Tsiviilasi nr.2-10-63296
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hele Ilisson
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-10-63296
Tsiviilasi
X AS hagi S. M. vastu tasumata maksete nõudes.
Menetlusosalised ja nende
Hageja : X AS ( reg.kood xxxxxxxx; asukoht: xxxxxxxxx.xxxxxxxxxxxxxx; xxxxx ) Hageja volitatud esindaja : E. P. Kostja : S. M. ( is.kood xxxxxxxxxxx; elukoht : xxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx) Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
esindajad
Menetlusvorm
Juhindudes TsÜS §5 ning KOS §13 ning AÕS §75 ning VÕS §76, §101 lg.1 pp.1,3,6; 113 ja TsMS §142 lg. 1, 162, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §443, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X AS hagi S. M. vastu täies ulatuses. Välja mõista S. M. halduskulu, remondireservi ja kommunaalmaksete võlgnevus seisuga 13.12.2010 summas 688,20 eurot (10 768 ,05 krooni) ning viivis seisuga 13.12.2010 summas 928,86 eurot (14 455,20 krooni) ja viivis protsendina põhinõudelt ( 688,20 eurot /10 769,05 krooni) alates 14.12.20010 kuni põhinõude kohase täitmiseni 0,2 % päevas ning menetluskuludena riigilõiv üks tuhat 191,73 eurot ( 3000 krooni) X AS-i ( a/k xxxxxxxxxxxxxx, AS SEB Pank) kasuks.
Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulud, peab kandma kostja. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (02.02.2011). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või toimetatakse kätte väljaspool Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2). Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et kostjale kuulub isikliku omandiõiguse alusel eluruum xxxxxxxx-x, Valga linnas. Hooldusleping hageja ja kostja vahel sõlmiti 12.02.2002. Vastavalt hoolduslepingule teostas hageja kostjale kuuluva eluruumi ja selle juurde kuuluva elamu-ja territooriumi mõttelise osa hooldust ning tagas antud korteri kommunaalteenustega varustuse. Hageja kinnitab, et ta on teostanud elamu haldamist, sealhulgas kostjale kuuluva eluruumi hooldamise raames tasunud kommunaalmaksed vastavat teenust ostutanud ettevõtetele, kuid kostja on jätnud tasumata halduskulud, remondireservi ja tarbitud kommunaalteenuste eest. Võlgnevus on tekkinud perioodil aprill 2009-november 2010. Hageja märgib, et seisuga 13.11.2010 on kostjal halduskulu, remondireservi ning kommunaalmaksete võlg 688,20 eurot (10 768,05 krooni) ning viivis 923,86 eurot (14 455,20 krooni), millise võlgnevuse palub hageja kostjalt välja mõista. Samuti viivise 0,2% päevas kuni põhinõude kohase täitmiseni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõiv 191,73 eurot (3000 krooni). Menetluse käik 16.12.2010 väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 15 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast alates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.20-22/. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale 15.01.2011 isiklikult (tl. 30). Kuni käesoleva ajani kostja kohtule vastanud ei ole. Kuna
2 (4)
kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus. Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS § 444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja ei ole tasunud nõuetekohaselt halduskulu, remondireservi ja kommunaalteenuseid perioodil aprill 2009 kuni november 2010 ning tema võlg hageja ees seisuga 13.12.2010 on 688,20 eurot (10 768,05 krooni) krooni ja viivis 928,86 eurot (14 455,20 krooni). Kuna hageja haldas antud korterit ning tagas antud korterile kommunaalteenustega varustuse, on ka hagejal õigus nõuda selle eest tasumist. Materiaalõiguslik põhistus “Korteriomandiseaduse” (KOS) (RT 28/94-426; RT 92/00-601) §13 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused /.../ . “Asjaõigusseadus” (AÕS) (RT 39/93-590; RT 44/99-509) §75 lg.1 sätestab kaasomaniku kohustuse kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Asja materjalidega on tõendatud, et kostjale kuulub isikliku omandiõiguse alusel korteriomand asukohaga xxxxxxxx-x, Valga linn. Kostja ei täitnud maksekohustusi nõuetekohaselt ning kostja võlgnevus hageja ees 688,20 eurot (10 768,05 krooni). Seega eksisteerib poolte vahel võlasuhe. Alates 01.07.2002.a. reguleerib võlasuhetel põhinevaid kohustisi “Võlaõigusseadus”
VÕS §76 sätestab, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil. Asja menetluses on leidnud tõendamist, et kostja ei tasunud hageja poolt esitatud halduskulu, remondireservi ja kommunaalteenuste arveid. Seega on kostja kohustust rikkunud ning hageja on õigustatud nõudma kostjalt halduskulu, remondireservi ja kommunaalmaksete võlgnevuse tasumist. VÕS §101 lg.1 pp.1,3 sätestavad, et kui võlgnik on kohustist rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja ei täitnud maksekohustusi hageja ees (rikkus kohustust), on hagejal õigus nõuda kostjalt kahjude hüvitamist, s.h. võlgnevuse väljamõistmist. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase
3 (4)
täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Seisuga 13.12.2010 on kostja sissenõutavaks muutunud viivise võlgnevus 923,86 eurot (14 455,20 krooni). Seega tuleb kostjalt välja mõista halduskulu, remondireservi ja tarbitud kommunaalteenuste eest võlguolev summa 688,20 eurot (10 768,05 krooni) ja viivis 923,86 eurot (14 455,20 krooni) ning viivis protsendina põhinõudelt ( 688,20 eurot /10 768,05 krooni) alates 14.12.2010 kuni põhinõude kohase täitmiseni 0,2 % päevas hageja kasuks.
Kohtukulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskuludena kostjalt välja mõista riigilõiv 191,73 eurot (3 000 krooni) hageja kasuks.
Hele Ilisson Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.