Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Määruse tegemise aeg ja koht
08. veebruar 2011. a Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-37704
Tsiviilasi
Julianus Inkasso OÜ hagi Elli Bondarenko vastu põhivõlgnevuse 1171,77 euro ja viivise 1171,71 euro nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Julianus Inkasso OÜ, registrikood 10686553, asukoht A. Weizenbergi 20 Tallinn 10150 Hageja lepinguline esindaja Ene Solovjev, OÜ Julianuse Inkasso Õigusbüroo, asukoht A. Weizenbergi 20 Tallinn 10150, e-post [email protected] Kostja Elli Bondarenko, isikukood *, elukoht *, e-post: *
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine ja 1⁄2 riigilõivu tagastamine
riigilõivust so 127,82 (ükssada kakskümmend seitse eurot kaheksakümmend kaks senti) eurot.
tasuma maksegraafiku alusel; võttes arvesse, et pooled peavad võimalikuks vaidluse lahendamist kompromisslepingu sõlmimise teel, on pooled käesolevaga kokku leppinud alljärngevas:
Kohus, olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 25.01.2011. a toimunud kohtuistungil pooled välistasid määruskaebuse esitamise õiguse TsMS § 661 lg 4 alusel. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine - seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.
TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on kostja võtnud kohustuse hagejale tasuda 1⁄2 hageja poolt tasutud riigilõivust e 127,83 eurot ja hageja õigusabikulud summas 266,24 eurot. Pooled on seega TsMS § 168 lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises. Riigil menetluskulusid, mida võiks TsMS § 179 alusel välja mõista, ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud kompromisslepinguga kindlaks määratud hageja menetluskulud hüvitama hagejale vastavalt sõlmitud kompromisslepingule ning kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda TsMS § 168 lg 3 alusel. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on kohtule esitatud kompromisslepingus taotlenud 1⁄2 riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 750 krooni /tlk 20/ ja hagiavalduse esitamisel riigilõivu 3250 krooni /tlk 63/, millede laekumist on kohus kontrollinud /tlk 9, 61/. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt tuleb Julianus Inkasso OÜ-le tagastada 1⁄2 makskäsu kiirmenetluse- ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, so 2000 krooni e 127,82 eurot. Riigilõivu summas 750 krooni tasus Julianus Inkasso OÜ 04.08.2010. a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072369, selgitusega: riigilõiv 100 maksekäsu avalduse eest, 32; riigilõivu summas 3250 krooni tasus Julianus Inkasso OÜ 19.10.2010. a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072369, selgitusega: riigilõiv hagilt Elli Bondarenko vastu, 2-10-37704. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.