Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud, menetluse käik OÜ Krediidikaitse Grupp (edaspidi hageja) ja Helina Erenbusch (edaspidi kostja) sõlmisid 12.02.2010. a võla tasumise kokkuleppe (edaspidi kokkulepe), mille alusel kostja tunnistas oma võlgnevust hageja ees summas 5792 Eesti krooni. Kokkuleppe põhitingimuste järgi kohustus kostja maksma alates 10.03.2010. a kaheteistkümne kuu jooksul iga kuu 10. kuupäevaks hageja arveldusarvele 485 Eesti krooni, mis sisaldas 75 Eesti krooni intresse. Viimane osamakse tähtpäev oli kokkuleppe kohaselt 10.02.2011. a. Kokkuleppe tingimustest mittekinnipidamise korral on hagejal õigus sisse nõuda kogu võlgnevuste summa 5792 Eesti krooni ning õigus nõuda viivist 1 % päevas kogu võlgnevuse summalt iga maksega viivitatud päeva eest. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja hagejale võlgnevusest tagastanud ainult ühe osamakse. 26.07.2010. a esitas hageja kostja vastu Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse ja menetluskulu väljamõistmiseks. 11.10.2010. a määrusega kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna kostja esitas makseettepanekule vastuväite. 15.10.2010. a määrusega kohustas Harju Maakohus hagejat esitama kohtule oma nõue ja selle põhjendused hagiavaldusele ettenähtud vormis. 01.11.2010. a esitas hageja Harju Maakohtusse hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 5307 krooni, viivise 5307 krooni ja lisanduva viivise nõudes. 03.11.2010. a määrusega Harju Maakohus keeldus hagiavaldust menetlusse võtmast ja andis tsiviilasja üldise kohtualluvuse järgi üle Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale. 20.12.2010. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat kirjalikult teatama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Dokumendid on kostjale allkirja vastu üle antud 20.12.2010. a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 01.11.2010. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 17/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja võlgnevuse väljamõistmist kostjalt kogusummas 10 614 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 5307 krooni ja viivis 5307 krooni. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Hageja on kohtule esitanud: 12.02.2010. a sõlmitud võla tasumise kokkuleppe nr *, mille kohaselt kostja tunnistab võlgnevust kostja ees summas 4892 ning kostja kohustub võlgnevuse tasuma lepingus oleva maksegraafiku alusel. Maksegraafik kohaselt toimub tasumine alates 10.03.2010. a iga kuu 10. kuupäevaks (osamakse summa 485 krooni, mis sisaldas igakuiselt intressi summas 75 krooni) hageja arveldusarvele kuni võla lõpliku tasumiseni. Maksegraafiku kohaselt on viimase osamakse tasumise kuupäev 10.02.2011. a summas 457 krooni. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud tõendiga tõendatud ja hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 30 lg 1 kohaselt on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kohtule esitatud võla tasumise kokkuleppest /tlk 22/ nähtub, et kostja on tunnistanud oma võlgnevust hageja ees summas 4892 krooni ning maksegraafikust kajastuvalt on hageja arvestanud igale osamaksele (kokku 12 osamakset) juurde intressi summas 75 krooni. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja tasunud vaid esimese osamakse summas 485 krooni, millest 75 krooni moodustab intress. Hagiavalduses on põhinõude summaks märgitud 5307 krooni, seega on hageja arvestanud põhinõudesse sisse ka intressi (põhinõue 4892 krooni + intress 12 * 75 krooni – 1. osamakse 485 krooni = 5307 krooni), millelt on omakorda arvestanud viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole viivist lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Hageja on arvestanud nii põhisummalt kui intressilt, so 5307 kroonilt (4482 krooni põhinõue + 825 intress), viivist alates teise osamakse tasumise tähtajale järgnevast päevast so alates 11.04.2010 kuni 28.10.2010 (201 päeva) summas 10667 krooni, mida on vähendanud 5307 kroonini. Seega hageja poolt viivise nõude vähendamise tulemusena ei ole arvestatud viivisenõude hulka viivist, milline on arvestatud tasumata intressi nõudelt (viivise summa tasumata põhinõudelt arvestatuna oleks 9008,82 krooni so (4892 – 410) * 1% * 201 päeva. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Helina Erenbusch'ilt hageja Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks välja mõista kokku 678,36 eurot, millest põhivõlgnevus on 286,45 eurot (4482 krooni), intress 52,73 eurot (825 krooni) ja viivis 339,18 eurot (5307 krooni). TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb viivise väljanõudmist kostjalt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni protsendina põhinõudelt võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär + 7% aastas). Eeltoodud sättest tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis arvestatuna protsendina tasumata põhinõudelt (286,45 eurot) alates 01.11.2010 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 2. lauses sätestatud määras (Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär + 7% aastas). Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.