2-10-25963
tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
02. veebruar 2011 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-10-25963
Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
1 820, 25 eurot AS Swedbank hagi V. S. vastu 2 193, 43 euro ja lisanduva viivise nõudes. hageja AS Swedbank, registrikood xxxxxxxx, asukoht Liivalaia 8 Tallinn, esindaja Silva Kark; kostja V. S. , isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxx x-xx xxxx, tegelik viibimiskoht teadmata.
rahuldada AS Swedbank hagi V. S. vastu. Välja mõista V. S. AS Swedbank kasuks 2 193 (kaks tuhat ükssada üheksakümmend kolm) eurot ja 43 senti. Välja mõista V. S. AS Swedbank kasuks viivis protsendina põhinõudelt, so 1 820, 25 eurolt, alates 01.juunist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas). Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus AS Swedbank menetluskulud jätta V. S. kanda. Välja mõista V. S. AS Swedbank kasuks menetluskulu 444 (nelisada nelikümmend neli) eurot ja 47 senti. Käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb V. S. tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord AS Swedbank võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
V. S. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama (tl 29-33), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid, mis on saadetud hageja poolt näidatud kostja aadressil xxxxx x-xx xxxx linn Võrumaa, on kohtule postiasutuse poolt korduvalt tagastatud märkusega „hoiutähtaja möödumisel“(tl 37, 38). Rahvastikuregistri andmebaasi järgi on kostja elukoht Võrumaa Võru linn Laane 4-19 (tl 28). Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo õiendi kohaselt ei ela V. S. aadressil xxxxx x-xx xxxx linn Võrumaa ja politseil on teadmata V. Sakkose elukoht (tl 40). Maksu-ja Tolliameti andmebaasi järgi on V. S. teostatud maksustatavaid väljamakseid viimati augustis 2010.a. Tulundusühistu Karibika poolt (tl 41). Hageja poolt hagis märgitud kostja telefoninumber 53 583 308 ei ole kasutusel. Hageja taotleb kostjale menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist. Kostjale on kohtumäärused ja hagimaterjalid avalikult kättetoimetatud avaldamisega Ametlikes Teadannetes 25.novembril 2010 (tl 50). Avalikult kättetoimetamisega loeb kohus arvestades TsMS § 317 lg 5 sätestatut menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
2 (4)
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13.aprillil 2007 käenduseta väikelaenulepingu nr 07-068959-VL, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 20.04.2010. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 20.06.2008. Alates 20.06.2008 kuni 20.03.2009 kostja laenu tagasi ei maksnud, olles viivituses 10 üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Lepingu kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summal järgnevast päevast arvates VÕS § 113 sätestatud määras. 26.11.2007 sõlmisid pooled püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel hageja andis kostja kasutusse Visa püsimaksega kaardi ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 10 000 krooni ulatuses ning intressimääraga 16% aastas. Lepingu p 8.3 kohaselt kohustus kostja tasuma tekkinud võlgnevuselt viivist VÕS § 113 kehtestatud määras. 20.06.2008-20.11.2008 kostja püsimakseid ei tasunud. 20.06.2008-20.08.2008 kostja kaardikasko makseid ei tasunud. 04.03.2009 saatis hageja kostjale kirja lepingute ülesütlemise ja võlgnevuse suuruse kohta, paludes jooksvad võlad tasuda hiljemalt 19.03.2008 ja hoiatas võlgnevuse kustutamata jätmisel lepingute ülesütlemisest. 13.04.2008 ütles hageja väikelaenulepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 19.12.2008 sulges hageja krediitkaardi kasutamise lepingu kasutuslimiidi ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr 08-282142-KE alla. Seisuga 31.05.2010 moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 34 319, 66 krooni, millest 1) lepingust nr 07-068959-VL tulenev võlgnevus kokku 22 381, 95 krooni (põhiosa 17 548, 88 krooni; intress 2 886, 24 krooni ajavahemiku 20.06.2008 kuni 13.04.2009 eest ja põhiosa viivis 1 946, 83 krooni ajavahemiku 20.06.2008 kuni 31.05.2010 eest; 2) lepingust nr 08-282142KE tulenev võlgnevus kokku 11 937, 71 krooni (põhiosa 10 931, 83 krooni; intress 164, 10 krooni ajavahemiku 19.12.2008 kuni 19.12.2008 eest, põhiosa viivis 662, 46 krooni ajavahemiku 20.06.2008 kuni 31.05.2010 eest ja kaardikasko 179, 32 krooni ajavahemiku 20.06.2008 kuni 20.08.2008 eest). Neil asjaoludel nõuab AS Swedbank hagis V. S. vastu välja mõista 34 319, 66 krooni ja viivis protsendina põhinõudelt (28 480, 71 kroonilt) alates 01.juunist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress+7% aastas). Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud koopiad poolte vahel sõlmitud lepingutest, laenu tagastamise graafiku, võlgnevuse arvestuse, lepingu ülesütlemise kirja ( tl 14-26). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 8 lg 2; 23 lg 1; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1, 6; 94; 102; 113 lg 1, millede kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kusjuures lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 34 319, 66 krooni, so 2 193, 43 eurot ning arvestades TsMS § 367 sätestatut viivis protsendina põhinõudelt, so 28 480, 71
3 (4)
kroonilt, so 1 820, 25 eurolt alates 01. juunist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskulud summas 6 954, 42 krooni, mis koosneb hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 6 000 kroonist, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivust 854, 42 kroonist ja riigilõivust 100 kroonist menetlusdokumentide kättetoimetamise eest Ametlikud Teadaanded kaudu. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid ( tl 10, 27, 44- 46). TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti ning vastavalt TsMS § 143 p 5 on asja läbivaatamise kulud väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud. Tulenevalt TsMS § 144 p 7 on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast kiirmenetluse lõppu. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna riigilõiv kokku 6 954, 42 krooni, so 444, 47 eurot. Hageja on taotlenud välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt V. S. välja mõista AS Swedbank kasuks menetluskulu 444, 47 eurot. Kostjal tuleb alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Kohtunik:
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.