2-10-51190
tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
08.veebruar 2011 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-10-51190
Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
450, 58 eurot Tartu Ülikooli hagi J. R. vastu 538, 17 euro ja lisanduva viivise nõudes hageja Tartu Ülikool, registrikood xxxxxxxx, asukoht Ülikooli 18 Tartu, esindaja Külliki Tammik, Julianuse Õigusbüroo OÜ, asukoht A. Weizenbergi 20 Tallinn; kostja J. R. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxx.
rahuldada Tartu Ülikooli hagi J. R. vastu. Välja mõista J. R. Tartu Ülikooli kasuks 538 ( viissada kolmkümmend kaheksa) eurot ja 17 senti. Välja mõista J. R. Tartu Ülikooli kasuks viivis 0,06% päevas põhinõudelt, so 450, 58 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Tartu Ülikooli menetluskulud jätta J. R. kanda. Välja mõista J. R. Tartu Ülikooli kasuks menetluskulu 204 (kakssada neli) eurot ja 52 senti. Käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb J. R. tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas. Edasikaebamise kord Tartu Ülikool võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
J. R. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 19-22), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale isiklikult kättetoimetatud 04.novembril 2010 (tl 27). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 07.septembril 2009 õppeteenuse osutamise lepingu, mille alusel Tartu Ülikool osutas kostjale õppeteenust ning kostja kohustus õppeteenuste eest tasuma õppeteenustasu. Kostja võlgneb õppeteenustasu summas 7 050 krooni. Vastavalt õppeteenuse osutamise lepingu p 4.5 on kostja kohustatud õppeteenustasu maksete tähtajaks maksmisega viivitamisel maksma ülikoolile viivist õppekulude hüvitamise tingimustes ettenähtud ulatuses. Vastavalt tasemeõppe õppekulude hüvitamise tingimused ja kord p 26 kohaselt õppeteenustasu tähtaegselt maksmata jätmisel tasutakse viivist 0,06% päevas viivitatud summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja arvestab viiviseid alates arve tasumise tähtajast 15.novembrist 2009 kuni hagiavalduse esitamiseni summas 1 370, 52 krooni. Neil asjaoludel nõuab Tartu Ülikool hagis J. R. vastu välja mõista 8 420, 52 krooni, millest põhivõlgnevus on 7 050 krooni ja
2 (4)
viivised 1 370, 52 krooni ning viivised alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,06% päevas põhinõudelt. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud kostjale esitatud teatised, arve ja poolte vahel sõlmitud lepingud ( tl 7-13). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1, millede kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustus rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotleb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 8 420, 52 krooni, so 538, 17 eurot ning arvestades TsMS § 367 sätestatut lepingujärgne viivis 0,06% päevas põhinõudelt, so 450, 58 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja taotleb kostjalt menetluskuluna mõista riigilõiv hagiavalduse esitamisel summas 1 600 krooni ja hageja esindaja õigusabikulud summas 2 000 krooni. Hageja taotleb mõista kostjalt välja hageja kasuks viivised menetluskuludelt kuni täitmiseni seadusjärgse viivisemääraga 0,026% päevas põhinõudelt. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid ( tl 6, 16-17). TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel arvestades TsMS § 133 lg 1, 2 sätestatut tasutud riigilõiv 1 600 krooni, so 102, 26 eurot. Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte
3 (4)
vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 1 600 krooni, so 102, 26 eurot. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt J. R. välja mõista Tartu Ülikooli kasuks menetluskuluna riigilõiv 102, 26 eurot ja hageja esindaja kulu summas 102, 26 eurot, kokku seega menetluskulu 204, 52 eurot. Kostjal tuleb alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas.
Kohtunik:
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.