OÜ Rederius (pankrotis) hagi Valentina Goritskaja vastu 1 916 853 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
625 000 krooni vastuapellatsioon
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 7. aprilli 2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Valentina Goritskaja apellatsioonkaebus ja OÜ Rederius (pankrotis) vastuapellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
11. jaanuar 2011
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja) ja vastuapellatsioonis vastustaja: Valentina Goritskaja, esindaja Paul Paas
esindajad
RESOLUTSIOON
apellatsioon,
1 291 853
krooni
Vastustaja (hageja) ja vastuapellatsioonis apellant: OÜ Rederius (pankrotis) (registrikood: 10400835), esindaja pankrotihaldur Tarmo Villman
1.Jätta Valentina Goritskaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja rahuldada OÜ Rederius (pankrotis) vastuapellatsioonkaebus.
2.Tühistada Viru Maakohtu 7. aprilli 2010 otsus osas, millega jäeti hagi osaliselt rahuldamata ja välja mõista Valentina Goritskajalt OÜ Rederius (pankrotis) kasuks
122 509 eurot 24 senti (ükssada kakskümmend kaks tuhat viissada üheksa eurot 24 senti) ning viivis alates 18.10.2008 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „3.1. Välja mõista Valentina Goritskajalt OÜ Rederius (pankrotis) kasuks 122 509 eurot 24 senti (ükssada kakskümmend kaks tuhat viissada üheksa eurot 24 senti) ning viivis alates 18.10.2008 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.2.Menetluskulud maakohtus jätta Valentina Goritskaja kanda“.
4.Menetluskulud Goritskaja kanda.
ringkonnakohtus
jätta
Valentina
5.Välja mõista Valentina Goritskajalt riigituludesse apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 3 834 eurot 70 senti (kolm tuhat kaheksasada kolmkümmend neli eurot 70 senti). Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Rederius (pankrotis) esitas hagi Valentina Goritskaja vastu tekitatud kahju 1 916 853 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt oli kostja alates 17.03.1998 OÜ Rederius (pankrotis) juhatuse liikmeks. OÜ Empera Invest väljastas 17.03.2004 hagejale tasumiseks arve nr R/03, mille sisuks oli märgitud „soojusvedur TЭM-7 kapitaalremondi eest lepingu nr. 9/02 alusel“. Teenuse maksumus oli 1 625 300 krooni, millele lisandus käibemaks 292 554 krooni, kokku 1 917 854 krooni. Hageja, kelle esindajana kostja tegutses, tasus nimetatud arve mitme maksena perioodil 2004 - 2005. Maksu- ja Tolliameti poolt 11.01.2006 OÜ-le Rederius koostatud kontrollakti nr 12-1/4/4 järgi kostja juhatuse liikmena ei osanud selgitada maksuhaldurile, kus teostati veduri kapitaalremont ning milleks oli remont vajalik, kui vedur oli töökorras. Maksuhaldur on leidnud, et hageja ei ole
ostnud veduri remondi teenust OÜ-lt Empera Invest 17.03.2004 arve nr R/03 alusel ning hageja ei saanud 24.03.2004 vastu võtta kapitaalremondi läbinud vedurit põhjusel, et hageja andis 23.03.2004 veduri üle AS-ile Maardu Raudtee. 06.04.2006 tegi Maksu-ja Tolliameti Ida maksuja tollikeskus maksuotsuse, et OÜ-l Rederius (pankrotis) puudus alus sisendkäibemaksu 292 554 krooni mahaarvamiseks, sest tegelikult OÜ Empera Invest ei ole hagejale teenuseid osutanud. OÜ Empera Invest on teatanud OÜ-le Masa Est Grupp, et nendevaheline 14.02.2004 leping 1/2-14 loetakse tühistatuks ja on saanud viimaselt tasutud raha 1 482 390 krooni tagasi. Maksuameti kontrollaktis on tuvastatud, et OÜ Empera Invest ei ole kapitaalremondi teostanud, sest kapitaalremondist on loobutud. Tööde eest tasumise aluseks on töö vastuvõtmine. Arve on koostatud varasema kuupäevaga. Arve esitamise õigus oleks tekkinud pärast tööde vastuvõtmist. 17.12.2007 oli välja kuulutatud hageja pankrot. Hageja on kajastanud 2006. aasta majandusaasta aruandes nõudeõiguse OÜ Empera Invest vastu summas 1 917 854 krooni. Selle summa võrra suurenes hageja aktiva ehk käibevara. OÜ Empera Invest sai hagejalt 1 917 854 krooni alusetult ning see raha kuluks tagastamisele hagejale. Kuid nimetatud summa ei ole OÜ-lt Empera Invest sissenõutav, kuna alates 2006. aastast puuduvad andmed osaühingu majandustegevuse kohta, samuti osaühingu asukoht on teadmata. Hagimenetluse korras nõude esitamine OÜ Empera Invest vastu on ebaotstarbekas, kuna puudub võimalus saavutada nõude täitmist. Pankrotihaldur on avaldanud 01.08.2008 väljaandes Ametlikud Teadeanded enampakkumise teate nõudeõiguse OÜ Empera Invest vastu summas 1 917 854 krooni müümise kohta, kuid ühtegi pakkumist laekunud ei ole. 07.05.2008 kinnitas kohus hageja pankrotimenetluses jaotusettepaneku. Hagejal on täitmata varalised kohustused võlausaldajale Maksu- ja Tolliamet summas 525 974 krooni. Kostja vastutus tulenes asjaolust, et ta hageja juhatuse liikmena ei ole täitnud kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, st juhatuse liikme nõusolekul tasuti teenuse eest, mida tegelikult ei saadud. Tehingu andmeid kajastati valesti käibedeklaratsioonis, mille alusel tekkis maksunõue ja algatati pankrotimenetlus. Makse teostamine oli osaühingu suhtes majanduslikult põhjendamata ja ebaotstarbekas. Hageja palus kostjalt välja mõista 1 916 853 krooni, samuti viivise põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 nimetatud määras.
2.Kostja V. Goritskaja vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt ei ole kostja alusetult kandnud OÜ Empera Invest arvele 1 916 853 krooni, sest viimane teostas ise või vahendajate kaudu mootorveduri TEM-7, tehase nr. 0234, remondi 2004. aasta veebruaris Venemaal Tšerepovetsi linnas. Maksuhalduri arvates oli veduri remont teostatud enne veduri ostu OÜ Rederius (pankrotis) poolt Venemaa ettevõttelt Arsenal. 2004. aasta veebruari alguses sõitsid OÜ Rederius (pankrotis) tegevdirektor D. G. ja AS-i Maardu Raudtee direktori asetäitja tehnika alal A. K. Venemaale Tšerepovetsi linna, kus nad koos Arsenali peadirektor V. L. vaatasid pakutava mootorveduri TЭM-7, tehase nr 0234, üle. Veduril oli avastatud puudused ja see ei vastanud AS Maardu Raudtee nõuetele. Pooled koostasid puuduste nimekirja. Nende puuduste kõrvaldamise kohustus ei lasunud Venemaa ettevõttel Arsenal, vaid kulud pidi kandma OÜ Rederius (pankrotis). D. G. , olles Venemaal, leppis telefoni teel OÜ Empera Invest juhatuse liikme O. B. , et OÜ Empera Invest remondib ise või korraldab Venemaal asuva veduri remondi. O. B. teatas telefoni teel, et saadab kohale spetsialisti nimega V. I. , kes saabuski järgmisel päeval Tšerepovetsi linna. Remont oli lõpetatud veebruari lõpuks. Teostatud remondi ja katsetuste ulatus ning tulemused rahuldasid osapooli. Sellegipoolest leppisid OÜ Rederius (pankrotis) ja OÜ Empera Invest omavahel kokku, et lõplik tööde vastuvõtmine otsustatakse pärast veduri saabumist Eestisse ja selle üleandmist AS-ile Maardu Raudtee. OÜ Rederius (pankrotis) andis 23.03.2004 Eestis veduri AS-ile Maardu
Raudtee üle. 24.03.2004 allkirjastasid OÜ Rederius (pankrotis) ja OÜ Empera Invest omavahelise veduri remonttööde vastuvõtmise akti, kuigi OÜ Empera Invest oli juba 17.03.2004 koostanud arve OÜ-le Rederius (pankrotis), mille viimane tasus 2004. aasta aprillikuu jooksul. Arve koostamine varasema kuupäevaga ei ole keelatud. Alles maksuhalduri poolt läbiviidud kontrolli käigus sai OÜ Rederius (pankrotis) teada, et OÜ Empera Invest oli algselt sõlminud lepingu veduri remondiks OÜ-ga Masa Est Grupp ja sinna üle kandnud raha, mille hiljem sealt sularahas välja võtnud. Need toimingud aga ei puuduta OÜ-d Rederius (pankrotis), sest ta ei ole eelkirjeldatud lepingu pooleks ega ole raha väljavõtmisega kuidagi seotud. Lepingu sõlmimisel ja täitmisel tegutses kostja heas usus ja piisava hoolsusega, sh raha ülekandmisel, tehes seda alles pärast remonditud veduri üleandmist AS-ile Maardu Raudtee.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus 7. aprilli 2010 otsusega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis V. Goritskajalt OÜ Rederius (pankrotis) kasuks välja põhivõlgnevuse 625 000 krooni. Ülejäänud osas jättis kohus hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust hageja poolt soojusveduri soetamise ja selle AS-ile Maardu Raudtee võõrandamise üle. Vaidlus on tekkinud selle üle, kas soetatud soojusvedur vajas kapitalremonti. Hageja väitis, et remonti ei ole tegelikult teostatud ja kuna kostja on selle eest raha maksnud, ei ole ta täitnud kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. 09.02.2004 sõlmisid Venemaa ettevõte Arsenal ja OÜ Rederius (pankrotis) Moskvas lepingu nr 01/09-02, mille kohaselt ettevõte Arsenal kohustus tarnima ja üle andma hagejale soojusveduri TЭM 7A, tehase nr 0234, väljalase 1988. a. Hageja aga kohustus tasuma selle eest 5 000 000 rubla. Hageja nimel allkirjastas lepingu D. G. 09.02.2004 sõlmisid hageja ja OÜ Empera Invest Tallinnas töövõtulepingu nr 9/02, mille kohaselt töövõtja OÜ Empera Invest kohustus teostama soojusveduri kapitaalremonti. Hageja kohustus tasuma remondi eest 1 917 854 krooni (koos käibemaksuga). Ka selle lepingu allkirjastas hageja esindajana D. G. Kostja ei ole tõendanud, kuidas sai hageja esindaja ühel päeval sõlmida ühe lepingu Moskvas ja teise lepingu Tallinnas. Kohus ei nõustunud kostja väitega, et tulenevalt A. K. koostatud puuduste nimekirjast vajas vedur kapitalremonti. Asjaolu, et vedur osteti AS-i Maardu Raudtee jaoks ja A. K. koostas puuduste nimekirja, ei tähenda, et sellest piisab töövõtulepingu sõlmimise ja kapitaalremondi teostamise faktide tõendamiseks. Töövõtulepingu nr 9/02 p 3.3. ja p 3.4. kohaselt pidi tellija esindaja andma töövõtjale soojusveduri üle üleandmise-vastuvõtmise akti alusel koos tehnilise passi, diisli formularide ja passidega õhureservuaaridele, kompressorile ja muudele seadmetele. Kostja ei ole esitanud tõendeid veduri töövõtjale üleandmise kohta. Ei ole esitatud tõendeid ka puuduste akti koostamise kohta. Seega ei ole kostja tõendanud veduri ja selle dokumentatsiooni üleandmist remondi teostamiseks. Samuti ei ole kostja tõendanud, et hageja täitis töövõtulepingut nr 9/02, st hageja viis veduri remondikohta ja üleandmise-vastuvõtmise akti alusel andis veduri töövõtjale remondi teostamiseks üle. Seega hageja ei ole töövõtulepingut täitnud. Kostja ei ole tõendanud OÜ Empera Invest poolt töövõtja kohustuste täitmist. OÜ Empera Invest oli Eestis tegutsev äriühing. D. G. ja A. K. ütluste järgi teostati remont Venemaal. Kostja ei saanud teatada, kes teostas ja kus teostati remont. Tunnistaja, ettevõtte Arsenal esindaja, V. L. ütluste kohaselt on võimalik, et ettevõte Arsenal võõrandas soojusveduri hagejale, kuid tunnistaja ei mäleta, mis seisundis vedur oli ja kas see vajas remonti.
Kostja möönis, et töövõtja ei pidanud ise remonti tegema. Menetluses pole esitatud tõendeid, mille alusel saaks tuvastada töövõtja või alltöövõtja poolt veduri vastavat töövõtulepingule nr 09/02 remontimist ning tellija poolt remonditööde vastuvõtmist. Töövõtulepingu 09/02 p 3.9 sätestab, et tellija esindaja võtab tööd vastu mitte hiljem kui üks päev pärast tema tööde teostamise kohale ilmumist ja vormistab kahepoolse aktiga kapitaalremondi teostamise. Menetluse käigus ei ole esitatud tööde teostamise kohas Venemaal koostatud kahepoolset akti veduri kapitalremondi kohta. On esitatud kostja ja OÜ Empera Invest vahel 24.03.2004 Tallinnas koostatud üleandmise-vastuvõtmise akt, mis ei ole samastatav lepingu punktis 3.9 toodud aktiga, sest akt kinnitab veduri üleandmist, kuid akt ei kinnita kapitaalremondi tegemist ega remondi käigus tehtud tööde tellija poolt vastuvõtmist. Tõendamata on ka veduri kapitaalremondi vajadus. Kohus ei nõustunud kostja väitega veduril tuvastatud puuduste kohta. Hageja ja OÜ Empera Invest ei ole vastavalt lepingule puuduste akti koostanud. Asjaolu, et AS Maardu Raudtee esindaja A. K. koostas puuduste nimekirja, ei tähenda, et see nimekiri sai töövõtulepingu nr 09/02 lisaks. Pole teada, millal A. K. puuduste nimekirja koostas, kuna sellel puudub kuupäev. Nimekirja eksemplari koopia edastati 12.02.2004 faksi teel. Samuti ei olnud A. K. töövõtulepingu nr 09/02 pooleks. Isegi juhul, kui remont oleks olnud teostatud, ei olnud kostjal hageja juhatuse liikmena õigust tasuda remondi eest. Töövõtja tasunõue ei ole tulenevalt VÕS § 737 lg-st 4 sissenõutavaks muutunud sellepärast, et puudus teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt. Pole esitatud tõendeid, mille alusel saaks kohus järeldada, et kapitaalremondi tulemusena tehti vedurile parendused, millest tingituna veduri müügihind oluliselt kasvas. Kuna selle tehingu tulemusena on hageja muutunud maksejõuetuks, siis nõustus kohus hagejaga, et kostja ei ole täitnud juhatuse liike kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. OÜ Empera Invest on alates 10.02.2010 registrist kustutatud. Nõue kostja vastu on esitatud tähtaegselt. 07.05.2008 kohtumäärusega kinnitati pankrotis OÜ Rederius (pankrotis) jaotusettepanek. Pankrotimenetluses on esitatud vaid Maksu- ja Tolliameti II rahuldamisjärgu nõuded võlgniku vastu kokku 525 974 krooni. Kuna hageja pankrot on välja kuulutatud ja teisi nõudeid võlgniku vastu esitatud ei ole, siis ei ole põhjendatud hagi täies ulatuses rahuldamine ja kostjalt põhinõudelt viiviste arvestamine, sest pärast nõuete rahuldamist allesjääv summa nagunii kuulub kostjale kui osanikule. Arvestades hageja kohustuste suurust ja PankrS § 65 lg-s 2 sätestatud halduri tasu ülemmäära 95 000 krooni, rahuldas kohus hagi summas 625 000 krooni, sh 525 974 krooni maksunõuded, 95 000 krooni halduri tasu ja 4 026 krooni võimalikud pankrotimenetluse kulud. Ülejäänud osas jättis kohus hagi rahuldamata.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.V. Goritskaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 7. aprilli 2010 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi jäetakse rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole kohus hinnanud ettevõtte Arsenal 14.01.2009 vastust nr 0022/1-01-OП. Vastuse kohaselt soojusveduri käivitamisel olid A. K. poolt välja selgitatud puudused, mis olid kajastatud vaegtööde nimekirjas. Puudused puudutasid enamuses mootorit. Avastatud puuduste kõrvaldamine ei kuulunud soojusveduri ostuhinna sisse. Pikemaajalist riketeta töötamist, vastavalt 09.02.2004 lepingule nr 01/09-02, ettevõte Arsenal ei garanteerinud ja soojuseveduri enda ja mootori kapitaalremonti ei teostanud. OÜ Rederius palkas Eesti firma soojusveduril ТЭМ 7 nr 0234 välja selgitatud defektide kõrvaldamiseks; 2) ei arutatud kohtus ega viidatud asjaolule, et soojusveduri ostu-müügileping ja töövõtuleping nr 9/02 olid sõlmitud ühel päeval. Kostja jaoks on üllatav kohtu arvamus, et lepingutel oleva
kuupäeva ühtimise tõttu nende lepingute sõlmimine oli võimatu. Samuti puudus kostjal võimalus anda selgitusi lepingute kuupäeva ühtimise kohta. Hageja ja ettevõtte Arsenal vaheline leping oli eelnevalt valmis trükitud ja tegelikult allkirjastatud Tšerepovetsi linnas pärast soojusveduri esmast ülevaatust koos AS Maardu Raudtee esindaja A. K. Viimane on andnud ütlusi, et ta koostas koheselt vaegtööde akti. Selle sama vaegtööde akti edastas D. G. samal päeval OÜ Empera Invest juhatuse liikmele O. B. , kes koostaski koheselt lepingu, mille D. G. peale Eestisse saabumist allkirjastas. Suuliselt olid lepingu tingimused poolte vahel kokku lepitud. Selline lepingute sõlmimise viis ei ole seadusega keelatud, sest lepingu tingimused olid pooled kokku leppinud suuliselt 09.02.2004. Seetõttu oligi lepingu sõlmimise päevaks märgitud 09.02.2004; 3) ei nõustu kostja kohtu seisukohaga, et hageja ja OÜ Empera Invest vahel sõlmitud lepingust tulenevalt olid pooled kohustatud tööde teostamise üleandmis-vastuvõtmise akti koostama ja allkirjastama tööde teostamise kohas ning akti tööde teostamise kohas allkirjastamata jätmise tõttu ei ole poolte vahelist lepingut täidetud. Menetluse käigus andis tunnistaja ütlusi, mille kohaselt oli täiendavalt kokku lepitud, et veduri remondi vastuvõtmise kohaks on Maardu, sest veduri lõplik vastuvõtmine toimus AS Maardu Raudtee spetsialistide poolt. Alles pärast veduri vastuvõtmist AS Maardu Raudtee poolt allkirjastas hageja OÜ Empera Invest poolt teostatud tööde vastuvõtmise akti.
5.OÜ Rederius (pankrotis) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) sai OÜ Empera Invest hagejalt 1 917 854 krooni alusetult, kuna pole tõendatud veduri kapitaalremondi teostamine OÜ Empera Invest poolt. Ettevõtte Arsenal 14.01.2009 vastus nr 0022/1-01-OП ei tõenda, et OÜ Empera Invest teostas veduri kapitaalremonti. Hageja on seisukohal, et antud vaidluses ei oma mingit tähtsust need asjaolud, kas vedur vajas remonti või mitte. Oluline on see, kas remondi teostas OÜ Empera Invest või mitte. Hageja tõendas, et OÜ Empera Invest ei teostanud remonti ja 1 917 854 krooni tasumine oli alusetu. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Töövõtulepingu alusel muutub töötasu maksmise nõue sissenõutavaks alates töö valmimisest. Arve, mille alusel maksti OÜ-le Empera Invest 1 917 854 krooni, on koostatud 17.03.2004. Selleks ajaks ei olnud väidetav töövõtulepingu järgi tehtud töö üle antud, et OÜ-l Empera Invest oleks tekkinud arve esitamise õigus ja tasu saamise õigus. Akt veduri üleandmise kohta on koostatud alles 24.03.2004 ja see ei tõenda remondi teostamist, vaid veduri üleandmist; 2) asjaolu, kas leping sõlmiti või mitte, ei tõenda kapitalremondi teostamist OÜ Empera Invest poolt; 3) ei oma tähtsust tunnistaja ütlus, et remondi vastuvõtmise kohaks oli kokku lepitud Maardu, aga kokku ei olnud lepitud remondi teostamise koht. Kui selline kokkulepe oleks olnud, pidi see olema kirjalik nagu leping. Samuti leiab hageja, et kuna üleandmise-vastuvõtmise akt on koostatud alles 24.03.2004 ning selle sisuks on, et antakse üle kapitaalremonditud vedur, siis see ei tõenda, et vedurile teostas kapitaalremondi OÜ Empera Invest. 1 917 854 krooni tasumine on ikkagi alusetu.
6.OÜ Rederius (pankrotis) esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
7.aprilli 2010 otsuse osaliselt tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi täielikult rahuldatakse. Vastuapellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) leidis kohus, et kuna pankrotimenetluses on esitatud vaid Maksu- ja Tolliameti II rahuldamisjärgu nõuded võlgniku vastu kokku 525 974 krooni ja teisi nõudeid esitatud ei ole, siis
ei ole põhjendatud hagi rahuldamine täies ulatuses ja kostjalt põhinõudelt viiviste arvestamine. Samuti rahuldas kohus hagi vaid summas 625 000 krooni. Muus osas jättis kohus hagi rahuldamata. Hageja arvab, et kohus on jätnud märkimata materiaalõigusnormi, mille alusel ta sellele järeldusele jõudis. Samuti jättis kohus tähelepanuta pankrotihalduri tasult sotsiaalmaksu maksmise kohustuse, ebaselgeks jääb mille alusel tuvastas kohus võimalikud kulud 4026 krooni; 2) on kohus valesti tuvastanud kahjuhüvitise saamiseks õigustatud isiku. Nõude on esitanud OÜ Rederius (pankrotis), mitte aga V. Goritskaja, kahjuhüvitise saajaks on OÜ Rederius (pankrotis). Kohus on ekslikult leidnud, et pärast nõuete rahuldamist allesjääv summa nagunii kuulub kostjale kui osanikule. Nimetatud allesjääv summa kuulub OÜ-le Rederius (pankrotis) ning kui V. Goritskaja soovib selle allesjääva raha ettevõttest välja võtta, siis tuleb tal tasuda tulumaksu määraga 21/79. V. Goritskaja ei ole esitanud ühtegi vastuväidet kahjunõude suuruse osas. Kohus ei ole esitanud ühtegi täiendavat põhjendust ega märkinud kohaldatavat materiaalõiguse või menetlusõiguse sätet, mis alusel ta jättis rahuldamata viivise väljamõistmise nõude alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 sätestatud määras. Samuti ei ole V. Goritskaja esitanud mitte ühtegi vastuväidet viivise nõudes osas.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et V. Goritskaja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja OÜ Rederius (pankrotis) vastuapellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 7. aprilli 2010 otsuse osas, millega hagi jäeti osaliselt rahuldamata ja mõistab välja V. Goritskajalt OÜ Rederius (pankrotis) kasuks 122 509 eurot 24 senti ning viivise alates 18.10.2008 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Ükski V. Goritskaja apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole aluseks apellatsioonkaebuse rahuldamisele ning maakohtu otsuse tühistamisele vaidlustatud osas.
tema
8.1.Õige on maakohtu seisukoht, et kostja juhatuse liikmena ei täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega ning oma kohustuste rikkumisega tekitas osaühingule kahju 1 916 853 krooni (kahju seisnes OÜ-le Empera Invest alusetute maksete tegemises perioodil 2004-2005). Juhatuse liikme vastutuse normide kohaldamise eelduseks on rikkumise ajal kehtinud juhatuse liikme ja osaühingu vahelise suhte olemasolu. Antud juhul oli kostja perioodil 2004-2005, mil ta tegi OÜ Empera Invest arve nr R703 alusel makseid, OÜ Rederius (pankrotis) juhatuse liige, seega kohalduvad juhatuse liikme vastutust sätestavad normid.
8.2.ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Sama paragrahvi lg 2 järgi juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt; juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Aastatel 2004-2005 kehtis ÄS § 187 lg 1 järgmises sõnastuses: „Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt“. Kuigi ÄS § 187 lg 1 kehtiva redaktsiooni ja OÜ-le Empera Invest maksete tegemise ajal kehtinud redaktsiooni sõnastus on mõnevõrra erinev, oli ja on juhatuse liikme vastutuse aluseks tema poolt oma kohustuste rikkumine (s.o ta ei täida oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega). Kostjapoolne juhatuse liikme kohustuse rikkumine, mis oli kahju tekkimise põhjuseks, oli majanduslikult ebaotstarbekas käitumine (tasu maksmine lepingupartnerile, kes ei teinud ega ka
korraldanud alltöövõtjate kaudu soojusveduri TЭM 7A, tehase nr 0234, väljalase 1988. a. remonti). Nähtuvalt asja materjalidest, oli OÜ Empera Invest ja OÜ Rederius vahel 09.02.2004 sõlmitud töövõtuleping (I kd tl 172-174), mille punkti 1 kohaselt tööettevõtja kohustus teostama soojusveduri TЭM kapitaalremonti. Teostatud tööde eest tasumiseks esitas OÜ Empera Invest 17.03.2004 arve nr R/03.
8.3.Ebaõige on kostja väide, et OÜ Empera Invest teostas ise või vahendajate kaudu soojusveduri TЭM kapitaalremonti 2004 veebruarikuus Venemaal. Asja materjalide hulgas on dokumentaalse tõendina Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 11.01.2006 kontrollakt nr 12-3/4/4 (I kd tl 14-22) ning 06.04.2006 maksuotsus nr 12-5/33 (I kd tl 23-35). Viidatud tõenditest nähtub, et OÜ Empera Invest raamatupidamises kajastus remonditeenuse ostmise arve OÜ-lt Masa Est Grupp ning sama teenuse edasi müümise arve OÜ-le Rederius (pankrotis). Samuti nähtub nii viidatud tõenditest kui OÜ Empera Invest 27.05.2004 kirjast OÜ-le Masa Est Grupp (I kd tl 126), et tellija on loobunud veduri kapitaalremondist ning seetõttu palus OÜ Empera Invest OÜ-l Masa Est Grupp tagastada ülekantud rahad sularahas. Seega seisuga 27.05.2004, s.o pärast seda, kui OÜ Rederius (pankrotis) oli juba 23.03.2004 andnud veduri üle AS-le Maardu Raudtee, ei olnud OÜ Empera Invest teostanud ise veduri kapitaalremonti ning ka ei olnud vahendanud kapitaalremondi teostamist, sest nõudis OÜ-lt Masa Est Grupp ülekantud rahad tagasi seoses sellega, et tellija loobus kapitaalremondist, s.o OÜ Empera Invest ei kasutanud OÜ Rederius (pankrotis) poolt 17.03.2004 arve nr R/03 alusel tasutud summat OÜ Empera Invest ja OÜ Rederius vahel 09.02.2004 sõlmitud töövõtulepingu täitmiseks. Tavapärase hoolsuse korral pidi kostja juhatuse liikmena olema teadlik sellest, kas OÜ Empera Invest 17.03.2004 arve nr R/03 alusel saadud summasid kasutas soojusveduri TЭM kapitaalremondiks või mitte ning kuna OÜ Empera Invest ei teinud veduri kapitaalremonti ega ka vahendanud seda, siis oleks pidanud kostja OÜ-le Empera Invest tasutud summa tagasi nõudma.
8.4.Teistsugusele seisukohale ei anna alust asuda ettevõtte Arsenal ZD 14.01.2009 vastus nr 0022/1-01-OП (I kd tl 113-114), mille kohaselt nende poolt pakutud soojusvedur oli rahuldavas töökorras, pikemaajalist riketeta töötamist firma ei garanteerinud ning soojusveduri enda ja mootori kapitaalremonti ei teostanud; ostja esindajaga oli saabunud A. K. , kes koostas ТЭМ 7 nr vaegtööde nimekirja; nende teada palkas OÜ Rederius Eesti firma soojusveduril 0234 välja selgitatud defektide kõrvaldamiseks. Viidatud vastuskiri ei tõenda OÜ Empera Invest poolt vedurile kapitaalremondi tegemist või selle tegemise vahendamist. Asjas olevatest tõenditest nähtuvalt (Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 11.01.2006 kontrollakt nr 12-3/4/4 ning 06.04.2006 maksuotsus nr 12-5/33; A. K. seletus maksuhaldurile - I kd tl 123) veduri kapitaalremont teostati Venemaal. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et veduri kapitaalremondi Venemaal oleks korraldanud OÜ Empera Invest ning, et selle remondi eest oleks tasunud OÜ Empera Invest nende vahenditega, millised tasus talle OÜ Rederius (pankrotis) 17.03.2004 arve nr R/03 alusel. Ainuüksi töövõtulepingu sõlmimine ja arve esitamine ei tõenda seda, et töövõtja täitis töövõtulepingust tuleneva kohustuse ja tal tekkis õigus tasule. Töövõtulepingu täitmist ei tõenda 24.03.2004 vastuvõtmise-üleandmise akt OÜ Empera Invest ja OÜ Rederius (pankrotis) vahel, millega OÜ Empera Invest andis üle OÜ-le Rederius (pankrotis) kapitaalselt remonditud soojusveduri ТЭМ 7 nr 0234, sest 23.03.2004 oli OÜ Rederius (pankrotis) juba sama soojusveduri üle andnud AS-le Maardu Raudtee.
8.5.Asjaolust, et soojusveduri ostu-müügileping ja töövõtuleping nr 9/02 olid sõlmitud ühel päeval, ei sõltu see, kas OÜ Empera Invest täitis töövõtulepingut või mitte ning seetõttu ei oma tähtsust ka see, kuidas sai OÜ Rederius (pankrotis) esindaja samal päeval mõlemale lepingule alla kirjutada (üks sõlmiti Moskvas, teine Tallinnas).
Kostja juhatuse liikmena on alusetult tasunud kolmandale isikule 1 916 853 krooni. Hagejal on formaalselt tagasinõudeõigus kolmanda isiku vastu, kuid asja olevate tõenditega on hageja tõendanud, et sellise tagasinõudeõiguse väärtus on 0 ning seetõttu on õigustatud hageja nõue kogu kahju summas 1 916 853 krooni väljamõistmiseks. Kostja ei ole menetluse kestel suutnud tõendada seda, et ta käitus kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusstandardiga või, et tekitatud kahju ei olnud nii suur, nagu väidab hageja (s.o et tegelikult ikkagi mingi osa summast kasutati veduri kapitaalremondil ning selle võrra kasvas veduri ТЭМ 7 nr 0234 väärtus). Ringkonnakohus leiab, et asjas on tõendatud nii kostjapoolne lepingu rikkumine kui kahju olemasolu, samuti on lepingu rikkumise ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos, s.o kostjapoolne hoolsuskohustuse rikkumine on kahju summas 1 916 853 krooni tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on kostjapoolse rikkumise tagajärg
9.OÜ Rederius (pankrotis) vastuapellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
9.1.Õige on hageja väide, et maakohus on ebaõigesti jätnud hagi osaliselt rahuldamata seetõttu, et pankrotimenetluses on nõudeid võlgniku vastu kokku 525 974 krooni. Hagi rahuldamise ulatus ei saa sõltuda nõuete suurusest pankrotimenetluses.
9.2.Samuti on maakohus jätnud alusetult rahuldamata viivise väljamõistmise nõude. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja on esitanud nõude välja mõista viivis alates 18.10.2008 kuni kohase täitmiseni ning nõue tuleb VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldada.
10.Tartu Ringkonnakohtu 3. juuni 2010 määrusega rahuldati V. Goritskaja menetlusabi taotlus, talle anti menetlusabi ja vabastati täielikult riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Ühtlasi ringkonnakohus selgitas, et TsMS § 190 lg 5 kohaselt kui kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kuna V. Goritskaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb talt TsMS § 190 lg 5 alusel välja mõista apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 60 000 krooni, s.o 3 834 eurot 70 senti. Samuti seoses sellega, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse, jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
Egon Konsand
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.