Ärakiri
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht
04.veebruar 2011.a. Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-32310
Tsiviilasi
OÜ Julianus Inkasso hagi K K`e vastu võlgnevuse 183.99 euro (2878.86 krooni) nõudes
Menetlusosalised, esindajad
HAGEJA OÜ Julianus Inkasso, reg.kood 10686553, asukoht Tallinn, A.Weizenbergi 20, esindaja OÜ Julianuse Õigusbüroo, e-post:[email protected] KOSTJA K K, ik:xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx Kirjalik menetlus Hagi hind 183.99 eurot
Hagi rahuldada.
Välja mõista K K`lt OÜ Julianus Inkasso kasuks põhivõla ja viiviste katteks võlgnevus summas 183.99 /üks sada kaheksakümmend kolm ja 99/ eurot. Menetluskulud jätta kostja K K`e kanda. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Rakvere kohtumaja kantselei kaudu 04.02.2011.a. ning kohtuotsuse ärakiri toimetatakse kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg7).
Hageja nõuded Hagi kohaselt on AS Elisa Mobiilsideteenused ja kostja sõlminud 13.03.2007.a. liitumislepingu nr 1601982, mille alusel AS Elisa Mobiilsideteenused kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja/või kaupade (mobiiltelefon) eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. AS Elisa Mobiilsideteenused loovutas 28.12.2008.a. kostja vastase nõude põhisummas 1439.93 krooni OÜ-le Julianus Inkasso koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Vastavalt AS Elisa Mobiilsideteenused lepingule ja lepingu lahutamatuks lisaks olevale mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustele, kui kostja ei tasu arveid nõutekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. OÜ Julianus Inkasso nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 1438.93 krooni. Hageja nõudis kostjalt suuliselt ja kirjalikult lepingust tuleneva nõude tasumist, kuid kuni käesoleva hetkeni ei ole kostja kohustist täitnud ja nõuet rahuldanud. Kostja võlgneb hagejale hagi esitamise seisuga lepingust tulenevalt põhivõlgnevuse summas 1439.93 krooni ja viivised summas1438.93 krooni (arvestatud arvete sissenõutavaks muutumise seisuga alates 29.07.2007 kuni 06.07.2010, kusjuures tegutsedes heas usus on hageja vähendanud viivise nõuet põhivõla summani). Hagi on esitatud VÕS § 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 ja 6, 113 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks eelkäsitletud võlgnevuse väljamõistmiseks koos menetluskuludega, milleks on riigilõiv 1000 krooni (750 krooni on tasutud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ning 250 krooni on tasutud täiendavalt hagi esitamisel) ja kulud õigusabile 1500 krooni.
Kostja kirjalik vastus Kostja kirjaliku vastuse kohaselt, sai kostja 28.07.2010.a. maksekäsu kiirmenetluse avalduse 3628.86 krooni nõudes, millele esitatud vastuväites avaldas, et on selle nõude osas esitanud avalduse kriminaalmenetluse algatamiseks. Kriminaalmenetlus alustati 02.08.2010.a., kuid lõpetati 21.10.2010.a. asitõendite puudumise tõttu. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus on lisatud vastusele. Kostja avaldab ka, et ei nõustu tasuma hagejale riigilõivu sumams 1000 krooni, kuna hageja on esitanud üksnes maksekorralduse riigilõivu 250 krooni tasumise kohta. Kostja leiab ka, et hageja poolt esitatud õigusabi kulude summa 1500 krooni ei ole õigustatud. Hagiavalduse materjalide kohaselt loovutas Elisa Mobiilsideteenused AS nõude OÜ-le Julianus Inkasso 28.12.2008, kes 20.02.2009 saatis kostjale võlateatise aadressile xxxx. Seega ei üritanud hageja kostjaga ühendust võtta xxxx aadressil kuni 28.07.2010.a. kui saabus maksekäsu kiirmenetluse avaldus.Kostja nimel olev pangakonto Eestis on seotud xxxx aadressiga ning kostja on kindel, et Julianus Inkasso OÜ-le olid need andmed saadaval. Kostjale tundub, et hageja on hooletult käitunud ja juhtumit venitanud. Kostja ei soovi hagi õigeks tunnistada, kuna ei ole telefoniteenuseid kasutanud aga informatsiooni kohaselt mis tema vastu on esitatud on ta süüdi. Politsei ei suuda kostjat aidata kuni tuleb imsiks uus informatsioon. Kostja nõustub hagejale tasuma 1439.93 krooni põhivõlgnevuse katteks, 250 krooni riigilõivu katteks ning 750 krooni õigusabikulude katteks.
Hageja seisukoht kostja vastuse osas
Hageja on seisukohal, et kostja väited, nagu lepingu võis sõlmida keegi kolmas isik, on paljasõnalised. Kostja poolt lisatud määrus ei tõenda milleski kostja väiteid. Hageja soovib juhtida ka tähelepanu asjaolule, et vaidlusalune leping on sõlmitud ainult kostjale kasutamiseks ettenähtud dokumentide ja koodidega. Seega kui kostja tegi võimalikuks kolmandal isikul kasutada talle väljastatud dokumente, siis on kostja enda käitumisega võimaldanud kolmandal isikul lepingu sõlmimise. Kui aga kostja ei järgi tavapäraselt eeldatavat dokumentide hoidmise hoolsuskohustust, siis on kostja ka ise vastutav tekkiva kahju ees.
Maakohtu otsuse põhjendused. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Hagi on esitatud rahalises nõudes. Hageja poolt kostjale osutatud teenuste näol on tegemist poolte vahelise võlaõigussuhtega, millest tulenevalt kohustus hageja osutama kostjale teenuseid ning hagejal on õigus nõuda teenuste osutamise eest tasu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja võttis endale telekommunikatsiooniteenuse lepingu sõlmimisega kohustuse hagejale osutatud teenuste eest tasuda vastavalt esitatud arvetele. Kostja on arvete mittetasumisega VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata ning rikkunud seega lepingust tulenevat kohustust tasuda ostetud teenuse eest. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja poolt esitatud tõenditega, millisteks on liitumisleping nr 1601982 (t.lk 20), arved (t.lk 21-26), Elisa Mobiilsideteenused AS teenuste kasutamise üldtingimused (t.lk 27-38), teatis nõude loovutamise kohta (t.lk 40) ja võlateatis (t.lk 41) on tõendatud hageja nõudeõigus kostja vastu hagis esitatud asjaoludel ja ulatuses. Kostja vastuväiteks on, et tema ei ole olnud isikuks, kes telefoniteenuseid kasutas. Kostja on esitanud vastuväite maksekäsu kiirmenetluses (t.lk 7), milles avaldas, et on esitanud asja uurimise kohta avalduse politseile. Kohtule esitatud vastuses hagiavaldusele on kostja selgitanud, et asja uurimiseks alustati kriminaalmenetlus 02.08.2010.a., mis lõpetati 21.10.2010.a. asitõendite puudumise tõttu. Ida Prefektuuri määrus kriminaalmenetluse lõpetamise kohta on lisatud vastusele (t.lk 50). Seega on kostja poolt esitatud tõendiks nimetatud määrus, millega aga ei ole kostja tõendanud enda kohustusest vabastamise alust. Kohus leiab, et kostja poolt hagile esitatud vastuses esitatud asjaolud ning vastusele lisatud Ida Prefektuuri 21.10.2010.a. määrus kriminaalmenetluse lõpetamise kohta, ei anna alust kostjalt võlgnevuse mitteväljamõistmiseks. Kohus nõustub hageja seisukohaga selles osas, et vaidlusalune leping on sõlmitud ainult kostjale kasutamiseks ettenähtud dokumentide ja koodidega. Seega kui kostja tegi võimalikuks kolmandal isikul kasutada talle väljastatud dokumente, siis on kostja enda käitumisega võimaldanud kolmandal isikul lepingu sõlmimise.
Kui aga kostja ei järgi tavapäraselt eeldatavat dokumentide hoidmise hoolsuskohustust, siis on kostja ka ise vastutav tekkiva kahju ees. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja poolt esitatud tõenditega on tuvastatud on, et kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Võlgnik rikkus temaga sõlmitud lepingu tingimusi, jättes tasumata temale osutatud teenuste eest. Kostja vastu esinev võlanõue koos kõrvalnõuetega on loovutatud võlausaldaja poolt sissenõudmiseks hagejale. Kostja poolt esitatud vastuväideteks on ka hageja poolt tasutud riigilõivu ja kantud õigusabikulude hüvitamise ulatus. Hagiavaldusele on lisatud hagi esitamisel makstud täiendava riigilõivu kviitung summas 250.- krooni (t.lk 44). Hageja on eelnevalt esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mille esitamisel tasus riigilõivu summas 750.- krooni. Kuna kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses tehtud makseettepanekule vastuväite, siis kohustas kohus hagejat esitama oma nõue hagiavaldusele esitatud nõuetele vastavalt ning tasuma ka täiendavat riigilõivu. Kuna hagihind käesolevas vaidluses on 1439,93 krooni, siis riigilõiv hagiavalduse esitamisel oli 1000.- krooni. Seega pidi hageja hagiavalduse esitamisel maksma täiendavalt riigilõivu 250.- krooni. Esitatud selgitusest tulenevalt on hagejal õigus nõuda tema poolt tasutud riigilõivu summas 1000 krooni väljamõistmist. Hageja õigusabikulude arve nr 1026009 summas 1500 krooni on lisatud hagiavaldusele (t.lk 39), millest nähtub, et õigusabi osutamine nimetatud arve alusel hõlmab esindustasu võlglase K K`e vastu kohtumenetluses. Seega on asjakohatud kostja vastuväited seoses õigusabikulude suuruse ja võlateatiste edastamisel kasutatud aadressi andmetega. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus rahuldab hagi täielikult, siis jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. TsMS § 452 lg 1 järgi kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. TsMS § 453 lg 1 kohaselt otsus tehakse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu, kus menetlusosalised võivad otsusega edasikaebamistähtaja jooksul tutvuda ja saada selle ärakirja. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira kohtu kohustust toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. TsMS § 456 lg 2 kohaselt maakohtu otsus jõustub, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud.
TsMS § 632 lg 1 kohaselt apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kuivõrd hagi on kohtusse esitatud enne 01.01.2011.a., siis peab kohus vajalikuks selgitada, et Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 kohaselt krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Sama seaduse § 5 lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes sätestatud korras saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 15. märtsil 2011.a. Nooremreferent
/allkiri/
Marika Leimann Tea Toming
Tea Toming
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.