2-09-14287
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
9. veebruar 2011.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-14287
Tsiviilasi
OÜ M (likvideerimisel) hagi MP vastu 13 101,89 euro (205 000 krooni) ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
13 101,89 eurot (205 000 krooni)
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende
-
hageja: OÜ M (likvideerimisel; registrikood XXX; asukoht XXX)
esindajad -
hageja esindaja: likvideerija TR(Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets )
-
kostja: MP(isikukood XXX; elukoht XXX)
-
kostja esindaja: vandeadvokaat Tarvo Lindma (Maria Mägi Advokaadibüroo; asukoht Narva mnt 5, Tallinn 10117; e-post [email protected])
Asja läbivaatamise kuupäev
4. veebruar 2011.a, kirjalik menetlus
tsiviilasjas menetluse lõpetamist koos kompromissilepingu kinnitamisega. Ühtlasi loobuvad pooled teineteise suhtes mistahes tsiviilasja menetluskulude nõuetest, paludes kohtul jätta poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda.
asjaoludel,
ehitustöödega.
sealhulgas
tulenevalt
või
seonduvalt
Taluhoone
Juhul, kui TR’il sellised nõuded siiski olid või on, siis TR
käesolevaga loobub tagasivõtmatult kõigist sellistest nõuetest ja pretensioonidest ning kinnitab, et ei ole kompromissilepingu sõlmimiseni selliseid nõudeid kolmandatele isikutele loovutanud.
2-09-14287
jõustub
hetkest,
mil
jõustub
kohtumäärus
kompromissilepingu kinnitamise kohta.
Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata. Määrus jõustub selle pooltele ja TR’ile kättetoimetamisest.
OÜ M (likvideerimisel; hageja) esitas 01.04.2009.a Harju Maakohtule hagi MP’i (kostja) vastu 5 000 krooni ja viivise väljamõistmiseks. Hageja on menetluse käigus oma nõuet korduvalt suurendanud ja täpsustanud. Kohtule 15.12.2010.a hagiavalduse terviktekstist nähtuvalt palub hageja kostjalt välja mõista kas laenu või alusetu rikastumise sätete järgi 205 000 krooni, sissenõutavaks muutunud viivised summas 31 287,10 krooni ja tulevikus sissenõutavaks muutunud viivised 0,026% põhinõudest (s.o 205 000 krooni) kuni põhinõude kohase täitmiseni. 26.01.2011.a esitasid hageja ja kostja ning kompromissi alusel kohustuse võtnud isik TR kohtule 26.01.2011.a sõlmitud kompromissilepingu, mille paluvad kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Kompromisslepingu pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilasjas kompromissiga kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled loobuvad kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. Pooled paluvad tagastada hagejale pool hageja poolt tasutud riigilõivust. 09.02.2011.a teatas hageja esindaja kohtule hageja arvelduskonto numbri, millele palub riigilõivu tagastada.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Sama paragrahvi viienda lõike järgi kehtib kompromiss täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et
kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kohus leiab, et taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. TR on tasunud hageja eest 01.04.2009.a (maksekorraldus nr 615) ning hageja on tasunud 21.09.2009.a (maksekorraldus nr 3) ja 11.08.2010.a (maksekorraldus nr 53) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2900072123, hagiavalduse esitamise eest riigilõivu kokku 21 500 krooni. Käesolevas asjas on tsiviilasja hinnaks 205 000 krooni, millelt tuleb tasuda riigilõivuseaduse lisa 1 (kuni 31.12.2010.a kehtinud redaktsioon) kohaselt riigilõivu 22 500 krooni. Kuna hageja on hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasunud ettenähtust vähem 1 000 krooni, kuulub hagejale tagastamisele riigilõiv summas 10 250 krooni. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole nr 221026622283 Swedbank AS-is. Tulenevalt TsMS § 168 g-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et loobuvad teineteise suhtes mistahes tsiviilasja menetluskulude nõudest, paludes kohtul jätta poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus välistab poolte
2-09-14287 soovil määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub selle pooltele ja TR’ile kättetoimetamisest.
Indrek Parrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.