Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (6)

2-10-64721 2.1 Välja mõista M. K. . AS-i kasuks 734 (seitsesada kolmkümmend neli) eurot 99 senti menetluskulude katteks.

Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja - B. AS (endise ärinimega B. I. G. P. ) ja kostja M. K. .09.2008. a tarbijakrediidilepingu nr 0802697/15st (edaspidi leping). Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle 5332,08 eurot, mis on lepingu sõlmimise päeval Eesti Panga fikseeritud kursi järgi võrdne 83428,99 Eesti krooniga. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 30,93% krediidisummalt aastas. Kostjal oli kohustus tasuda hagejale regulaarselt lepingujärgseid makseid alates 08.10.2008. a. Kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu 02.12.2008. a ja 29.01.2009. a saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatused ning nõudis lepingujärgse võlgnevuse tasumist kahe nädala jooksul. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust hageja poolt antud tähtajal, ütles hageja 13.03.2009. a avaldusega lepingu üles. Lepingu ülesütlemisel oli kostja võlgnevus hageja ees kokku 111514,49 krooni, millest oli 83428,99 krooni tagastamata krediidisumma, 16146,38 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 834,29 krooni lepingu sõlmimise tasu, 11081,87 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 22,96 krooni sissenõutavaks muutunud viivis. Kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist võlgnevust vähendanud. Ülaltoodu alusel nõuab hageja kostjalt 157 326,47 krooni (10054,99 euro) väljamõistmist, millest on tagastamata krediidisumma 83 428,99 krooni (5332,08 eurot), sissenõutavaks muutunud tasumata intress 16 146,38 krooni (1031,94 eurot), võla sissenõudmisega seotud kulud 11 081,87 krooni (708,26 eurot), lepingu sõlmimise tasu 834,29 krooni (53,32 eurot) 2 (6)

2-10-64721 ja viivis (seisuga kuni 21.12.2010. a) 45 834,94 krooni (2 929,39 eurot). Ka nõuab hageja kostjalt edasi viivise väljamõistmist 30,93% ulatuses tagastamata krediidisummalt aastas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulude, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu – 639,12 euro (10 000 krooni) ja õigusabikulu – 95,87 eurot (1500 krooni), väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostja on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 30.12.2010 (tl 16), kuid ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 21 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 13 pöördel).

Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on hagiavalduse ja selle lisad saatnud kostjale tähitud kirjaga postiteenust majandustegevusena osutava isiku vahendusel. Nimetatud menetlusdokumendid on üle antud isiklikult kostjale (tl 16). Seega on menetlusdokumendid kostjale kätte toimetatud TsMS §-de 312 lg 1 ja 313 lg 1 alusel. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o 20.01.2011. a) vastanud ja kohus on teda hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Samuti ei esine käesoleval juhul TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 ja lg-s 51 sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult 3 (6)

2-10-64721 või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kolmas lause sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist); kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada euroks, jagades need 15,6466-ga. Eeltoodud alustel on hagi õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 10054,99 eurot (ehk 157 326,47 krooni), millest on tagastamata krediidisumma 5332,08 eurot (ehk 83 428,99 krooni), tasumata intress 1031,94 eurot (ehk 16 146,38 krooni), võla sissenõudmisega seotud kulud 708,26 eurot (ehk 11 081,87 krooni), lepingu sõlmimise tasu 53,32 eurot (ehk 834,29 krooni) ja hagiavalduse koostamise ajaks sissenõutavaks muutnud viivis (s.o seisuga 21.12.2010. a) 2 929,39 eurot (ehk 45 834,94 krooni). Täiendavalt kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 22.12.2010. a viivis 30,93% aastas tagastamata krediidisummalt – 5332,08 eurot (ehk 83428,99 krooni) kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel. Arvestades aga hea usu põhimõtet ning väljakujunenud kohtupraktikat, mille kohaselt ei tohiks viivis reeglina ületada põhivõlga (s.o käesolevas hagis tagastamata krediidisummat), siis mõistab kohus kostjalt välja küll viivise alates 22.12.2010. a 30,93% aastas tagastamata 4 (6)

2-10-64721 krediidisummalt – 5332,08 eurot (ehk 83428,99 krooni) kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui 2402,69 (5332,08 - 2929,39) eurot. Käesoleva tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1, 2 kohaselt on 6093,67 eurot (83 428,99 + 11081,87 + 834,29 = 95345,15 krooni). TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude nimekirjas ja hagiavalduses (tl 6) taotlenud kostjalt järgmiste menetluskulude väljamõistmist: riigilõiv – 639,12 eurot (10 000 krooni, tl 8), mis on tasutud hagiavalduse esitamisel ning hageja õigusabikulud - 95,87 eurot (1500 krooni). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamiseks 17.12.2010 riigilõivu 10000 krooni (tl 8). Seega on põhjendatud hageja taotlus riigilõivu – 639,12 euro (ehk 10000 krooni) väljamõistmise osas. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja lepinguliseks esindajaks on olnud B. V. S. Keskuse OÜ töötaja. Kuna hageja lepingulise esindaja ülesanded on piirdunud vaid avalduste koostamise ja kohtule esitamisega ning käesolev tsiviilasi on olnud keskmise keerukuse ega töömahukusega oma sisu poolest, seetõttu leiab kohus, et põhjendatuks ja vajalikuks hageja kohtuväliseks kuluks (lepingulise esindaja tasuks), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele, tuleb pidada 95,87 eurot (ehk 1500 krooni). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 734,99 (639,12 + 95,87) euro ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5 (6)

2-10-64721 Lembit Käis Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.