Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

240,77

20.07.2011

240,77

1.3 Kostja KR kohustub igakuised osamaksed tasuma hageja HROÜ arveldusarvele (saaja HROÜ, XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s, selgitusega „kompromiss Heki tee 14-28“. 1.4 Hageja ja kostja leppisid kokku, et juhul, kui kostja hilineb kahe käesoleva määruse punktis 1.2 sätestatud osamakse maksegraafikujärgse osamakse teostamisel, allub kostja kohesele sundtäitmisele kogu võlgnevuse summa ulatuses. 1.5 Hageja HROÜ kinnitab, et käesoleva määruse punktis 1.1 märgitud põhivõlgnevuse moodustavad hageja poolt kostjale kui korteriomanikule perioodil 18.11.2008.a kuni 18.10.2009.a haldusteenuste osutamise tasud. 1.5 Kompromissi kinnitava määruse punktis 1.1 kuni 1.3 nimetatud maksete teostamisega loetakse eranditult kõik kostja lepingulised ja lepinguvälised kohtused käesoleva määruse punktis 1.5 märgitud perioodi eest hageja ees täielikult täidetuks, sõltumata sellest, kas nad seonduvad käesolevas tsiviilasjas või mitte hagi aluseks olevate ja hagiavalduses märgitud asjaoludega otseselt või kaudselt. 1.6 Hageja HROÜ kinnitab, et ta ei esita kostja KR ́a vastu mingeid täiendavaid nõudeid, sh põhivõlgnevuse, viivise, leppetrahvi, kahju vms nõudeid ja loeb kõik kostja KR ́a kohustused hageja HROÜ ees ammendavalt ning pöördumatult lõppenuks. 1.7 Hageja ja kostja kinnitavad, et nad ei ole teineteise vastu olnud nõudeid ega õigusi võõrandanud ega sõlminud mistahes kokkuleppeid nende käsutamiseks tulevikus

RV1000, KR 3000, VS1000“. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 2 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-s või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-1015608, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

MENETLUSE KÄIK

HROÜ (endise ärinimega VVOÜ) esitas 01.04.2010.a Harju Maakohtule hagiavalduse KR ́a vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel sõlmitud haldusleping, mille alusel osutas hageja kostjale kinnisvara haldusteenust ning kostja kohustus nimetatud teenuse eest tasuma. Kostja jättis omapoolsed kohustused täitmata alates 18.11.2008.a kuni 18.10.2009.a. Kostja võlgneb hagejale tasumata arvete eest 14 205,91 krooni (põhivõlgnevus) ning sissenõutavaks muutunud viiviseid on summas 2 897,61 krooni. 12.05.2010.a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama. 27.09.2010.a esitas kostja hagiavaldusele vastuse esitades hagile vastuväited. Kostja leidis, et kommunaalarvete tasumata jätmine ei olnud pahatahtlik, kuna ta ei olnud teadlik kommunaalvõlgnevusest. Lisaks leidis kostja, et kuivõrd hageja ei ole lisanud hagiavaldusele halduslepingu üldtingimusi, ei saa hinnata hagejapoolsete kohustuste ulatust. Seega teatas hageja, et kaalub vastuhagi esitamist kohtule. Hageja vastas kostja vastusele 19.10.2010.a. Hageja asus seisukohale, et kuna kostja sisuliselt hagiavaldusele vastu ei vaidle, tuleb jätta kostja vastus tähelepanuta. Hageja leidis, et kostja on hagi õigeks võtnud ja tulenevalt TsMS § 440 lg-st 1 on kohtul õigus kostja poolt hagi õigeksvõtu korral rahuldada. 08.11.2010.a teatas kostja, et soovib sõlmida kohtumäärusega kinnitatud kompromissi võla tasumiseks, kuid palub kohtul vähendada tasumisele kuuluva viivise ja kohtukulude määra. Kostja pakkus omapoolselt välja, et tasub võlgnevuse osade kaupa 1 500 krooniste osamaksetena kui hageja on nõus vähendama viiviste, esindajatasude nõuet selliselt, et kompromisssumma ei ületa 20 000 krooni. Kostja sellekohase ettepanekuga ei nõustunud ning leidis oma 23.11.2010.a vastuses, et hagejal on seaduslik õigus nõuda kostjalt viiviste tasumist ja kostja vastuväited sellele nõudele on alusetud. Seetõttu palus hageja rahuldada hagi ja jätta menetluskulud kostja kanda. Pooled esitasid 01.02.2011.a Harju Maakohtule kompromissi, milles taotlevad kompromissi kinnitamist määrusega ning tsiviilasja lõpetamist. Lisaks taotleb hageja poole tasutud riigilõivu tagastamist so 95,87 tagastamist. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohus leiab, et HROÜ taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõiv summas 3 000 krooni ehk 191,73 eurot on tasutud 01.04.2010.a hageja HROÜ eest CKE Inkasso OÜ (registrikood XXX ) poolt Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 viitenumbriga 2900072123, selgitus „Riigilõiv VVOÜ vs ÜA1400, RV1000, KR 3000, VS1000“. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv summas 95,87 eurot kanda HROÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX Sewdbank AS-s.

TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub menetluskuludena pool hageja tasutud riigilõivust, so 95,87 eurot ja kulud õigusabile summas 255,65 eurot. Kompromissis sätestamata täiendavad menetluskulud jäävad poolte endi kanda. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kahele päevale.

Anu Uritam Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.