2-10-6289
hagi õigeksvõtul põhinev Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
14.veebruaril 2011 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-10-6289
Hagi ese
AS Swedbank hagi S. R. vastu 497,57 euro ja lisanduva viivise nõudes 369,23 eurot hageja AS Swedbank, registrikood xxxxxxxx, asukoht Liivalaia 8 Tallinn, esindaja Silva Kark; kostja S. R. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx x-x xxxx.
Tsiviilasja hind Pooled ja nende esindajad
rahuldada AS Swedbank hagi S. R. vastu. Välja mõista S. R. AS Swedbank kasuks 497 (nelisada üheksakümmend seitse) eurot ja 57 senti. Välja mõista S. R. AS Swedbank kasuks viivis protsendina põhinõudelt, so 369, 23 eurolt, alates 05.veebruarist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas). Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus AS Swedbank menetluskulud jätta S. R. kanda. Välja mõista S. R. AS Swedbank kasuks menetluskulu 92 (üheksakümmend kaks) eurot ja 67 senti. Käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb S. R. tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 14-17), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja võtab kirjalikus vastuses kohtule hageja nõude õigeks ( tl 27). Vastavalt TsMS § 444 lg 1 võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. TsMS § 440 lg 1, 3 kohaselt, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses. Kohus leiab, et hagi kuulub TsMS §-de 231 lg 2; 440 lg 1, 3 alusel seoses kostja õigeksvõtuga rahuldamisele, arvestades kohtu poolt esitatud õiguslikke põhjendusi. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 05.03.2007 vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa Classic Rev krediitkaardi ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 5 000 krooni ulatuses ning intressimääraga 24% aastas. Tähtpäevaks tasumata summalt oli hagejal õigus arvestada lepingu p 5.8 kohaselt viivist VÕS § 113 kehtestatud määra alusel. 10.06.2007 jäi kostja püsimaksete tasumisega võlgnevusse. 19.05.2008 saatis hageja kostjale kirja lepingu võlgnevuse suuruse ja lõpetamise kohta, paludes jooksva võla tasuda hiljemalt 03.06.2008 ning hoiatas juhul, kui kostja jooksvat võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei kustuta, alustatakse kohtumenetlust kogu laenusumma sissenõudmiseks. Hageja ütles 22.10.2008 lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ja kandis võla uue lepingu alla. Seisuga 04.02.2010 moodustab kostja võlgnevus kokku 7 785, 25 krooni, sh põhiosa 5 777, 26 krooni, intress 639, 10 krooni perioodi 10.06.2007-22.10.2007 eest ja põhiosa viivis 1 340, 25 krooni perioodi 18.04.2007-04.02.2010 ja menetlustasu-postikulu 28, 64 krooni võlgnevuse teatise tähitult saatmise eest. Neil asjaoludel nõuab AS Swedbank hagis S. R. vastu välja mõista 7 785, 25 krooni, so 497, 57 eurot ja viivis protsendina põhinõudelt (5 777, 26 krooni/369, 23 eurot) alates 05.veebruarist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ( EKP intress+7% aastas). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §dele 8 lg 2; 23 lg 1; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1, 6; 94; 102; 113 lg 1, millede kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
2 (3)
Neil asjaoludel kohus leiab, et hageja nõue võlgnevuse väljamõistmiseks on hagiavalduses toodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning seoses kostja õigeksvõtuga kuulub hagi TsMS § 440 lg 1 alusel rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 497, 57 eurot ning arvestades TsMS § 367 sätestatut viivis protsendina põhinõudelt, so 369, 23 eurolt, alates 05.veebruarist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas). TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Neil asjaoludel kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on taotlenud määrata tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskulud summas 1 450 krooni, mis koosneb hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõivust 1 200 kroonist ja maksekäsu kiirmenetluse avalduste esitamisel tasutud riigilõivust 250 kroonist. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid ( tl 5, 10). TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt TsMS § 144 p 7 on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast kiirmenetluse lõppu. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna riigilõiv kokku 1 450 krooni, so 92, 67 eurot. Hageja on taotlenud välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 1 sätestatut määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse, kostja pole menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud, tuleb kostjalt S. R. välja mõista AS Swedbank kasuks menetluskulu 1 450 krooni, s.o. 92,67 eurot. Kostjal tuleb alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtunik:
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.