Tsiviilasi nr. 2-10-37175
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hele Ilisson
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-10-37175
Tsiviilasi
Korteriühistu „X“ hagi A. B. vastu tasumata maksete nõudes. Hageja : KÜ „X“ (reg,kood xxxxxxxx; asuk: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Esindaja: E. P. Kostja : A. B. (isikukood xxxxxxxxxxx; eluk: XXX, xxxxxxxxxxx)
Menetlusosalised
Menetlusvorm
Rahuldada KÜ „X“ hagi A. B.
Kuna kostja on eelmenetluses hagi õigeks võtnud täies ulatuses ning pooled ei ole soovinud asja arutamist kohtuistungil, lahendab kohus TsMS §403 alusel asja kirjalikus menetluses.
vastu.
Välja mõista A. B.
kasuks halduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevus seisuga 02.08.2010.a. 636,30 eurot (9 955,91 krooni) ja viivis 54,44 eurot (851,75 krooni) ja menetluskuludena riigilõiv kakstuhat 127,82 eurot (2 000) krooni KÜ „X“ kasuks. Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulud, peavad kandma kostjad.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie
kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (08.02.2011.) Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale isikliku omandiõiguse alusel eluruum aadressil: Valga linn, X-XX. Valga linnas X asuva elamu haldamiseks moodustati korteriühistu „X“. KÜ „X“ ja X AS vahel 01.04.2008.a. sõlmitud lepingu alusel teostas elamu haldamist ja majandamist X AS, millega viimane võttis kohustuse hallata ja hooldada Valga X elamut koos selle juurde kuuluva välisterritooriumi ja seal paiknevate rajatistega, samuti volitas hageja X AS-i sõlmima KÜ nimel elamu haldamiseks vajalikke tehinguid ning esindama KÜ-d rendi-, üüri-, halduskulu-, kommunaalteenuste- ja muude võlgade sissenõudmisel. Hageja on kandnud elamu haldamise ja majandamisega seotud kulutused, sealhulgas tasunud kommunaalteenuste eest teenuseid osutanud ettevõttele. Hageja vahendusel on kommunaalteenuseid osutatud ka kostjate omanduses oleva korteri haldamiseks, kuid kostja on jätnud nõuetekohaselt tasumata halduskulu ja tarbitud kommunaalteenuste eest. Hageja kinnitab, et seisuga 02.08.2010.a. moodustas kostja halduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevus 636,30 eurot (9 955,91 krooni) ja viivis 54,44 eurot (851,75 krooni). Võlgnevus tekkis perioodil detsember 2009.a. kuni juuni 2010.a. Hageja nõuab kostjalt halduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevus 636,30 eurot (9 955,91 krooni) ning viivise 54,44 eurot ( 851,75 krooni) ja menetluskuludena tasutud riigilõivu 127,82 eurot (2000 krooni) väljamõistmist. Hageja on hagi alusena viidanud AÕS § 75; KÜS § 5 lg2; 7 lg3; VÕS §-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, p 3. Kostja vastuväited Hagi menetlusse võtmise määrusega ja kirjaliku vastuse nõudega 05.08.2010.a. kohustas kohus kostjat vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 24-26), hoiatades samas, et kui kostjad kohtule nimetatud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale 10.08.2010.a. (tl. 28). 18.08.2010.a. laekus kohtule kostja kirjalik vastus, milles kostja võtab hagi õigeks täies ulatuses. Kostja soovib hakata tasuma võlgnevust osamaksetena vähemalt 5001000 krooni kuus /tl.29,35/. Samas ei ole hageja nõustunud kostjaga kompromissi sõlmima, kuna ei pea 31,96 -63,91 euro (500-1000 kroonise) osamaksega tasumist mõistlikuks /tl.32/.
2 (3)
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule; halduslepingu, võlgnevuse arvestuse, KÜ põhikirja (tl 3-20). VÕS §-de 76 lg 1; 101 lg 1 p 1, p 3; 108 lg 1; 113 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja kindlaks määratud tähtpäevaks ning kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista halduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevus ja viivis summas 690,74 eurot (10 807,66 krooni). Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 127,82 eurot menetluskuludena (2000 krooni) (tl.21), väljamõistmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 127,82 eurot (2 000 krooni). Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud kostja kanda.
Hele Ilisson Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.