Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Asjaolud ja hageja nõue OÜ S.T. Cara esitas 01.07.2005 Harju Maakohtule hagi Sergei Popovi vastu võlgnevuse 600 000 krooni (38 346, 99 euro) väljamõistmiseks. 30.12.1998 sõlmisid pooled laenulepingu, mille järgi hageja laenas kostjale 600 000 krooni. Laenulepingu p 2.1 kohaselt kohustus kostja laenu tagastama hiljemalt 30.12.1999. Laenusumma on senini tagastamata. 14.07.2006 esitas hageja täiendava hagiavalduse, paludes kostjalt välja mõista 5 000 000 krooni (319 558, 24 eurot). Laenulepingus lepiti kokku, et laenu tähtajaks mittetagastamisel tuleb kostjal tasuda viivist 0,5% päevas iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja arvestuse kohaselt võlgneb kostja seisuga 20.06.2005 viivist 23 956 942 krooni. 20.05.2010 esitatud täpsustuses palus hageja kostjalt välja mõista 600 000 krooni põhivõlga ning 4 400 000 krooni viivist, s.o kokku 5 000 000 krooni. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Nõue ei ole sissenõutav, kuna laenusumma on kostja poolt tagastatud ja see summa on laekunud hageja kassasse 08.01.1999 kassa sissetuleku kviitungi nr 2 alusel. Kostja oli sellel ajal hageja juhatuse liige ning 08.01.1999 võttis ta hageja nimel vastu tagastatud ja laekunud laenusumma sularahas, juhindudes OÜ S.T. Cara põhikirjast. Hageja põhikirja kohaselt võis osaühingut kõikides õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige, s.t ka kostja. Kostja, olles juhatuse liige, ei ole kunagi kutsunud kokku 09.07.1998 üldkoosolekut ja ei ole kunagi allkirjastanud 09.07.1998 üldkoosoleku protokolli. Protokollil olev allkiri jäljendab tema allkirja, kuid ei ole kostja originaalallkiri. Kostja väitis ka, et laen ei ole tagastatud hagejale, vaid on tagastatud hageja võlausaldajale OÜ Westerdam. Laenu tagastamist tõendab hageja majandusaasta aruannetes sellise nõude puudumine. Samuti on hageja nõutav viivis ülemäära suur. Lisaks esitas kostja aegumise vastuväite. Kostja väitel oli hagi esitamise tähtajaks 30.06.2005, seega esitati hagi hilinemisega. Hagiavaldus viivise nõudes esitati aga enam kui aasta hiljem, seega samuti hilinenult. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 600 000 krooni (38 346, 99 eurot) põhivõlga ja 600 000 krooni (38 346, 99 euro) viivist. Kuigi laenuleping sõlmiti 30.12.1998, kuulub kohaldamisele võlaõigusseadus, sest laenulepingu näol on tegemist kestvuslepinguga. Kostja on kogu menetluse vältel hagile vastu vaielnud põhjusel, et laen on tema poolt tagastatud. Laenu tagastamise kohta on kostja esitanud kaks üksteist välistavat selgitust. Hageja 08.07.1998 üldkoosoleku protokolli kohaselt on osanikud T B ja Sergei Popovi vastu võtnud otsuse, mille kohaselt kassa sissetuleku või väljamineku orderi vormistamisel peab olema firma pitsat ja mõlema osaniku allkirjad. Ekspertiisiakti nr DM-0284-09/3689 kohaselt on Sergei Popovi poolt allkirjastatud 09.07.1998 üldkoosoleku protokollil oleva Sergei Popovi allkiri kirjutanud Sergei Popov. 08.01.1999 orderil nr 2 ei ole kahe osaniku allkirja, puudub ka pitsat, seega ei tõenda esitatud

order raha tagastamist hagejale. Kostjal puudus volitus enda poolt hageja kassasse laenu tagastamisel see ise ka vastu võtta. Hageja esitas kohtule väljavõtte OÜ S.T. Cara pearaamatust ja 04.01.1999 kassa sissetuleku orderi nr 1, 05.01.1999 kassa sissetuleku orderi nr 2, 05.01.1999 kassa sissetuleku orderi nr 3, 06.01.1999 kassa sissetuleku orderi nr 4, 08.01.1999 kassa sissetuleku orderi nr 5 tõendamaks, et 08.01.1999 ei olnud OÜ S.T. Cara raamatupidamisel mingit tehingut. Nimetatud orderid on allkirjastatud Sergei Popovi poolt. Kostja vaidlustas oma allkirjad nimetatud orderitel. Ekspertiisiaktiga DM-005010/1184 on tõendatud, et orderitel olevad allkirjad on Sergei Popovi omad. Sissetuleku orderiga nr 2 on tehtud toiming 05.01.1999, mille aluseks on V. Asissemakse 32 900 krooni. Sissetuleku orderiga nr 2 ei saanud teha sissemakset 08.01.1999. Ka ei kajastu 600 000 krooni laekumine pearaamatu väljavõtetest. Hageja esitatud kassa sissetuleku orderitel on kostja allkiri, seega ei saa need olla võltsitud. Pärast ekspertiisiaktide saamist meenus kostjale, et laen ei olegi hagejale tagastatud, vaid on tagastatud hoopis hageja võlausaldajale OÜ-le Westerdam. Seega on kostja ise tunnistanud 08.01.1999 orderi nr 2 võltsimist. 600 000 krooni ülekandmist OÜ-le Westerdam kostja tõendanud ei ole. Samuti ei ole kostja tõendanud, et hageja andis kostjale nõusoleku täita kohustust OÜ-le Westerdam. Hageja väidab, et ta seda nõusolekut ei ole ka kunagi andnud. Kui ka kostja kandis 600 000 krooni üle OÜ-le Westerdam, on tema kohustus hageja ees täitmata. Ebaõige on kostja vastuväide, et tema poolt laenu tagastamist tõendab hageja majandusaasta aruannetes sellise nõude puudumine. 2004.a majandusaasta aruandes on 600 000 kroonine nõue märgitud „Muud lühiajalised nõuded“ all. Tunnistaja L T ütlused ei kinnita ega lükka ümber 600 000 krooni laekumist hageja kassasse. L T töötas OÜ-s S.T. Cara raamatupidajana ainult ühe kuu ja ta ei mäletanud sellest ajast eriti midagi, samuti ei näidatud talle tema ütluste kohaselt kõiki dokumente. Kohus jõudis tõendite põhjal järeldusele, et kostja laen 600 000 krooni on hagejale tagastamata. Laenulepingu p 2.4 kohaselt on hageja ja kostja leppinud kokku viivise määraks 0,5% päevas. Kostja on taotlenud viivise vähendamist. Kuivõrd kostja viivitus on olnud pikaajaline, on viivise suurus ebamõistlikult suur ja vastuolus hea usu põhimõttega. Ei ole põhjendatud põhivõlast suurema viivise väljamõistmine. Apellatsioonkaebus Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi jätta rahuldamata või saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus ei ole otsustanud ja maininud kostja aegumise taotlust. Vastavalt VÕSRS § 9 lg-le 2 oli hagi esitamise viimaseks päevaks 30.06.2005. Hageja esitas hagi 01.07.2005, seega hilines ühe päeva võrra. Kuna esialgne hagi oli esitatud vaid 600 000 krooni saamiseks, siis pidi kohus vaatama läbi ainult selle nõude. 14.07.2006 täpsustatud hagiavalduse, milles paluti kostjalt täiendavalt välja mõista 5 000 000 krooni viivist, oleks kohus pidanud jätma tähelepanuta seoses kostja taotlusega aegumise kohaldamiseks. Kostja ja T B olid laenulepingu sõlmimise ajal 30.12.1998 abielus ning laen võeti pere huvides. Asjaolu, et 11.03.1999 T B ei omanud mingid pretensioone kostja suhtes ja oli teadlik laenu tagastamisest, tõendab 11.03.1999 ühisvara osalise jagamise leping. Hageja tegevus on kättemaks peale abielusuhete katkemist ja igasuguste suhete lõpetamist. Kostja oli hageja seaduslik esindaja 08.01.1999 ja jäi juhatusse kuni 03.05.1999. Alates firma asutamisest kuni välja astumiseni (ühisvara kinkimiseni T Ble) oli kostja juhatuse liige ja omas

ainuisiklikku allkirjaõigsust, kuna selleks puudus piirang. Vastavalt ÄS § 181 lg-le 1 osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Kohus on põhjendamatult arvestanud hageja 08.07.1998 üldkoosoleku protokolli ja otsusega. Kostja väitis korduvalt, et see üldkoosoleku protokoll on tehtud tagantjärgi ja on võltsitud. Seda kinnitab asjaolu, et nii T B kui ka kostja ei oska eesti keelt, kuid dokument on koostatud eesti keeles. Samuti märkis ekspert ekspertiisiakti DM0284-09/3689 kirjelduses, et protokollil on kaks ebatavalise teostus-viisiga allkirja: mõlemad sinise värvainega kirjutusvahendiga (pastapliiatsiga) tehtud allkirjad on ülekirjutatud teise tumedama sinise värvainega kirjutusvahendiga (pastapliiatsiga); uued jooned järgivad osaliselt esialgseid; vaidlustatud üldkoosoleku protokollis kuupäevaga 09.07.1998 kasutatakse vana nime, seega puudub seotus äritoimikus esitatud dokumentidega; allkirjad on esmalt kirjutatud kahe eriliigilise kirjutusvahendiga ning seejärel osaliselt ülekirjutatud kolmanda kirjutusvahendiga. Lisas 1 on näha kuidas see näeb välja. Seega on 09.07.1998 üldkoosoleku protokollil võltsitud allkirjad, kostja ei osalenud sellel koosolekul ja ei teadnud sellest midagi. Ka on näha kassa sissetuleku orderitel 1, 2, 3, 4 ja 5, et esialgselt oli ainult kostja allkiri ja T B allkiri on pandud hiljem, kuna see asub summa sõnadega lahtri ja pearaamatupidaja allkirja vahel. Need kviitungid oli koostatud hiljem, kuna lahkudest firmast ja pere juurest jättis kostja kõik endisele abikaasale, s.h tühjad blanketid oma allkirjadega. Seda fakti, et kostja tagastas laenu, tõendavad ka hageja 2003.a ja 2004.a majandusaasta aruanded. Laen 600 000 krooni ilmus majandusaasta aruandesse alles 2004.a lõpus. Väär ja paljasõnaline on kohtu väide, et pärast ekspertiisiaktide saamist kostjale meenus, et laen ei olegi hagejale tagastatud, vaid on tagastatud hoopis hageja võlausaldajale OÜ-le Westerdam. Kostja esitas 17.12.1998 laenulepingu koos seletusega kohtuistungil ja taotlusega, mis oli palju varem, kui pooled esitasid taotlused ekspertiiside tegemiseks ja ekspertiisiaktide saamist. Kostja on kogu aeg väitnud, et tema tagastas raha hageja kassasse, aga hageja tagastas raha OÜ-le Westerdam 17.12.1998 laenulepingu alusel. Selle lepingu olemasolu kinnitab ka 1998.a majandusaasta aruande p 19.1, kus võlakohustuses OÜ-le Westerdam 820 000 krooni on sees. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu kaevatav otsus tuleb materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada, jätta hageja viivisenõue aegumise tõttu rahuldamata ning jaotada ümber menetluskulud. Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohus on jätnud aegumise vastuväite analüüsimata, kuid ei nõustu sellega, nagu oleks kostja esimese astme kohtus esitanud taotluse aegumise kohaldamiseks nii põhinõude kui viivisenõude suhtes. Toimiku materjalist nähtuvalt on kostja esitanud esimese astme kohtus aegumise vastuväite küll viivisenõudele, kuid ei ole taotlenud aegumise kohaldamist põhinõude osas. Kuid kuna TsMS § 651 lg-st 2 tulenevalt on poolel õigus nõuda aegumise kohaldamist ka juhul, kui ta seda esimese astme kohtus ei ole nõudnud, kontrollib ringkonnakohus kõnealust vastuväidet tervikuna. Põhinõude osas on ringkonnakohus seisukohal, et seda nõuet ei saa jätta aegumise tõttu rahuldamata.

Hageja vastav nõue ei ole aegunud, hagi esitati kohtusse tähtaegselt. Hagiavaldus saabus kohtusse 01.07.2005, hagiavaldusel olevast märkest ja lisatud ümbrikust nähtuvalt on avaldus postitatud 30.06.2005. Vastavalt kuni 31.12.2005 kehtinud seadusele loeti tähtaeg järgituks, kui dokument anti sideasutusele edastamiseks üle tähtaja viimasel päeval. TsMS § 41 lg 5 kohaselt loeti dokument tähtajal esitatuks, kui see oli sideasutusele edastamiseks üle antud tähtaja viimasel päeval enne kella

sisaldanud. Vastava nõudega hagiavaldus esitati kohtule 01.08.2006. Selleks ajaks oli nõude esitamise tähtaeg möödunud ning kohus oleks pidanud rahuldama kostja kui kohustatud isiku taotluse ja kohaldama aegumist (TsÜS § 143). Kuigi varasem kohtupraktika oli seda meelt, et osaline hagi esitamine peatab nõude aegumise ka ülejäänud nõude osas ning põhinõude sissenõudmiseks hagi esitamine peatab kõrvalnõuete aegumise, on Riigikohus (tsiviilkolleegiumi kogu koosseis) oma 29.09.2010 otsuses nr 3-2-1-30-10 väljendanud muuhulgas seisukohta, et põhinõude aegumise peatumisega ei peatu viivisenõude aegumine. Samale seisukohale on asunud ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse kommenteeritud väljaande koostajad (Tallinn, 2010, lk 508-509). TsÜS § 160 lg-le 1 antud tõlgenduse kohaselt ei peaks põhinõude sissenõudmiseks esitatud hagi peatama kõrvalnõuete aegumist ja vastupidi, s.t kehtima peaks nõuete eraldi aegumise põhimõte. Menetluskulude jaotus Kuna käesoleva otsuse tulemusel rahuldatakse hageja nõue osaliselt, s.o põhinõude osas, ja jäetakse viivisenõue rahuldamata, siis tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 jätab kohus hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivu kostja kanda, ülejäänud esimese astme menetluskulud aga kummagi poole enda kanda. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 30 000 krooni, nimetatud summa tuleb seoses hageja põhinõude rahuldamisega jätta kostja kanda. Eelmärgitud põhimõttel jaotatakse ka apellatsioonimenetluse kulud. Kuna apellatsioonkaebus jääb põhinõude osas rahuldamata, tuleb kaebuselt tasumisele kuulunud riigilõivu tasumata osa apellandilt riigituludesse välja mõista. TsMS § 190 lg 2 kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Hagi oli esitatud enne 01.01.2009, s.t selle hind määratakse kõrvalnõueteta hagi esitamise ajaga, seega on hagi hind 38 346, 99 eurot (600 000 krooni). Lähtudes TsMS § 137 lg-st 1 ja §-st 123 (hagi on esitatud enne 01.01.2009, kui jõustus TsMS § 137 lg 4), on apellatsioonimenetluses asja hind sama kui maakohtus. Seega tuli kostjal tasuda apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu põhinõudelt 3515,14 eurot (55 000 krooni). Tallinna Ringkonnakohtu 22.10.2010 määrusega vabastati Sergei Popov apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest osaliselt ning kohustati teda tasuma riigilõivu 10 000 krooni. Riigilõiv tuli tasuda viies võrdses osas - 2000 krooni (127, 82 eurot) kuus viie kuu jooksul, millest apellant on tasunud kolm osa. Seega tuleb apellandilt riigituludesse välja mõista riigilõivu kokku 3131, 67 eurot (49 000 krooni). Seoses apellatsioonkaebuse osalise (võrdsetes osades) rahuldamisega jätab ringkonnakohus ülejäänud apellatsioonimenetluse kulud kummagi poole enda kanda.

Ü. Jänes

T. Kollom

I. Sidok

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.