hageja ei taotlenud Metsatehnika suhtes täiendava likvideerimismenetluse läbiviimist, ei saa tingida teistsuguse kohtuotsuse tegemist, sest registrist kustutatud äriühingu taastamise korral taastuvad äriühingu võlausaldajate õigused taastatud äriühingu osas. Õiguste taastumist ei mõjuta see, et võlausaldaja äriühingu taastamist ise ei taotlenud.
12.Ringkonnakohus leiab, et kostja tegevus, mis seisnes selles, et kostja avas Metsatehnika registris taastamise järgselt Metsatehnikale uue, koormatistevaba konto ning kandis kontole vaidlusaluse rahasumma, põhjustas hagejale kahju tekkimise, sest kui kostja ei oleks vaidlusalust raha koormatistevabale kontole kandnud, oleks hagejal olnud võimalik vastav raha endale saada. Kostja oleks pidanud andma Metsatehnika kontol olnud raha esmajärjekorras hageja nõude katteks ning seejärel ajaliselt hiljem tekkinud ja seetõttu õiguslikult paremuselt teisel järjekohal oleva Maksu- ja Tolliameti nõude katteks.
13.Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mille alusel saaks järeldada kostja süü puudumist. VÕS §-st 1050 tulenevalt süü olemasolu eeldatakse ning süü puudumise osas lasub asjaolude kohtu ette toomise ning nende tõendamise koormis kostjal. Kostja vastutus põhineb sellel, et ta rikkus seadusest tulenevat kohustust. Seetõttu ei ole oluline, kas teised kommertspangad rikkusid samamoodi seadust või mitte. Kostja avas oma otsese tegevusega Metsatehnikale uue, arestivaba arve ning kandis raha sellele arvele. See, et Riigikohus ei olnud varasemalt käesolevas asjas vaidluse all olevas küsimuses seisukohta kujundanud, ei saa olla süüd välistav asjaolu, sest kostja vastutus tuleneb seaduse rikkumisest. Menetluskulude jaotus
14.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-07-8395 esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Mare Merimaa
Kaupo Paal
Ande Tänav
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.