Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldada ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ K. ja E. S. .veebruaril 2008.a. laenulepingu nr 6380205053, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu, summas 30 000 krooni, tagastamise lõpptähtajaga 10.veebruar 2012.a. , intressimääraga 22 % aastas. Laenu tagastamise graafiku kohaselt pidi laenu ja intresside tasumine toimuma 10.03.2008 – 10.02.2012 osade kaupa, iga kuu 10.kuupäeval summas 1175.- krooni. Kostja ei suutnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täita – kuni 10.09.2009 on osamaksed tasutud, kuid 10.10.2009 osamaksest on tasutud vaid 115 krooni ja alates 10.11.2009 on osamaksed täielikult tasumata. Hageja on saatnud kostjale kirjaliku meeldetuletuse (ülesütlemishoiatuse), milles hoiatas kostjat, et kui ta ei tasu 01.01.2010 jooksvat võlgnevust, on laenuandjal õigus laenuleping erakorraliselt üles öelda. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, saatis hageja talle 15.01.2010 kirjaliku laenulepingu ülesütlemisavalduse. Seoses lepingu ülesütlemisega alates 30.01.2010 palus kostja nimetatud kuupäevaks ära maksta kogu võlasumma – laenu jääk, intressid ja viivised. Vaatamata hoiatusele kostja võlga ei tasunud. Lepingu ülesütlemisel on hageja juhindunud võlaõigusseaduse (VÕS) §-dest 196 lg 2, 399 lg 1 p 1 ja 2 ning 416 lg 1. Kui laenusaaja ei tee laenu tagasimakseid tähtaegselt, on laenajal laenulepingu üldtingimuste p 1.4 alusel õigus nõuda laenusaajalt viivist VÕS § 94 lg 1 nimetatud intressimäärast lähtuvalt. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu p.3.3. ja 7 kohaselt on seega viivise määraks 22 % aastas ehk 0,060 % päevas. Seisuga 28.05.2010.a. on viivis kokku 1762 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes VÕS §-dest 76 lg 1 ja 3; 82 lg 2; 94 lg 1; 101 lg 1 p 1 ja 6; 113 lg 1 ja 416 lg 1 taotleb hageja kostjalt 3574 krooni väljamõistmist, millest laenu põhiosa võlgnevus on 23780 krooni, intressivõlgnevus 2838 krooni ja viivis 1762 krooni. Kostja vastuväited Hagiavaldus koos lisadega ja kohtumäärus on 29.juulil 2010.a kostjale kätte toimetatud (tl.31). Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o. 30 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest kohtu poolt nõutud vastust andnud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl. 1-2).

2 (4)

2-10-6305

Kohtu põhjendused TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel rahuldada. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja jätab hagile vastamata (tl.14). Kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, puuduvad. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS § 416 lg 1 võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud atrbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise nõudmise õigus kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni tuleneb ka VÕS § 113 lg 1. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl.16-25) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale kokku 28 380 krooni, millest laenu põhiosa võlgnevus on 23 780 krooni, intressivõlgnevus 2838 krooni ja viivis 1762 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuivõrd alates 1.jaanuarist 2011.a. kehtib Eesti Vabariigis rahaühikuna euro, siis kohtuotsuse resolutsioonis on väljamõistetavad summad esitatud eurodes. Menetluskulude jaotus TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse menetluskulude kostja kanda jätmiseks ning kuna menetluskuluks on vaid hageja poolt tasutud riigilõiv – 5000 krooni (sealhulgas maksekäsu kiirmenetluses 750 krooni), peab kohus võimalikuks määrata kindlaks tagaseljaotsuses ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. 3 (4)

2-10-6305

TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Epp Tombak Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.