Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 07.02.2011, Rapla Tsiviilasja number 2-10-54812 Tsiviilasi AS Swedbanki hagi Oksana Kaljužnaja vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 1444,06 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS Swedbank ( reg.nr 10060701, asukoht Tallinn, Liivalaia 8), hageja esindaja Marena Berk, kostja Oksana Kaljužnaja ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxx xx või xxxxxx xx) Resolutsioon Välja mõista Oksana Kaljužnajalt 1692,45 eurot ja viivis protsendina (EKP intress + 7% aastas) alates 03.11.2010 kuni põhinõude ( 1444,06 eurot) täitmiseni AS Swedbanki asuks. Menetluskulud jätta Oksana Kaljužnaja kanda. Välja mõista Oksana Kaljužnajalt riigilõiv 319,56 eurot AS Swedbanki kasuks. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Oksana Kaljužnaja võib kohtuotsuse peale esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle
lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud xx.xx.xxxx sõlmisid pooled käenduseta väikelaenulepingu nr xx-xxxxxx-xx summas 15 000.- kr, intressimääraga 22% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 11.07.2010. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama lepingu laenu põhiosa ja intressid iga kuu 11.kuupäeval. Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tekkis kostjal hageja ees võlgnevus. Hageja saatis 16.06.2009 kostjale teatise lepingute erakorralise ülesütlemise kohta ning teavitas kostjat võlgnevuste olemasolust, andes tasumiseks täiendava tähtaja. Hageja hoiatas kostjat, et ettenähtud tingimuste kohaselt võlgnevuste mittetasumisel, loeb hageja lepingud ülesöelduks. Samuti teavitas hageja kostjat, et võlgnevuste mittetasumisel või tasumise osas kokkuleppe mittesaavutamisel pöördub hageja võlgnevuse väljanõudmiseks kohtusse. Kostja ei tasunud hagejale võlgnevusi, mistõttu ütles hageja lepingud üles. Kostja ei tasunud kohaselt perioodil 11.03.2009 kuni 11.09.2009 tasumisele kuuluvaid laenu osamakseid. Pärast hageja poolt lepingu 1 ülesütlemist on kostja poolt hagejale laekunud lepinguga 1 seotud maksed. Kostjal on tänaseni hagejale tasumata lepingu 1 laenujääk summas 11 471,96 kr. Kostja ei täitnud korrektselt ka intressi maksmise kohustust. Kostja ei tasunud kohaselt perioodil 11.03.2009 kuni 11.09.2009 tasumisele kuuluvaid intressimakseid. Kostjal on hagejale tänaseni tasumata perioodi 11.02.2009 kuni 15.09.2009 intress summas 1521,51 kr. Lepingu 1 üldtingimuste p 10.1 kohaselt on kostja kohustatud maksma viivist juhul, kui lepinguga 1 seotud arvelduskontol pole varaliste kohustuste täitmise tähtpäeval piisavalt raha tasumisele kuuluva summa ulatuses. Kuivõrd kostja jättis tasumata laenu osamaksed maksepäevadel, arvestas hageja osamaksetega viivitamise eest viivist. <kostjal on tasumata hagejale perioodi 12.03.2009 kuni 15.09.2009 viivis summas 95,12 kr. Peale lepingu 1 ülesütlemist on hageja arvestanud viivist kostja poolt tasumata laenujäägist. Nimetatud perioodide eest on kostjal hagejale seisuga 03.11.2010 tasumata viivis kokku summas 1135,88 kr. Hagi esitamise päeva seisuga on võlgnevus kokku 14 129,35 kr. 09.07.2008 sõlmisid pooled püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa püsimaksega krediitkaardi nr xxxxxxxxxxxxxxxx krediidilimiidiga 10 000.- kr, mis oli seotud arvelduskontoga nr xxxxxxxxxx. Vastavalt lepingu 2 p-le 3.1 krediteeris hageja kaardiga tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast. Lepingu 2 p 6.1 kohaselt kohustus kostja maksma kasutatud krediidilimiidi eest hagejale intressi ja teenustasusid. Intressimääraks oli lepingu 2 järgi 18%. Hageja arvestas kasutatud krediidilimiidi eest intressi igal kalendripäeval. Lepingu 2 p 6.6 alusel kohustus kostja igal maksepäeval lepingu 2 määratud tingimustel püsimakse summas kasutatud krediidilimiidi hagejale tagasi maksma. Püsimakse summaks oli lepingu 2 järgi 400.- kr. Hageja debiteeris maksepäeval arvelduskontot püsimakse ulatuses ning kandis saadud raha limiidikontole. Kui hagejal ei olnud võimalik arvelduskontolt tasumisele kuuluvat summat debiteerida seoses vaba raha puudumisega, siis luges hageja, et kostja ei ole
täitnud lepingu 2 p-s 6.6 toodud maksekohustust ning hagejal oli õigus peatada kaardi kasutamine. Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 11 122,68 kr väärtuses. Kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressi tasumata ja püsimaksed tagastamata. Sellega rikkus kostja lepingu 2 p-te 6.1 ja 6.6. Seoses võlgnevusega hagejale saatis hageja 16.06.2009 kostjale teatise, milles teavitas kostjat lepingutest tulenevate võlgnevuste olemasolust ja palus võlgnevused tasuda hiljemalt 01.07.2009. Hageja hoiatas kostjat, et ettenähtud tingimuste kohaselt võlgnevuste mittetasumisel ja võlgnevuste tasumise osas kokkuleppe mittesaavutamisel, loeb hageja lepingud ülesöelduks ning pöördub kohtusse. Kostja ei tasunud tähtaegselt võlgnevusi ja hageja luges lepingud üles öelduks. Hageja arvestas kohustustega viivitamise eest viivist. Seoses lepinguga sõlmisid kostja ja Swedbank Varakindlustus AS 10.03.2008 krediitkaardikindlustuslepingu, mille järi kohustus kostja kindlustusvõtjana tasuma igakuiselt kindlustuspoliisil toodud määras kindlustusmakseid lepingus nimetatud maksepäeval eelneva kalendrikuu eest. Kindlustusandjaks oli Swedbank Varakindlustus AS ja soodustatud isikuks hageja. Kostja kohustus tagama maksepäeval kindlustusmakse ulatuses vaba raha olemasolu arvelduskontol, mida hagejal oli õigus maksepäeval kindlustusmakse ulatused debiteerida. Kuna hagejal ei õnnestunud kostja kontot debiteerida, tasus hageja soodustatud isikuna kuni lepingu lõppemiseni kindlustusmakseid kindlustusandjale ise, mistõttu on hagejal õigus tasutud maksete hüvitamist nõuda kostjalt. Kokku võlgnevus 12 351,66 kr. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja M.Berk palub VÕS §-de 8 lg 2; 76 lg-te 1, 2; 101 lg 1 p-de 1, 6; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista 1692,45 eurot ja viivis protsendina (EKP intress + 7% aastas) alates 03.11.2010 kuni põhinõude ( 1444,06 eurot) täitmiseni AS Swedbanki asuks. Menetluskulud jätta kostja kanda. Välja mõista kostjalt riigilõiv 319,56 eurot AS Swedbanki kasuks. Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 04.02.2011. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamiseks korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud dokumentaalsete tõenditega ning on võimalik hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.