(tagaseljaotsus)
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Sirje Lahesoo
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.veebruar 2011.a Paide
Tsiviilasja number
2-09-30768
Tsiviilasi
AS Krediidikassa hagi Aivar Rünne vastu võla ja viivise nõudes
Hagihind
162.97 EUR (2550 EEK)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Krediidikassa, registrikood 11344317, asukoht A.Weizenbergi 20 Tallinn, lepinguline esindaja Tarvo Ilves Kostja: Aivar Rünne, isikukood xxxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Asja läbivaatamise aeg
Kirjalik menetlus
Pooled võivad otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.
Välja mõista kostjalt hageja kasuks 2550 krooni (162.97 EUR) põhivõlga ja 2549 krooni (162.91 eurot) viivist.
07.05.2008.a sõlmisid pooled laenulepingu, millega kostja sai kiirlaenusüsteemist www.euro24.ee laenu 2000 krooni ning kohustus hiljemalt 06.06.2008.a tagastama nii laenusumma kui 550 krooni lepingu sõlmimise tasu. Laenu saamiseks pidi taotleja registreerima end laenu taotlejaks internetikeskkonnas www.euro24.ee, seejärel sisestama registreerimisel valitud parooli laenuandja internetikeskkonda www.euro24.ee ja kasutajatunnuseks märkima oma mobiiltelefoni numbri. Laenusaaja pidi internetikeskkonnas täitma laenutaotluse ankeedi, mille kinnitamist koos laenu taotlejaks registreerimisega käsitlesid pooled aktseptina laenu saamiseks ja lepingu tingimustega nõustumiseks. Laenu saamise järgmiseks tingimuseks oli isiku autentimine panga linkide kaudu. Hageja on sõlminud pankadega pangalingi lepingud. See tähendab, et laenu taotleja nõusolekul edastatakse hagejale laenutaotleja andmed. Autentimise eesmärk pangalingi kaudu on laenu taotleja isiku tuvastamine. Autentimine pangalingi kaudu toimub selliselt, et laenutaotleja suunatakse internetikeskkonnas lehele, kus on panga logodega pangalingid. Ühele neist vajutades suunatakse laenu taotleja edasi vastava panga internetipanka, kus ta sisestab oma kasutajatunnuse ja koodikaardilt / pin-kalkulaatorist koodi. Seejärel küsitakse laenu taotlejalt, kas isik soovib saata oma isikuandmed laenuandjale (Krediidikassa AS-le). Kui isik seda soovib, siis kontrollitakse süsteemis, kas isiku poolt esitatud andmed (nimi, isikukood) on samad, mis pangast saadud andmed. Kui andmed on samad, siis on isik tuvastatud, kui esineb erinevusi andmetes, siis isik autenditud ei ole ning laenutaotlust esitada ei saa. Kostja andmed laenu taotluse esitamisel olid kontrollitud ja autenditud ning hageja kandis 07.05.2008.a kostja pangakontole 2000 krooni. Laenulepingu tingimuste p 7.3. kohaselt pidi kostja tagastama laenusumma ja tasuma lepingutasu hiljemalt laenu tagastamise tähtaja viimaseks päevaks (maksetähtpäevaks), st 06.06.2008.a. Kostja seda kohustust ei täitnud.
Tsiviilasi nr 2-09-30768 30.06.2008.a saatis hageja kostjal Teate võlast. Kostja sellele ei reageerinud. 22.07.2008.a ning seejärel 07.08.2008.a saatis hageja kostjale Hagihoiatused. Kummalegi hoiatusele kostja ei reageerinud. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale 2000 krooni tagastamata laenu, 550 krooni tasumata lepingu sõlmimise tasu ja 2549 krooni sissenõutavaks muutunud viivist.
Kostja vastuväidete kohaselt ei ole tema Krediidikassast mitte kunagi võlgu võtnud. Eelmise aasta maikuus varastati tema rahakott koos kõigi dokumentidega ning siis ilmselt laen ka tehti. Kostja väidete kohaselt ei oma ta mingit vara ega finantsväärtusi ja elab üürikorteris, mille võlg on enam kui 7000 krooni, st ta on maksejõuetu ega suuda võlga tasuda.
Tsiviilasi nr 2-09-30768 (VÕS) § 35 lõike 1 mõttes. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg-st 1 ja 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lõige 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimustega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Kohus on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud laenulepingu p 9.1. on tühine kalendripäevas arvutatava 0,5% suuruse viivise määra osas (182,5% aastas), sest sellega on kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Lepingus märgitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav, mistõttu ka tühine. VÕS § 41 mõtte kohaselt tuleb tühise lepingutingimuse asemele kohaldada seadusest tulenevat regulatsiooni, st viivise puhul VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgset viivisemäära.
Kuna kohus rahuldas hageja hagi osaliselt, on mõistlik jaotada menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, st et kostja 55,41% ja hageja 44,59% ulatuses. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Sirje Lahesoo Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.