2-10-35196
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
8.veebruar 2011 Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-35196
Tsiviilasja hind
3 413,19 eurot
Pooled ja nende esindajad
AS Swedbank hagi R. vastu 4 314,36 euro ja lisanduva viivise nõudes. hageja AS Swedbank (registrikood xxxxxxxx, asukoht Liivalaia 8 Tallinn, esindaja Silva Kark); kostja R. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx x-xx xxxxxxxx xxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxx)
Kohtuistungi aeg
kirjalik menetlus
Hagi ese
rahuldada AS Swedbank hagi R. vastu. Välja mõista R. AS Swedbank kasuks 4 314 (neli tuhat kolmsada neliteist) eurot ja 36 senti. Välja mõista R. AS Swedbank kasuks viivis protsendina põhinõudelt, so 3 413,19 eurolt, alates 20.juulist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas). Menetluskulude jaotus AS Swedbank menetluskulud jätta R. kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse
lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 18.02.2006.a. püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu (edaspidi leping 1), mille alusel hageja andis kostja kasutusse MC püsimaksega krediitkaardi, mis oli seotud limiidikontoga ja arvelduskontoga ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 12 000 krooni ulatuses. Lepingu 1 p 6.2 järgi arvestab hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi intressimääraga 16% aastas. Lepingu 1 sõlmimisel leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale lepingus sätestatud tingimustel ja korras igakuiselt püsimakseid, kohustudes tagama maksepäeval püsimakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Püsimaksega krediitkaardi püsimakseks määrati lepingus 480 krooni kalendrikuus ja maksepäevaks iga kuu 08. kuupäev. Kostja jäi püsi- ja kaardikasko maksete tasumisega võlgnevusse alates 08.12.2007.a. 8.12.2007.a. kuni 08.07.2008.a. kostja püsimakseid ei tasunud. 08.12.2007.a. kuni 07.02.2008.a. kostja kaardikasko makseid ei tasunud. Lepingu 1 p 8.3. kohaselt kohustus kostja tasuma tekkinud võlgnevuselt viivist VÕS § 113 kehtestatud määra alusel (EKP intress+7% aastas). 26.06.2006.a. sõlmisid pooled laenulepingu (edaspidi leping 2) summas 50 000 krooni, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 08.06.2010.a. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama lepingu 2 laenu põhiosa ja intressi iga kuu 08.kuupäeval summas 1 468,76 krooni. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 10.01.2008.a. Alates 10.01.2008 kuni 10.03.2009 kostja laenu tagasi ei maksnud, olles viivituses 11 üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Lepingu 2 p 10 kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates, VÕS § 113 kehtestatud määra alusel (EKP intress+ 7% aastas). 20.11.2006 sõlmisid pooled partner krediitkaardi kasutamise lepingu (edaspidi leping 3), mille alusel hageja andis kostja kasutusse partner krediitkaardi, mis oli seotud arvelduskontoga ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 5 000 krooni ulatuses. Lepingu 3 järgi arvestab hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi 16% aastas. Lepingu 3 sõlmimisel leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale lepingus sätestatud tingimustel ja korras igakuiselt püsimakseid, kohustudes tagama maksepäeval püsimakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Partner krediitkaardi püsimakseks määrati lepingus 200 krooni kalendrikuus ja maksepäevaks iga kuu 10.kuupäev. Kostja jäi püsimaksete tasumisega võlgnevusse alates 10.12.2007.a. 10.12.2007-10.03.2008 kostja püsimakseid ei tasunud. 13.03.2009.a. saatis hageja kostjale lepingute ülesütlemise kirja võlgnevuse suuruse kohta, paludes võlad tasuda hiljemalt 28.03.2009 ning hoiatas juhul kui kostja jooksvat võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei kustuta, alustatakse kohtumenetlust võlgnevuse sissenõudmiseks. 31.03.2009 ütles hageja lepingu 2 seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 17.07.2008 sulges hageja laenuprogramm lepingu 1 kasutuslimiidi ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr 08-101436KE alla. 25.03.2008.a. sulges hageja lepingu 3 kasutuslimiidi ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr 08-043466-KB alla. Kostja ei ole endale lepinguga võetud kohustusi täitnud, samuti ei ole kostja teavitanud hagejat kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. Sellest tulenevalt ei ole kohustuse rikkumine kostja poolt vabandatav. 19.07.2010.a. seisuga moodustab kostja võlgnevus kokku 67 505 krooni millest: 1) lepingust nr 08-101436-KE tulenev võlgnevus kokku 13 085,50 krooni (põhiosa 12 737,02 krooni, intress 63,70 krooni ajavahemiku 17.07.2008 kuni 17.07.2008 eest, põhiosa viivis 17,84 krooni perioodi 08.12.2007 kuni 08.12.2007 eest, kaardikasko 216,94 krooni ajavahemiku 08.12.2007 kuni 07.02.2008 eest ja menetlustasu 50 krooni võlgnevuse kirja 2 (4)
koostamise eest); 2) lepingust nr 06-104652-VL tulenev võlgnevus kokku 50 397,74 Eesti krooni (põhiosa 36 724,07 krooni, intress 8 809,17 krooni ajavahemiku 10.01.2008-31.03.2009 eest ja põhiosa viivis 4 864,50 krooni ajavahemiku 10.12.2007-19.07.2010 eest); 3) lepingust nr 08043466-KB tulenev võlgnevus kokku 4 021,76 krooni (põhiosa 3 943,76 krooni, intress 28 krooni ajavahemiku 25.03.2008-25.03.2008 eest ja menetlustasu 50 kr võlgnevuse kirja koostamise ja saatmise eest). Neil asjaoludel ja juhindudes VÕS §-dest 8 lg 2, 23 lg 1, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6, 94, 102, 113 lg 1, palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks 67 505 krooni ning viivise protsendina põhinõudelt (53 404,85 krooni) alates 20.07.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).
Kostja vaidleb vastu, et ta teatas hageja töötajale, et kostja on haige, mistõttu ei ole tal 2009.a. võimalik pangale raha maksta. Menetluskulud võib pank võtta lapsele tehtud kogumislepingust, millest erimeelsused tekkisid (tl 36-37). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
Pooled on nõus asja lahendamisega TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses (tl 56). Tartu Maakohtu 30.novembri 2010.a. määrusega määrati pooltele tähtaeg 10 päeva kohtumääruse kättetoimetamisest, mille jooksul on pooltel võimalik kohtule esitada avaldusi ja dokumente (tl 57). Hageja on kohtumääruse kätte saanud 01.12.2010 (tl 59), kostja 20.12.2010 (tl 60). Pooled ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul esitanud kohtule avaldusi ja dokumente. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud koopiad püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust ja lepingul sooritatud operatsioonidest ning lepingust tulenevate nõuete arvestuse (tl 7-12); koopiad käenduseta väikelaenulepingust, laenu tagastamise graafikust, lepingul sooritatud operatsioonidest ning lepingust tulenevate nõuete arvestuse (tl 13-17); koopiad partner krediitkaardi kasutamise lepingust, lepingul sooritatud operatsioonidest ning lepingust tulenevate nõuete arvestuse (tl 18-21); koopia lepingu ülesütlemise teatest (tl 22). VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 23 lg 1 kohaselt võivad lepingupoolte kohustused olla kindlaks määratud lepingus või on sätestatud seaduses. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Võlausaldajal on õigus VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 kohaselt nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud ning nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
3 (4)
Poolte vahel ei ole vaidlust, et pooled on sõlminud 18.02.2006.a. püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu (tl 7), 26.06.2006.a. käenduseta väikelaenulepingu (tl 13) ja 20.11.2006.a. partner krediitkaardi kasutamise lepingu (tl 18). Hageja on kohtule esitanud andmed nendel lepingutel sooritatud operatsioonide kohta (tl 8-11, 16-17, 19-20) ja lepingutest tulenevate nõuete arvestused (tl 12, 15, 21). Nendest nähtuvalt jäi kostja laenulepingu nr 06-104652-VL laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 10.01.2008.a.; püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu püsi- ja kaardikasko maksete tasumisega võlgnevusse alates 08.12.2007.a. ja partner krediitkaardi kasutamise lepingu püsimaksete tasumisega võlgnevusse alates 10.12.2007.a. Hageja on määranud kostjale tähtaja võlakohustuste täitmiseks hiljemalt 28.03.2009 (tl 22) ja kuna kostja kohustusi ei täitnud, ütles ta kostjaga sõlmitud lepingu 2 üles. Lepingu 1 oli hageja ühepoolselt lõpetanud juba 17.07.2008 ja lepingu 3 25.03.2008 (tl 22). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja poolt lepingute lõpetamisele, esitatud maksete ja viiviste arvestusele ja kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid ka selle kohta, et ta on võlgnevuse ja arvestatud viivised hagejale tasunud. Asjakohased ei ole kostja viited lapsele tehtud kogumislepingule, sest selline leping ei ole käesolevas asjas vaidluse all. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et tema poolt kohustuse mittetäitmine on vabandatav. Kohus nõustub hagejaga, et kostja paljasõnaline väide, et ta oli haige, mistõttu ei saanud laenu tagasi maksta 2009.a. ning tasub 2010.aasta lõpuks laenu ära, ei vabasta teda laenukohustuste täitmisest, pealegi asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja võlgnevust tasunud alates 2008.a. kuni käesoleva ajani. Eelnimetatud dokumentaalsete tõendite alusel loeb kohus hageja nõuded kostja vastu tõendatuks. Neil asjaoludel kuulub hagi rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 67 505 krooni, s.o. 4314,36 eurot ning arvestades TsMS § 367 sätestatut viivis protsendina põhinõudelt, so 53 404,85 kroonilt, s.o. 3 413,19 eurolt alates 20.juulist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (s.o. Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Kohtunik:
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.