Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Rita Kulberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.veebruar 2011.a. Põlva kohtumaja, Põlva xxxx tn 12
Tsiviilasja number
2-08-91154
Tsiviilasi
OÜ D. I. A. P. laenulepingust tuleneva võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
127,82 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: OÜ D. I. xxxxxxxx; xxxxx xxx xxxx xxxxx xxxxxxx), seaduslik esindaja A. J. : A. P. xxxxxxxxxxx; elukoht xxxx xxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxx-xxxxxxxxxxx xxxxxxxxx - x)
esindajad Kirjalik menetlus
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ SMS Kiirlaen (laenuandja) ja kostja A. P. ) 20.01.2008.a. laenulepingu, millega kostja sai kiirlaenusüsteemist xxx.xxxxxxxxxxx.xx summas 2000 krooni. Pooled leppisid kokku, et kostja kohustub laenusumma ja lepingu sõlmimise tasu 525 krooni tagastama hiljemalt 19.02.2008.a. Kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi vaatamata laenuandja saadetud sõnumitele ja e-kirjadele. Laenuandja loovutas 19.03.2008.a. nõude hagejale. Hageja teavitas kostjat kirjalikult võlateatise ja hagihoiatusega, millele kostja reageerinud ei ole. Vaatamata kostjale antud võimalustele ning tasumise tähtaegade edasilükkamistele ei ole kostja hagi esitamiseni oma kohustust hageja ees täitnud. Hageja on proovinud võlga kätte saada maksekäsu kiirmenetluses, esitades 30.12.2008.a. maksekäsu kiirmenetluse avalduse Harju Maakohtule, mis kostja vastuväite tõttu anti üle asja jätkamiseks hagimenetluses. Hagi koostamise seisuga võlgnes kostja hagejale tagastamata laenu 2000 krooni, 525 krooni lepingu sõlmimise tasu ja 14099,22 krooni viivist perioodi eest 20.02.2008.a. kuni 07.12.2009.a. Kuigi kokkuleppeline viivisemäär oli 0,85% päevas, siis mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt vähendab hageja viivise protsenti päevas 0,152%-ni, nõudes viivist 2521,57 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista 20.01.2008.a. sõlmitud laenulepingu alusel laenuandja poolt 20.01.2008.a. väljastatud arve nr 13485 alusel tasumisele kuuluva summa 2525 krooni ja viivise 2521,57 krooni. Lisaks palub hageja, et kohus mõistaks alates 08.12.2009.a. kostjalt hageja kasuks välja lisanduva viivise kuni põhinõude täitmiseni. Peale selle palub hageja kostjalt välja mõista kohtumenetluse kuludena riigilõivu 1000 krooni ja õigusabikulu 1500 krooni. Kostja seisukoht Kostja on kohtule 13.05.2010.a. esitanud kirjaliku vastuse ( tl 47-51), milles ei eita laenu saamist ja tähtajaks tagastamata jätmist. Kostja põhjendab laenu mittetagastamist oma raske majandusliku olukorraga, mis on tingitud töö kaotusest ning suurtest laenukohustustest erinevate laenuandjate eest. Käesolevaks on teiste võlausaldajatega sõlmitud kompromiss ning kostja on asunud mõistlikel tingimustel tagastama kreeditoridelt võetud laenukohustust eesmärgiga, et kostja vabaneks oma võlgadest hiljemalt kümne aasta jooksul. Kostjal puuduvad täiendavad vabad vahendid, puudub ka registrisse kantud vara, mida müüa. Kostja leiab, et hageja nõue kostja vastu ebaõiglane. Kostja taotleb tulenevalt VÕS § 162 lg 1 ja 113 lg 8 hageja poolt nõutud viivise vähendamist VÕS § 113 ja 94 lg 1 toodud seadusjärgsele määrale. Kostja arvates hageja nõutav viivis liigselt koormab kostjat, raskendab oluliselt võlgnevuse tagasimaksmist, ei ole kooskõlas heade äritavadega, võlaõigusseaduses kirjeldatud hea usu põhimõtetega, kuna kostja täidab juba võetud laenukohustusi ning ei suudaks ilmselgelt täiendavalt hageja poolt nõutud summat ühekordse maksena kuidagi tasuda. Hageja peaks põhjendama oma kahjusid, mis on otseselt tingitud kostja poolt oma rahalise kohustuse täitmata jätmisest ja mis ületavad seadusjärgse viivise. Kostja leiab, et antud juhul tuleb laenulepingu sõlmimise tasu käsitleda intressikokkuleppena. Selleks annavad alust järgmised asjaolud: hageja poolt kohtule esitatud laenulepingu tingimustest nähtuvalt sõltub tasu suurus laenusummast ja laenuperioodi pikkusest ning eraldi ei ole intressi ega selle maksmise kohustust välja toodud. VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole viivist lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral ning sellest võlgniku kahjuks kalduv kokkulepe on tühine. Kuna laenulepingu sõlmimise tasu tuleb käsitleda intressina, ei saa hageja sellelt viivist nõuda. Viivist saab nõuda siiski vaid esialgselt laenusummalt 2000 krooni. Samuti palub kostja kohtul viivist TsMS § 367 alusel protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni mitte välja mõista. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et käesolevat asja saab lahendada kirjalikus menetluses tulenevalt TsMS §-st 403 lg 1. Viimases on sätestatud, et poolte nõusolekul võib asja lahendada seda kohtuistungil arutamata. Hageja on juba hagiavalduses väljendanud oma nõusolekut asja lahendamiseks kirjalikus
2 (6)
menetluses. Kostja on 13.05.2010.a. vastuses hagile kinnitanud oma nõusolekut asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kohus on 05.01.2011.a. pooli teavitanud asja lahendamisest kirjalikus menetluses ja teinud ettepaneku soovi korral esitada oma täiendavad taotlused kohtule hiljemalt 25.01.2011.a. Hageja esitas 14.01.2011.a. kohtule seisukoha, milles teatab, et ei soovi kostja poolt pakutud tingimustel kompromissi sõlmida. Muid taotlusi, täiendavaid tõendeid või seisukohti pooled kohtule esitanud ei ole. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostja on kinnitanud, et sai 20.01.2008.a. SMS Kiirlaen OÜ-le kuuluvast kiirlaenusüsteemist xxx.xxxxxxxxxxx.xx summas 2000 krooni, mille pidi koos lepingu sõlmimise tasuga 525 krooni tagastama hiljemalt 19.02.2008.a. SMS Kiirlaen OÜ poolt kostjale laenu andmist tõendavad ka laenuleping nr 2100166580 ( tl 23-28), SMS Kiirlaen OÜ 20.01.2008.a. arve nr 13485 kostjale ( tl 29) ja 20.01.2008.a. maksekorraldus ( tl 30). Maksekorraldusest nähtub, et laenuandja kandis 20.01.2008.a. kostja kontole laenulepingu alusel 2000 krooni. Arve kohaselt oli kostjal kohustus tagastada lepingust tulenevad maksed so 2525 krooni hiljemalt 19.02.2008.a. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ei täitnud laenulepingust tulenevat kohustust laen koos lepingutasuga hiljemalt 19.02.2008.a. tagastada. Võlanõuete üleandmise akt nr 4011/2-7 kinnitab, et laenuandja loovutas kostja vastu oleva nõude 19.03.2008.a. hagejale (tl 31). Asjas pole vaidlust ka selle üle, et kostja ei ole laenulepingust nr 2100166580 tulenevaid kohustusi täitnud käesoleva ajani. VÕS §-de 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning võlausaldajal on kohustust rikkunud võlgnikult õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb VÕS § 82 lõike 2 alusel kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS §-s 108 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna on kostja rikkunud laenulepingust tulenevat kohustust laen 2000 krooni tagastada, tuleb see kostjalt hageja kasuks VÕS §-de 396 lg 1, 76 lg 1, 108 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista. Kostja poolt esile toodud laenu tagasimaksmist takistanud asjaolud ( töötuks jäämine ja kohustused teiste võlausaldajate eest) ei ole vaadeldavad kostja rikkumist vabandavate asjaoludena. Hageja nõuab kostjalt ka lepingu tasu 525 krooni väljamõistmist. Laenulepingust nähtuvalt (p 4.2.2) on lepingu tasu 30 päevase 2000 krooni suuruse laenu puhul 525 krooni. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et lepingu tasu näol on sisuliselt tegemist intressiga VÕS § 397 tähenduses, mille kohaselt intress on tasu raha kasutamise eest. Ka laenulepingu punkt 4 on sõnastatud vastavalt: „Laenusaaja maksab laenu kasutamise eest laenulepingu tasu“. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlus puudub selles, et SMS Kiirlaen OÜ on andnud laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Kostja on lepingut sõlmides sellise tasuga nõustunud. Kuna lepingu pooled on leppinud kokku lepingujärgse tasu maksmises laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja on jätnud nimetatud kohustuse täitmata, siis on hageja nõue ka lepingutasu osas põhjendatud. VÕS § 397 lg 1, 76 lg 1, 108 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks lepingutasu katteks 525 krooni välja mõista.
3 (6)
VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist). VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS §-s 367 on sätestatud, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt kuni 08.12.2009.a. sissenõutavaks muutunud viivise 2521,57 krooni ja alates 08.12.2009.a. lisanduva viivise väljamõistmist kuni põhinõude täitmiseni. Viivise arvutamisel on hageja lähtunud viivise määrast 0,152 % võlgnetavalt summalt päevas. Kostja vaidleb vastu nii viivise arvestamisele lepingutasult, viivisemäärale kui kohustusele tasuda täiendavalt viiviseid kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS §-s 162 lg 1 on sätestatud, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Nagu kohus eespool seisukohale asus, on lepingu tasu 525 krooni näol tegemist sisuliselt intressiga. VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole viivist lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Seega saab käesoleval juhul viivist nõuda üksnes seoses laenu 2000 krooni tagastamata jätmisega seoses. Laenulepingu p 11.1 kohaselt oli laenuandjal õigus arvestada viivist 0,85 % võlgnetavalt summalt päevas. Hageja on hagi esitamisel viivisemäära vähendanud 0,152 %-ni ( so aastas 55,48 % aastas). Kohtu hinnangul on SMS Kiirlaen OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu näol tegemist tüüptingimustel sõlmitud lepinguga VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Leping on sõlmitud interneti teel.. Kostjal puudus lepingutingimuste läbirääkimise võimalus. Lepingu sõlmimisel oli kostjal võimalik valida üksnes laenusumma ja selle kasutamise tähtaeg. TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 kohaselt kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus leiab, et SMS Kiirlaen OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu p 11.1 on tühine võlgnetavalt summalt päevas arvutatava 0,85% suuruse viivise määra osas (mis teeb 310,25% aastas), sest sellises määras viivisenõudega kostja kahjuks on oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kohus leiab, et põhjendatud on kostja taotlus viivise vähendamiseks. Võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud 4 (6)
huvi. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. ( Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.06.2005.a. otsus asjas 3-2-1-66-05 punktid 18,19). Kuna hageja ei ole põhivõlga ületavat viivisenõuet põhistanud ega tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses, kokkulepitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav ning seetõttu tühine, leiab kohus et viivise arvestamisel tuleb lähtuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud seadusjärgse viivise määrast. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja
5 (6)
võlga ositi tasuda oma raske majandusliku olukorraga ( puuduvad kindlad sissetulekud ja vara, kuid samas peab täitma erinevaid nõudeid teiste võlausaldajate ees). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja pole oma rasket majanduslikku olukorda tõendanud. Kohtule on Kohtute Infosüsteemi (KIS) vahendusel küll teada, et on kostjal on kohustused ka mitme teise võlausaldaja eest). Kuid asjaolude kohta, et kostja oleks täiesti varatu või tal oleks mingeid takistusi tööga elatist teenida, kohtule tõendeid esitatud ei ole. Seega on ennatlik väita, et käesoleva otsusega kostjalt väljamõistetud summade tasumine tervikuna peaks kostjale käima ülejõu. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS §-le 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Riigilõivu suurus sõltub hagi hinnast, mis TsMS §-st 133 lg 1 tulenevalt arvutatakse põhinõude järgi. Kuna hagi põhinõude osas on täielikult rahuldatud, tuleb hageja menetluskuludest riigilõiv jätta täielikult kostja kanda. Hageja kogunõude rahuldamise ulatuse kindlaksmääramisel lähtub kohus järgnevast. Kohus on olulisel määral vähendanud hageja nõuet viivise osas. Kui lähtuda hageja poolt hagiavalduses nõutust ( so 0,152 % võlgnetavast summast päevas, moodustaks hageja arvestuslik viivis kohtuotsuse koostamise ajaks 2525x0,152%x1085 päeva so 4164,23 krooni ehk 266,14 eurot. Hageja nõue käesolevaks ajaks on seega kokku 427,51 eurot. Kohus on rahuldanud hageja nõue kostjalt kindlas summas võlgnevuse väljamõistmiseks 195,93 euro ulatuses so umbes 46 % ulatuses. Tulenevalt hageja nõude rahuldamise ulatusest tervikuna jätab kohus muudest hageja menetluskuludest 46 % kostja kanda ja kostja menetluskuludest 54 % hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib pool nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumist.
Kohtunik Rita Kulberg
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.