Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-10-11668 14.02.2011. a kell 15. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt osutas AS EMT (hageja) L. V. ) mobiilside teenust poolte vahel 14.05. ja 21.12.2008. a sõlmitud liitumislepingute alusel. Lepingute järgi kohustus hageja pakkuma kostjale mobiilside teenust ning kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt vastavalt igakuiselt esitatud arvetele koondarvel näidatud maksetähtajaks tasuma ja tasumisega viivitamise korral maksma viivist 0,15% päevas tasumata summalt. Kuna kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, sellepärast nõuab hageja kostjalt 6745,37 krooni väljamõistmist, millest on põhivõlg – 4795,12 krooni, võla sissenõudmise kulu – 475 krooni ning viivis (seisuga 28.12.2010) – 1475,25 krooni. Ka nõuab hageja kostjalt edasi viivist 0,15% päevas põhivõlalt – 4795,12 krooni - kuni selle tasumiseni. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulude, s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu – 750 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu - 1000 krooni ja õigusabikulu - 2500 krooni, väljamõistmist ning sellelt viivist VÕS 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 15.01.2011. a (tl 17), kuid ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 21 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 16).

Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

2 (5)

2-10-11668 kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on hagiavalduse ja selle lisad saatnud kostjale postiteenust majandustegevusena osutava isiku vahendusel tähitult väljastusteatega. Nimetatud menetlusdokumendid on üle antud kostjale isiklikult 15.01.2011. a (tl 17). Seega on menetlusdokumendid kostjale kätte toimetatud TsMS § 312 lg 1 alusel. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o

3 (5)

2-10-11668 eurot (4795,12 krooni), võla sissenõudmise kulu 30,36 eurot ja hagiavalduse koostamise ajaks sissenõutavaks muutunud (vähendatud) viivis (s.o seisuga 28.12.2010. a) 94,29 eurot (1475,25 krooni). Täiendavalt kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis 0,15% päevas põhivõlalt – 306,46 eurot (4795,12 krooni) - alates 29.12.2010. a kuni võla kohase täitmiseni. Käesoleva tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1, 2 kohaselt on 306,46 eurot (4795,12 krooni). TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses (tl 3-4) ja menetluskulude nimekirjas (tl 5) taotlenud kostjalt järgmiste menetluskulude väljamõistmist: maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv – 750 krooni tl 19), hagiavalduse esitamsel tasutud riigilõiv - 1000 krooni (tl 6) ning hageja õigusabikulud - 2500 krooni ( tl 18). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamiseks 22.12.2010. a riigilõivu 1000 krooni (tl 6). Seega on põhjendatud hageja taotlus riigilõivu - 63,91 euro (ehk 1000 krooni) väljamõistmise osas. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kuna hagiavaldusele lisatud määruse (tl 13-14) kohaselt jäeti hageja kiirmenetluse avaldus kostja vastu Pärnu Maakohtu 09.12.2010. a määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel ning hagi sama nõudega esitati maakohtule 30.12.2010. a (tl 2), siis leiab kohus, et 47,93 euro (ehk 750 krooni, tl 19) väljamõistmine kostjalt kohtuvälise kuluna on põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja lepinguliseks esindajaks on olnud Julianuse O. töötaja – Silver Eensaar. Kuna hageja lepingulise esindaja ülesanded on piirdunud vaid avalduste koostamise ja kohtule esitamisega ning käesolev tsiviilasi ei ole olnud keerukas ega töömahukas oma sisu poolest,

4 (5)

2-10-11668 samuti puudub avaldaja kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, seetõttu leiab kohus, et põhjendatuks ja vajalikuks hageja kohtuväliseks kuluks (lepingulise esindaja tasuks), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele, tuleb pidada 95,87 eurot (ehk 1500 krooni). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 207,71 (63,91+47,93+95,87) euro ulatuses. Menetluskuludelt tuleb vastavalt hageja esitatud taotlusele maksta viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude kohase tasumiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Lembit Käis Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.