Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.veebruar 2011. a Põlva kohtumaja, Põlva, Võru tn.12
Tsiviilasja number
2-09-47893
Tsiviilasi
S. AS hagi R. S. võla, summas 5 225,48 krooni, intresside, summas 31,32 krooni, viiviste, summas 602,04 krooni, võlgnevuse kirja koostamise eest, summas 50 krooni ja postikulu, summas 28,64 krooni ning tulevikus lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
333,97 eurot 5225,48 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: S. AS (endine nimi AS Hansapank), registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxx xx xxxxx xxxxxxx Esindaja: S. K. , postiaadress xxxxxxx xx xxxxx xxxxx xxxx E-post: Kostja: R. S. , isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx, Epost:
esindajad
Kirjalik menetlus
1.Mõista R. S. S. AS (endine AS Hansapank) kasuks välja 417 (nelisada seitseteist) eurot 02 senti, sealhulgas 333,97 eurot võla katteks, 2 eurot intresside katteks, 5,03 eurot võlgnevuse kirja koostamise ja postikulu katteks ja 76,02 eurot kuni kohtuotsuse tegemiseni 15.02.2011.a. (kaasa arvatud) põhinõudelt arvestatud viivise katteks. 2.Mõista R. S. S. AS (endine AS Hansapank) kasuks välja viivis põhinõudelt (333,97 eurot) alates 16.veebruarist 2011.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Hansapank (S. AS õiguseellane) ja R. S. (edaspidi kostja) 12.06.2006 püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 06-094008-EG (edaspidi leping), mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa püsimaksega krediitkaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr 221031981948 ja teenindava arvelduskontoga nr 221021742171 ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 5 000 krooni ulatuses intressimääraga 16% aastas. Tagatiseks olid kostja igakuised püsimaksed 200 krooni kuus ning maksepäevaks iga kuu 10.kuupäev. 10.12.2007 jäi kostja püsimaksete tasumisega võlgnevusse, jättes maksed tasumata kuni 10.05.2008. 16.05.2008 saatis hageja kostjale kirja lepingu võlgnevuse suuruse kohta, paludes võlgnevuse tasuda hiljemalt 31.05.2008 ning hoiatas, et juhul kui kostja võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei kustuta, alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuse sissenõudmiseks. 21.05.2008 sulges hageja lepingu kasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu nr 08-074396-KE alla. Kostja ei ole endale lepinguga võetud kohustusi täitnud, samuti ei ole kostja teavitanud hagejat kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. Sellest tulenevalt ei ole kohustuse rikkumine kostja poolt vabandatav. Hageja on püüdnud kostjalt võlga kätte saada maksekäsu kiirmenetluses, kuid 28.08.2009 on kohus jätnud maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata põhjusel, et makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 21.09.2009 seisuga moodustab kostja võlgnevus kokku 5937,48 krooni, millest põhiosa 5225,48 krooni, intress 31,32 krooni, põhiosa viivis ajavahemiku 10.11.2007-21.09.2009 eest 602,04 krooni, võlgnevuse kirja koostamise tasu 50 krooni ja postikulu 28,64 krooni. Eeltoodust lähtudes ja toetudes TsMS §-le 367 ning VÕS §-des 8 lg 2, 23 lg 1, 76 lg 1, 101 lg 1 p-d 1 ja 6, 94, 102, 113 lg 1 sätestatule, taotleb hageja kostjalt 5937,48 krooni väljamõistmist
2 (5)
ning viivise väljamõistmist protsendina põhinõudelt (5225,48 krooni) alates 22.09.2009 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Kostja vastuväited ja hageja seisukoht Hagiavalduse koos lisadega ja kohtumääruse on kostja 24.märtsil 2010.a. kätte saanud e-posti teel meiliaadressil (tl.26). Kostja on kohtule teatanud, et võlgnevus on vastavalt hageja poolt kostjale 25.03.2010 esitatud arvestusele tasutud 25.03.2010 summas 7600,23 krooni (tl.26,28,29). Kostja käitumisest võib teha järelduse, et ta on tema vastu suunatud nõude õigeks võtnud. Hageja on pärast kostja teadet nõude rahuldamise kohta kohtule teatanud, et vaatamata kostja kontole võla tasumiseks 25.märtsil 2010 tehtud ülekandele, summas 7600,23 krooni ei olnud võimalik selle arvelt kustutada kostja võlga hageja ees, kuna kostja arvelduskonto oli arestitud ning ülekantud summa arvelt kustutati kohtutäituri poolt kostja teisi, jõustunud kohtulahendite alusel väljamõistetud võlgasid. Seetõttu on hageja taotlenud tsiviilasja lahendamist ja kostjalt kohtuotsusega võla väljamõistmist. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõigete 1 ja 3 alusel kohtuistungit pidamata rahuldada, kuivõrd kostja on eelmenetluses hagi õigeks võtnud. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Vastavalt TsMS § 444 lg 4 võib kohus tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et AS S. põhjendatud.
nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult
VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise nõudmise õigus kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni tuleneb ka VÕS § 113 lg 1. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl.5-9) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega.
3 (5)
Hagi esitamise aja seisuga võlgnes kostja hagejale kokku 5937,48 krooni, millest põhiosa 5225,48 krooni, intress 31,32 krooni, põhiosa viivis ajavahemiku 10.11.2007-21.09.2009 eest 602,04 krooni ning võlgnevuse kirja koostamise tasu 50 krooni ja postikulu 28,64 krooni. Lisaks võlale on põhjendatud TsMS § 367 alusel ka viivise väljamõistmine alates 22.septembrist 2009 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hagi esitamise ajal oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 1,0% , millele lisandub 7% aastas, milline intressimäär kehtib ka käesoleval ajal. Seega seaduses sätestatud viivise määr alates 22.09.2009 kuni kohtuotsuse tegemiseni on 8% aastas, s.o. 0,022 % päevas. Kostja on olnud viivituses püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva põhinõude – 5225,48 krooni tagastamisega ajavahemikul 22.09.2009 kuni kohtuotsuse tegemiseni 15.02.2011.a. 511 päeva. Seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista seadusjärgse viivisena kohustuste täitmisega viivitamise eest lisaks hageja poolt kuni hagi esitamiseni arvestatud viivistele veel 587,44 krooni (5225,48 x 0,022% x 511 = 587,44). Alates 01.01.2011 on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Ülaltoodud võla arvestust aluseks võttes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 417,02 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. Hageja on hagiavalduses palunud jätta kostja kanda hageja menetluskulud – hagi ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu – kokku 1450 krooni. Seega on kohtul võimalik TsMS § 1741 lg 1 alusel määrata käesolevas otsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on üheks kohtukuluks riigilõiv. TsMS § 144 p 7 alusel arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuväliste kulude hulka juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Käesolevas asjas on S. AS maksekäsu kiirmenetluse avaldus R. S. (tsiviilasi nr. 2-08-57058) jäetud TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel rahuldamata 28.08.2009 (tl.9) ning hagi on kohtusse esitatud 23.09.2009, seega esineb alus maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu arvamiseks menetluskulude hulka. Hagi esitamisel on tasutud 21.09.2009.a. riigilõivu 1400 krooni (maksekorralduse koopia tl.13) ja maksekäsu kiirmenetluses 250 krooni (maksekorralduse koopia tl.13). Täiendavalt on tasutud riigilõiv 100 krooni teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded (tl.21). Kuna riigilõiv hagi hinnalt on 1200 krooni ja teade väljaandes Ametlikud Teadaanded jäi avaldamata, kuulub enammakstud summa hagejale vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 kohtu määrusega tagastamisele pärast vastava avalduse esitamist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 1450 krooni ehk 92,67 eurot. 4 (5)
TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS §-s 468 lg 1 p 1 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks.
Epp Tombak Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.