Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 1022034796011 AS SEB Pank, 221023778606 Swedbank AS, 33341610002 Danske Bank AS Eesti Filiaal või 17001577198 Nordea Pank, viitenumber 3100057277. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Menetluse käik Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte isiklikult. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja hagile vastust ei esitanud ning ei ole teatanud vastamist takistavatest mõjuvatest põhjustest ega taotlenud tähtaja pikendamist. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 448 lg-le 3 kui kirjeldava või põhjendava osata otsust soovitakse täita väljaspool Eesti Vabariiki, võib pool nõuda kohtult otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist. Asjaolud ja kohtu põhjendused VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagi asjaolude (faktiliste väidete) kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 04.09.2002.a. krediitkaardi lepingu nr xxxxxxxxxxxxx (leping 1), millega hageja väljastas kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 5000.00 krooni intressiga 16% aastas. Lepingu kohaselt oli maksepäevaks 10.kuupäev ja kohustusliku tagasimakse summaks 250.00 krooni. Lepingu tingimuste p 6.1 kohaselt oli hagejal õigus debiteerida maksepäeval kostja arvelduskontot kohustusliku tagasimakse ja intresside summa ulatuses. Kostjal tekkis võlgnevus alates 17.08.2009.a., võlgnedes laenu põhiosana 4302.20 krooni. Hageja on arvestanud ka intressi kuni lepingu ülesütlemiseni 01.01.2010.a. summas 178.11 krooni. Hageja ja kostja on sõlminud veel 26.04.2008.a. arvelduskrediidilepingu nr A080006413 (edaspidi leping 2), mille alusel võimaldas hageja kostjal kasutada arvelduskonto jäägist suuremat summat arvelduskrediidi summa ulatuses laenulepingus määratud tähtaja jooksul. Lepingu 2 p 3.1 kohaselt

oli laenulimiidi summa 20 000.00 krooni ning leping sõlmitid U-Neti kaudu. Lepingu 2 p 13.2.2.1 kohaselt kohustus kostja laenulimiidi kasutamise võimaldamise eest tasuma hagejale igakuiselt limiiditasu, milleks oli iga kuu 15.päev ja limiiditasu määr 1% aastas. Kostjal on nimetatud lepingu 2 mittetäitmisest tingitud põhivõlgnevus 20 000.00 krooni ning intressivõlgnevus kuni lepingu ülesütlemiseni 25.02.2010.a. 2 249.76 krooni. Hageja nõue tagastamata võlgnevuse ja tasumata intresside saamiseks hagis nõutud ulatustes on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab need. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kuna kostja ei täitnud lepingutest tulenevat omapoolse raha maksmise kohustusi tähtaegselt, viivitas ta nimetatud kohustuse täitmisega. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist ning TsMS § 367 kohaselt sissenõutavaks mittemuutunud viivist. Kostja ei ole hageja nõutud viivise suurust ja lisanduvat viivist vaidlustanud. Viimast nõuab hageja protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuded nii sissenõutavaks muutunud kui muutumata viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostja. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja nõuab menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 5000.00 krooni ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivu 1500.00 krooni (2x750.00 krooni). Vajadus riigilõivu tasumiseks hagiavalduses märgitud ulatuses tuleneb seadusest, on seega põhjendatud ja vajalik. Ka on hageja nõudnud kulude hüvitamist menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel edastamise eest summas 840.00 krooni (2x420.00) krooni. Nimetatud kulust on põhjendatud hageja kasuks välja mõista 480.00 krooni (2x240 krooni), kuna 360.00 krooni ulatuses on hageja taotlenud tagatisraha tagastamist kohtutäiturilt põhjusel, et menetlusdokumente ei olnud võimalik kätte toimetada. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkiri/ Ingrid Niinemägi Kohtunik

ÄRAKIRI ÕIGE

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.