2-10-18913
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Määruse tegemise aeg ja koht
31.jaanuar 2011 Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-18913
Tsiviilasi
Elion Ettevõtted AS hagi I. vastu võlgnevuse nõudes.
Hagi hind
230,13 eurot
Pooled ja nende esindajad
hageja Elion Ettevõtted AS (registrikood xxxxxxxx, asukoht Endla 16 Tallinn, esindaja Monika Paade); kostja I. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx xxxx xxxx xxxxxxx)
Kohtuistungi aeg
5.jaanuaril 2011
rahuldada Elion Ettevõtted AS hagi I. vastu. Välja mõista I. 235 (kakssada kolmkümmend viis) eurot ja 25 senti Elion Ettevõtted AS kasuks. Menetluskulude jaotus Elion Ettevõtted AS menetluskulud jätta I. kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud kliendileping, mille kohaselt oli kliendil võimalus sõlmida lepinguid Elioni poolt pakutavate toodete kasutamiseks. Lepingu kohaselt kohustusid pooled omavahelistes suhetes kinni pidama muuhulgas Elioni Üldtingimustest. Poolte
vahel oli 11.08.2008.a. sõlmitud seadme kasutusleping, mille alusel hageja andis kostjale tasuta kasutamiseks seadmed lepingust tulenevatel tingimusel, et kostja kasutab toodet Kodulahendus 2aastase tähtaja jooksul. Hageja andis seadme üleandmise- vastuvõtmise akti alusel kostja kasutusse IP Digiboksi Amino Aminet 110 ja ADSL ruuteri TG585. Tulenevalt lepingust oli kostjal kohustus maksta Elioni nõudmisel aktis fikseeritud seadme ennetähtaegse tagastamise tasu lepingus ettenähtud alusel. Seadmekasutuslepingu tingimustest lähtuvalt kasutas kostja toodet Kodulahendus aadressil W. S. T. . Toote kasutamise aluseks olevat kirjalikku lepingut pooled ei sõlminud. Kostja poolt tellimuse esitamisega ja hageja poolt tellimuse aktsepteerimisega on pooled sõlminud lepingu teenuse osutamiseks. Kostja ei tasunud kasutatud teenuste eest arveid õigeaegselt ja hageja ütles kostjaga sõlmitud toote kasutamise aluseks oleva lepingu üles 28.01.2010.a. tuginedes elektroonilise side seaduse § 100 lg 2. Seadmekasutuslepingu kohaselt on hagejal õigus seadmekasutuslepingud üles öelda, kui Elion ütleb tootelepingu üles tootelepingus või seaduses sätestatud alusel. Hageja ütles ka seadmekasutuslepingu üles 28.01.2010.a. ning rakendas lepingu punkti 14, nõudes kostjalt seadmete ennetähtaegse tagastamise tasu. Võlgnevus hakkas kujunema arvates novembrist 2009.a. Kostja ei ole tasunud teenuste arveid nr 11200905163084, 12200905642202, 01201000451658, 02201000937848. Hageja esitas kostjale võlanõuded 02.02.10; 03.01.10, kuid võlanõuetele kostja ei reageerinud. Kokku on võlgnevuse summa 3 680, 84 krooni, mis sisaldab võlga teenuste eest summas 1 790, 26 krooni; seadmete ennetähtaegse tagastamise tasu kokku 1 327, 50 krooni; viivist 90, 08 krooni. Viivise arvutuse määraks on 0,15% päevas tulenevalt Elioni Üldtingimuste punktist 6.11. Lepinguline tasu s.o. võla sissenõudmiskulud on 473 krooni Elioni hinnakirja p 2.8.2. alusel. Võla sissenõudmiskulu nõude aluseks on Elioni Üldtingimuste p 6.10, mille kohaselt on klient kohustatud Elioni nõudmisel hüvitama Elionile seoses Elioni ja/või kolmanda isiku poolt võlanõude sissenõudmisega tekkinud kulud. Lõppkasutaja on kohustatud hüvitama eelnimetatud kulud vastavalt hinnakirjas sätestatule. Neil asjaoludel ja juhindudes VÕS §-dest 100; 101 lg 1 p l ja p 6; 108 lg 1; 113 lg 1 palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks teenuste võlg 1 790, 26 krooni; seadmete tasu 1 327, 50 krooni, lepingulise tasu 473 krooni ja viivised 90,08 krooni; kokku 3 680, 84 krooni. Hageja täpsustab kohtuistungil teenuste võla ja viiviste nõuet, jäädes üldnõude summa juurde ja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks teenuste võlg 1 800, 29 krooni; seadmete tasu 1 327, 50 krooni; lepingulise tasu 473 krooni ning viivised 80, 05 krooni; seega kokku 235, 25 eurot (3 680, 84 krooni).
Kostja ei tunnista hagi. Kostja väitel on hageja jätnud kostjale teenuse osutamata. Kostja palus oktoobris 2009.a. viia toote-teenuse kasutamise üle aadressile Tartu 4-2 Nõo alevik Nõo vald Tartumaa. Elioni poolt saadetud ebapädev töömees seda teha ei suutnud. Kostja on nõus tasuma vaid seadme enneaegse tagastamise tasu 1 327,50 krooni (tl 45-46). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohtuistungile ei ole ilmunud kostja, kes on kohtukutse isiklikult kätte saanud 4.detsembril 2010.a. (tl 56) ja on teatanud, et on nõus asja kirjaliku menetlusega (tl 46), ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist ega teatanud seaduslikust takistusest kohtuistungile mitteilmumiseks. Hageja taotleb asja sisulist lahendamist kostja osavõtuta (tl 58).
2 (5)
TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 414 lg 1 kohaselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus leiab, et kuna kostja on olnud nõus kirjaliku menetlusega (tl 37), ei ole esitanud taotlust asja arutamise edasilükkamiseks, ei esine TsMS § 414 lg 2 nimetatud asjaolusid ja kohtu arvates on hagi aluseks olevad asjaolud sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud, on võimalik asi lahendada sisuliselt kostja osavõtuta. Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Tulenevalt VÕS § 8 lg 1 on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või midagi tegemata jätma. Tulenevalt VÕS § 9 lg 1 leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Võlaõigusseaduse § 3 kohaselt tekib võlasuhe muu hulgas lepingust. VÕS §-de 5; 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele; kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Hageja kirjalikest selgitustest nähtuvalt, mis on kostjale kätte toimetatud ja millele kostja ei ole esitanud vastuväiteid (tl 56), on hagejal säilinud kõnesalvestus töödejuhi kõnest kostjaga 04.09.2009.a., kus kostja teatas, et ta ise pole Eestis, kuid palus asju ajada tema tütrega, Elionile oli edastatud kostja tütre telefoninumber; kostja teatas täiendavalt, et Elioni tehnik on juba korra käinud olukorda kontrollimas ning olevat mingi tehniline nüanss, mida on tarvis ümber teha, mingeid pretensioone tehniku tegevuse osas kostja 04.09.2009.a. ei esitanud; hagejal on säilinud kõnesalvestus töödejuhi kõnest Maarja Ilvesega 04.09.2009.a., kus töödejuht selgitas, et tasulisi töid ei ole vaja teostada, kuid tööd on vajalikud liini ühendamiseks, tööde teostasime ajaks lepiti kokku 09.september kell 11; hagejal on säilinud kõnesalvestus Maarja Ilvese pöördumisest 08.septembril 2009.a., kui Maarja Ilves ütles üles 09.septembrile määratud tehniku visiidi; töödejuhi küsimusele, kas soovite kokku leppida uut aega, vastas Maarja Ilves eitavalt; Maarja Ilves selgitas, et tuli uus lahendus Tartu tn 4-2 Nõos ning ümberpaigutust ei ole vajalik teostada; Maarja Ilves selgitas, et toode jääb endisele aadressile ja ei ole vaja midagi teha (tl 50-52). Hageja esindajal on kõnesalvestised kohtuistungil kaasas (tl 58). TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis tõendaksid, et hageja ei suutnud kostja poolt taotletud ümberpaigutust teha ning lükkaksid ümber hageja esitatud asjaolud teenuse ümberpaigutamise taotlusest loobumise kohta. Asja materjalidest nähtuvalt jäi hageja poolt pakutav toode Kodulahendus toimima aadressil Struwe tn 5-44 Tartus ning mingeid
3 (5)
kostjapoolseid avaldusi toote kasutamise aluseks oleva lepingulise suhte lõpetamiseks hagejaga kostja kohtule esitanud ei ole. Elektroonilise side seaduse § 98 lg 1 p 1 kohaselt võib sideettevõtja lõppkasutajale sideteenuse osutamist piirata üksnes juhul, kui lõppkasutaja on hilinenud temale osutatud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva või ületab temale kehtestatud krediidilimiiti. Elion Ettevõtted Aktsiaseltsi andme- ja kõneside eeskirja (tl 53-54) punkt 3.2.1. sätestab Elioni õiguse kliendile teenuste piiramiseks, kui klient on hilinenud temale osutatud teenuste eest tasumisega üle 14 päeva. Pooled on 3.oktoobril 2008 sõlminud kliendilepingu (tl 20), millest nähtuvalt on kostjal võimalik kooskõlas õigusaktides sätestatuga ja vastavate tehniliste tingimuste olemasolul sõlmida lepinguid Elioni poolt pakutavate teenuste kasutamiseks. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja andis 4.oktoobril 2008.a. sõlmitud lepingu ja seadmete üleandmise-vastuvõtmise akti alusel kostjale kasutada kaheks aastaks toote Kodulahendus kasutamise eesmärgil digiboksi ja marsruuteri (tl 2123). Eritingimuste p 4 kohaselt maksab klient toote eest hinnakirja kohaselt kuutasu (tl 23). Poolte vahel ei ole vaidlust kuutasu suuruse (462 krooni koos käibemaksuga) üle. Arvest (tl 24) nähtuvalt on hageja kostjat 02.11.2009 hoiatanud, et võla tähtajaks tasumata jätmisel on hageja sunnitud kostja nimele registreeritud sidevahendid välja lülitama (teenused piirama). Võlateatisest (tl 28) nähtuvalt hoiatab hageja kostjat, et võla tasumata jätmisel 14.01.2010 on hagejal õigus kostjaga sõlmitud lepingu(d) lõpetada. 02.02.2010 teatab hageja kostjale (tl 30), et hageja on lõpetanud kostjaga sõlmitud lepingud, sest kostja ei tasunud hagejale võlgnevust tähtaegselt. Hageja piiras kostjale osutatava teenuse pakkumist elektroonilise side seaduse § 98 lg 1 punkt 1 alusel 19.11.2009.a. kuna kostja ei olnud teenuse arveid täies mahus tasunud. Hageja ütles üles kostjaga sõlmitud sideteenuse kasutasime aluseks olevad lepingulised suhted 28.01.2010.a. Elion Ettevõtted Aktsiaseltsi andme- ja kõneside eeskirja punkt 3.1.10 sätestab, et klient on kohustatud maksma kuutasulise teenuse kasutamisel kuutasu ka aja eest, mil Elion on õigusaktides, lepingus või tingimustes fikseeritud alustest lähtudes piiranud ühepoolselt teenuse osutamist. Arvete koopiatega (tl 24-25, 27, 29) on tõendatud, et kostja võlgnevus tasumata kuutasu eest perioodil 1.oktoober 2009 kuni hageja poolt lepingu ülesütlemiseni 28.01.2010 on kokku 1800,29 krooni. Hageja selgituste kohaselt saatis ta arved kostja e- posti aadressile. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et ta hagejale need arved oleks nõutud suuruses tasunud. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja detsembris 2009 tasunud 462 krooni, seega on kostja tegelikult tunnistanud oma kuutasu tasumise kohustust. Kostja võlgneb hagejale kuutasuliste teenuste eest arvete alusel, mis on esitatud perioodil alates oktoober 2009.a. kuni lepingu lõpetamiseni jaanuaris 2010.a., kokku 1 800,29 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja nõuab kostjalt viivist 80,05 krooni. Üldtingimuste, mida on kostja kohustunud täitma, p
seadme ennetähtaegse tagastamise tasu, kui Elion ütleb lepingu või seadmete kasutamise akti üles enne seadme kasutustähtaja möödumist lepingu p 20.1; 20.2; 20.3; 20.5 ettenähtud alustel. Eritingimuste p 5 kohaselt (tl 23) oli seadmete ennetähtaegse tagastamise tasu digiboksil 980 krooni ja marsruuteril 347,50 krooni, s.o. kokku 1 327,50 krooni. Hageja andis seadmed kostja kasutusse 04.10.2008 ja leping öeldi ennetähtaegselt üles, kuna kostja ei tasunud kuutasu võlgnevust hageja poolt määratud tähtajaks, 28.01.2010.a. s.o. enne seadmete kokkulepitud kasutamise tähtaega. Kostja ei vaidle enneaegse tagastustasu 1 327,50 krooni maksmisele vastu. Kohus loeb eeltoodud dokumentaalsete tõenditega ja kostja õigeksvõtuga tõendatuks seadmete ennetähtaegse tagastamise tasu nõude ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele seadmete ennetähtaegse tagastamise tasu 1 327,50 krooni. Hageja nõuab lepingulise tasu, s.o. lepingukohase võla sissenõudmiskulude 473 krooni hüvitamist. Kliendilepingu p 2 kohaselt kinnitab kostja, et talle on Elioni Üldtingimused kättesaadavaks tehtud, ta on üldtingimustega tutvunud ning kohustub neid täitma (tl 20). Elioni Üldtingimuste p 6.10 kohaselt (tl 33) on klient kohustatud Elioni nõudmisel hüvitama Elionile seoses Elioni ja/või kolmanda isiku poolt võlanõude sissenõudmisega tekkinud kulud, sealhulgas sellekohased hinnakirjas sätestatud kulud. Elion Ettevõtted AS lõppkasutajate hinnakirja (tl 34) kohaselt on võla kohtumenetluse sissenõudmiskulu 473 krooni/kord. Kohus leiab, et kuna hagi rahuldatakse, kostja ei ole esitanud vastuväiteid sissenõudmiskulude suurusele, on sellise menetluskulu sissenõudmine kostjalt põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võla sissenõudmise kulud 473 krooni. Samas leiab kohus, et seda väljamõistetud sissenõudmiskulu tuleb arvestada ka hageja menetluskulude hilisemal rahalisel kindlaksmääramisel. VÕS § 104 lg 1 kohaselt vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel üksnes süü olemasolu korral. Üldjuhul vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest VÕS § 103 lg 1 järgi, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on VÕS § 103 lg 2 kohaselt vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kostja ei ole tõendanud, et tema poolt kohustuse rikkumine on vabandatav. Neil asjaoludel ja eeltoodud tõenditele tuginedes kohus leiab, et kostja teenuste kuutasude võlgnevus 1 800,29 krooni; viivised 80,05 krooni; seadmete ennetähtaegse tagastamise tasu 1 327,50 krooni ja lepinguline võla sissenõudmiskulude tasu 473 krooni on tõendatud ning kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kohus leiab, et neil asjaoludel tuleb hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista hageja kasuks kokku 3 680,84 krooni, s.o. 235,25 eurot. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel hageja menetluskulud kostja kanda. Kohtunik:
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.