OÜ Rederius (pankrotis) hagi V. G. vastu 1 916 853 krooni kahju nõudes. Hagihind 1 916 853 krooni.
Asja läbivaatamise kuupäev
25.veebruaril 2010.a
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Kai Villman; Kostja V. G. ja tema lepinguline esindaja Paul Paas.
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista V. G.’lt (isikukood xxx, elukoht xxx) pankrotis OÜ-gu Rederius (registrikood 10400835) kasuks põhivõlgnevus 625 000 (kuussada kakskümmend viis tuhat) krooni.
3.Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.
4.Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.OÜ Rederius (pankrotis) pankrotihaldur esitas 16. oktoobril 2008.a Viru Maakohtule hagi V. G. vastu tekitatud kahju 1 916 853 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt alates 17.03.1998.a oli OÜ Rederius juhatuse liikmeks kostja. 17.03.2004.a väljastas OÜ Empera Invest hagejale tasumiseks arve nr R/03, mille sisuks oli märgitud „soojusvedur TM-7 kapitaalremondi eest
1 (7)
2-08-67931 lepingu nr. 9/02 alusel“. Teenuse maksumus oli 1 625 300 krooni, millele lisandus käibemaks 292 554 krooni, kokku 1 917 854 krooni. Hageja, kelle esindajana kostja tegutses, tasus nimetatud arve mitme maksena perioodil 2004-2005.a.
2.Maksu- ja Tolliameti poolt 11.01.2006.a OÜ-le Rederius koostatud kontrollakti nr 12-1/4/4 järgi kostja juhatuse liikmena ei osanud selgitada maksuhaldurile, kus teostati veduri kapitaalremont ning milleks oli remont vajalik, kui vedur oli töökorras. Maksuhaldur on leidnud, et hageja ei ole ostnud veduri remondi teenust OÜ-lt Empera Invest 17.03.2004 arve nr R/03 alusel ning hageja ei saanud 24.03.2004.a vastu võtta kapitaalremonti läbinud vedurit põhjusel, et hageja andis 23.03.2004.a veduri üle AS-ile Maardu Raudtee. 06.04.2006.a tegi Maksu-ja Tolliameti Ida maksu-ja tollikeskus maksuotsuse, et OÜ-l Rederius puudus alus sisendkäibemaksu 292 554 krooni mahaarvamiseks, sest tegelikult OÜ Empera Invest ei ole hagejale teenuseid ei osutanud.
3.17.12.2007.a kuulutas kohus välja hageja pankroti tsiviilasjas nr 2-07-31709. Pankrotiotsusest tuleneb, et hageja on kajastanud 2006 aasta majandusaasta aruandes nõudeõiguse Empera Invest OÜ vastu summas 1 917 854 krooni. Nimetatud summa kajastub hageja poolt esitatud bilansi aktiva osas ettemaksed hankijatele real. Selle summa võrra suurenes hageja aktiva ehk käibevara. Hageja juhatuse liikme poolt pankrotimenetluses esitatud andmete alusel OÜ Empera Invest sai hagejalt summa 1 917 854 krooni alusetult ning see kuuluks väidetavalt hagejale tagastamisele. Kuid nimetatud nõue ei ole OÜ-lt Empera Invest sissenõutav, sest tema majandustegevuse kohta puuduvad andmed alates 2006. aastast. Samuti on teadmata nimetatud äriühingu asukoht. Hageja poolt hagimenetluse korras OÜ Empera Invest vastu nõude esitamine on ebaotstarbekas, kuna puudub võimalus saavutada nõude täitmist. Hageja pankrotimenetluses on haldur 01.08.2008.a avaldanud väljaandes Ametlikud Teadeanded enampakkumise teate nõudeõiguse OÜ Empera Invest vastu summas 1 917 854 krooni müümise kohta, kuid ühtegi pakkumist laekunud ei ole.
4.07.05.2008.a kinnitas kohus hageja pankrotimenetluses jaotusettepaneku. Hagejal on täitmata varalised kohustused võlausaldajale Maksu- ja Tolliamet summas 525 974 krooni. Hageja majandustegevus lõppes 2007.a, kui lõppes ka vaidlus Maksu-ja Tolliametiga seoses 06.04.2006.a maksuotsusega.
5.Kostja vastutus tuleneb asjaolust, et ta hageja juhatuse liikmena ei ole täitnud kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, s.t. juhatuse liikme nõusolekul tasuti teenuse eest, mida tegelikult ei saadud. Tehingu andmeid kajastati valesti käibedeklaratsioonis, mille alusel tekkis maksunõue ja algatati pankrotimenetlus. Makse teostamine oli osaühingu suhtes majanduslikult põhjendamata ja ebaotstarbekas. Sellest tulenevalt tekkis hagejal kahju, mis tuleb juhatuse liikmelt välja mõista.
6.Hageja palus vastavalt TsÜS § 37 lg 4, ÄS § 183, § 187 lg 2, lg 3, lg 4, RPS § 4, § 23, § 25, PankrS § 163 lg 5 ja VÕS § 76 lg 1, § 113 lg 1 välja mõista kostjalt hageja kasuks kahju 1 916 853 krooni, viivis põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 nimetatud määras ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
MENETLUSABI TAOTLUS
7.Koos hagiga esitatud menetlusabi taotluses palus hageja vastavalt TsMS §180 lg 1 vabastada teda kõigi menetluskulude tasumisest.
2 (7)
2-08-67931
8.Viru Maakohtu 28.10.2008.a kohtumäärusega vabastati hageja riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. 29.10.2008.a võeti hagi menetlusse.
KOSTJA VASTUS
9.25. novembril 2008.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt kostja ei ole alusetult kandnud OÜ-gu Empera Invest arvele 1 916 853 krooni, sest viimane teostas ise või vahendajate kaudu mootorveduri TEM-7, tehase nr. 0234, remondi 2004. aasta veebruaris Venemaal Tšerepovetsi linnas.
10.Maksuhalduri arvates oli veduri remont teostatud enne veduri ostu OÜ Rederius poolt Venemaa ettevõttelt Arsenal (ООО ТПЦ АРСЕНАЛ ЖД). Selle väite ümberlükkamiseks piisab hagejaga lepingu sõlminud ja veduri üleandmisel osalenud Arsenali peadirektori V. L. ülekuulamisest tunnistajana. 2004.a veebruari alguses sõitsid OÜ Rederius tegevdirektor D. G. ja Maardu Raudtee AS-i direktori asetäitja tehnika alal A. K. Venemaale Tšerepovetsi linna, kus neid ootas Arsenali peadirektor V.L.. Kolmekesi vaatasid nad pakutava mootorveduri TEM-7, tehase nr 0234, üle ja koostasid puuduste nimekirja. Veduri seisund oli iseenesest rahuldav, kuid Maardu Raudtee AS-i tingimuseks oli just kohese remondi teostamine puuduste nimekirjas kirjeldatud ulatuses. Nende puuduste kõrvaldamise kohustus ei lasunud Venemaa ettevõttel Arsenal, kulud pidi kandma OÜ Rederius.
11.Saades teada veduri puudustest ja teades OÜ Empera Invest juhatuse liikme O. B. võimalusi veduri remondi korraldamiseks, helistas OÜ Rederius tegevdirektor D. G. koheselt, olles ise veel Venemaal, O. B.. Viimasega lepiti kokku, et OÜ Empera Invest remondib ise või korraldab Venemaal asuva veduri remondi. O. B. teatas telefoni teel, et saadab kohale spetsialisti nimega V. I., kes saabuski järgmise päeval Tšerepovetsi linna.
12.2004. aasta veebruari lõpus helistas V. I. ja teatas, et vedur on remonditud. OÜ Rederius tegevdirektor D. G. ja Maardu Raudtee AS-i direktori asetäitja tehnika alal A. K. sõitsid Venemaale Tšerepovetsi linna, st veduri tollasesse asukohta. Teostatud remondi ja katsetuste ulatus ning tulemused üldiselt rahuldasid osapooli. Sellegipoolest leppisid OÜ Rederius ja OÜ Empera Invest omavahel kokku, et lõplik tööde vastuvõtmine otsustatakse pärast veduri saabumist Eestisse ja selle üleandmist Maardu Raudtee AS-ile.
13.23.03.2004.a andis OÜ Rederius veduri Eestis üle Maardu Raudtee AS-ile. Järgmisel päeval, st. 24.03.2004.a allkirjastasid OÜ Rederius ja OÜ Empera Invest omavahelise veduri remonttööde vastuvõtmise akti, kuigi OÜ Empera Invest oli juba 17.03.2004.a koostanud arve OÜ-le Rederius, mille viimane tasus 2004. aasta aprilli kuu jooksul.
14.Alles maksuhalduri poolt läbiviidud kontrolli käigus sai OÜ Rederius teada, et OÜ Empera Invest oli algselt sõlminud lepingu veduri remondiks Masa Est Grupp OÜ-ga ja sinna üle kandnud raha, mille hiljem sealt sularahas välja võtnud. Need toimingud aga ei puuduta OÜ-d Rederius, sest ta ei ole eelkirjeldatud lepingu pooleks ega raha väljavõtmisega kuidagi seotud. 15.. Kostja tegutses heas usus ja piisava hoolsusega lepingu sõlmimisel ja täitmisel, st raha ülekandmisel, tehes seda alles peale remonditud veduri üleandmist Maardu Raudtee AS-ile. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja mõista hagejalt välja kostja menetluskulud.
KOHTUISTUNG
3 (7)
2-08-67931
16.25. veebruaril 2010.a toimunud kohtuistungil hageja esindaja toetas hagi. Esindaja seletuste kohaselt OÜ Empera Invest on teatanud OÜ-le Masa Est Grupp, et nendevaheline 14.02.2004.a leping 1/2-14 loetakse tühistatuks ja on saanud viimaselt tasutud raha 1 482 390 krooni tagasi. Maksuameti kontrollaktis on tuvastatud, et OÜ Empera Invest ei ole kapitaalremonti teostatud, sest kapitaalremondist on loobutud. Tööde eest tasumise aluseks on töö vastuvõtmine. Arve on koostatud varasema kuupäevaga. Arve esitamise õigus oleks tekkinud alles peale seda, kui tööd oleks vastu võetud. Hageja lähtus hagi esitamisel sellest, et see summa maksti alusetult.
17.Kostja ja tema esindaja hagiga ei nõustunud. Nende seletuste kohaselt ettevõte Arsenal poolt esitatud tõendiga on tuvastatud, millises olukorras vedur oli ja kas ta vajas remonti. Tunnistaja A. K.i ütlustega on tõendatud, et kapitaalremondi vajadus konkreetse veduri puhul tulenes Maardu Raudtee AS-i nõudest. OÜ Rederius ja Empera Invest OÜ vahel oli sõlmitud leping, mille alusel olid teostatud tööd ja nende eest on tasutud. Arve varasema kuupäevaga esitamine ei ole keelatud. Kui tasumine oleks toimunud ilma õigusliku aluseta, siis oleks tegemist kuriteoga (rahapesuga). Selle kohta ei ole kuriteo teadet esitatud. Seda, et vedur oli ära remonditud, näitab asjaolu, et vedur on käigus tänaseni.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
18.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära kostja ja poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt.
19.Venemaa ettevõtte Arsenal (ООО ТПЦ АРСЕНАЛ ЖД) ja OÜ Rederius vahel 09.02.2004.a Moskva linnas sõlmitud lepingu nr 01/09-02 alusel kohustus müüja- venemaa ettevõte tarnima ja üle andma hagejale soojusveduri TEM (ТЭМ) 7A nr. 0234, väljalase 1988.a, hageja aga kohustus tasuma selle eest 5 000 000 rubla (t lk. 133-135). Lepingu punkti 2.3. järgi hinna sisse kuulub veduri maksumus, ettevalmistus ja seadmed veduri transportimiseks ning vajalike saate- ja tollidokumentide vormistamine. Lepingu punktis 4.1. leppisid müüja ja ostja, et soojusvedur antakse üle tehniliselt töökorras seisundis koos vajaliku tehnilise dokumentatsiooniga. Hageja nimel kirjutas lepingule alla D. G..
20.Pooltel ei ole vaidlust hageja poolt nimetatud soojusveduri soetamise ja selle hiljem AS-ile Maardu Raudtee võõrandamise üle. Vaidlus on tekkinud selle üle, kas soetatud soojusvedur vajas kapitaalremonti. Hageja, tuginedes maksuhalduri otsusele väidab, et tegelikult ei ole kapitaalremonti teostatud ja kuna kostja on selle eest maksnud raha, siis ei ole ta täitnud kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Viru Maakohtu 17.12.2007.a kohtuotsusega kuulutati välja OÜ Rederius pankrot. Sellpärast esitab hageja nõude kostja kui hageja juhatuse liikme vastu.
21.TsMS §230 sätestab tõendamise ja tõendite esitamise kohustuse. TsMS §230 lg1 1. lausest tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks (TsMS §231 lg1). Nendest sätetest tulenevalt hagi rahuldamata jätmiseks pidi kostja tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud tõenditega tõendama, et kapitaalremont oli teostatud. Käesoleva vaidluse lahendamiseks analüüsib kohus, kas kostja tõenditest, s.o 24.03.2004.a veduri üleandmise- vastuvõtmise aktist, töövõtulepingust ja tunnistajate ütlustest lähtudes on võimalik tuvastada soojusveduri kapitaalremondi teostamise fakti. Kui tegelikult ei ole kapitaalremonti teostatud, kas juhatuse liikme kohustuste täitmisel kostja on käitunud korraliku ettevõtja
4 (7)
2-08-67931 hoolsusega. Kui ei, kas see annab hagejale õiguse kostja vastu hagi esitamiseks ning kas ja millises ulatuses tuleb hagi rahuldada.
22.09.02.2004.a sõlmis hageja ja OÜ Empera Invest Tallinnas töövõtulepingu nr 9/02, mille alusel töövõtja OÜ Empera Invest kohustus teostama soojusveduri TEM 7A, tehase nr 0234, väljalase 1988.a, kapitaalremonti, tellija (hageja) aga tasuma selle eest koos käibemaksuga 1 917 854 krooni (t. lk. 137-139, 172-174). Ka sellele lepingule kirjutas hageja esindaja alla D. G.. Kostja poolt esitatud Aleksandr K.i kirjaliku seletuse kohaselt 05.02.-10.02.2004.a asus ta koos D. G. komandeeringus Venemaal. Asja menetluse käigus ei ole kostja tõendanud, kuidas sai hageja esindaja ühel ja samal päeval (09.02.2004.a) sõlmida lepingud Moskvas ja Tallinnas. Kuidas esindajal oli võimalik Tallinnas lepingule alla kirjutada, kui ta sellel päeval tegelikult asus veel Venemaal?
23.Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega, et A. K.i koostatud vaeguste nimekirjast tulenevalt vajas vedur kapitaalremonti. See, et vedur osteti AS-i Maardu Raudtee jaoks ja A. K. koostas vaeguste nimekirja ei tähenda, et sellest piisab töövõtulepingu sõlmimise ja kapitaalremondi teostamise faktide tõendamiseks. Töövõtulepingu nr 9/02 punktidest 3.3. ja 3.4. tulenevalt pidi tellija esindaja andma töövõtjale soojusveduri üle üleandmise-vastuvõtmise akti alusel koos tehnilise passi, diisli formularide ja passidega õhureservuaaridele, kompressorile ja muudele seadmetele. Lepingu punktis 3.5. leppisid tellija ja töövõtja, et ühe päeva jooksul pärast üleandmise-vastuvõtmise akti koostamist koostavad nad vaeguste akt, milles kajastatakse veduri tehniline seisund, veduri komplektsus ning vajaliku tööde loetelu kapitaalremondi teostamiseks väljaspool töödemahtu, mis on kajastatud lepingu lisas nr 1. Kostja ei ole esitanud tõendeid tellija pool veduri vastavalt lepingule töövõtjale üleandmise kohta. Ei ole esitatud ka tõendeid vastavalt lepingule vaeguse akti koostamise kohta. Seega ei ole kostja tõendanud veduri ja selle dokumentatsiooni töövõtjale kapitaalremondi tegemiseks üleandmise fakti.
24.Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud D. G. ütluste järgi on tegemist erilise ja võimsa veduriga (t.lk. 181-183). Tunnistaja A. K.i ütluste kohaselt vedur ei olnud selleks ajaks läbinud kohustuslikku remonti (t. lk. 179, 180). Kuigi pooled ei ole seda rõhutanud, peab kohus vajalikuks märkida, et soojusveduri kapitaalremondi teostamine reeglina on võimalik üksnes kas tootja (tehase) poolt selleks volitatud või muult pädevalt organilt sellise teenuse osutamise loa saanud töövõtja juures, kellel on vastavad tehnilised võimalused kapitaalremondi teostamise tagamiseks ja õigused veduri tehnilise passis kapitaalremondi käigus tehtud tööde kajastamiseks. Eeltoodud tingimuste täitmata jätmiseta ei ole võimalik kapitaalremonti teostada.
25.Isegi, kui jätta D. G. poolt 09.02.2004.a Tallinnas töövõtulepingule allakirjutamise võimatus tähelepanuta ja eeldada, et tegelikult oli töövõtuleping OÜ-ga Impera Invest sõlmitud, ei vabasta see kostjat tõendamise kohustusest. Kostja ei ole tõendanud, et hageja täitis töövõtulepingut 9/02, st. hageja vastavalt lepingule punktidele 3.3. ja 3.4. viis veduri töövõtja poolt nõutud remondikohta ja üleandmise-vastuvõtmise akti alusel andis veduri üle töövõtjale tööde teostamise kohas. Et tellija ja töövõtja koostasid vastavalt lepingu punktile 3.5. vaeguste akti, ei ole teada. Seega hageja ei ole töövõtulepingut täitnud.
26.Ei ole kostja ka tõendanud OÜ Empera Invest poolt töövõtja kohustuste täitmist. OÜ Empera Invest oli Eestis tegutsenud äriühing. Kostja tunnistajate D. G. ja A. K.i ütluste järgi väidetav remont teostati Vene Föderatsiooni territooriumil. Kostja täpselt ei tea, kes ja kuskohas remonti
5 (7)
2-08-67931 teostas. Kostja taotlusel esitas kohus Vene Föderatsiooni pädevale kohtule taotluse veduri müüjaettevõtte Arsenal esindaja V.L. ülakuulamiseks. Tunnistaja ütluste on võimalik, et ettevõte Arsenal võõrandas hagejale soojusveduri. Mis seisundis vedur oli ja kas see vajas kapitaalremonti, tunnistaja ei mäleta (t. lk. 146-152).
27.Töövõtulepingu mõiste on sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 735 lg 1, mille kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Menetluse käigus on tekkinud vaidlus selle üle, kas ja millist kokkulepet lepingupooled saavutasid ning kas töövõtulepingu alusel toimus hagejale kuulunud veduri paremaks muutmine (remont). Kostja möönab, et töövõtja ei pidanud ise remonti tegema. VÕS § 735 lg 3 järgi eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult, kuid ka töövõtja poolt alltöövõtulepingu sõlmisel peab saavutatav tulemus vastama töövõtulepingu tingimustele. Asja raames ei ole esitatud tõendeid, millest tulenevalt saaks tuvastada töövõtja või alltöövõtja poolt veduri vastavalt 09/02 töövõtulepingule remontimist ning tellija poolt remonditööde vastuvõtmist..
28.VÕS § 76 lg 1 sätestab tööde vastuvõtmise põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 alusel kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 637 lg 3 tulenevalt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 737 lg 4 esimesest lausest tulenevalt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.
29.Töövõtulepingu 09/02 punktis 3.9. leppisid lepingupooled, et töö vastuvõtu teostab tellija esindaja mitte hiljem kui üks päev peale tema tööde teostamise kohale ilmumist ja vormistab kahepoolse aktiga kapitaalremondi teostamise. Tsiviilasja raames ei ole esitatud tööde teostamise kohas Venemaal koostatud kahepoolset akti veduri kapitalremondi kohta. Asja raames on küll esitatud kostja ja OÜ Empera Invest vahel 24.03.2004.a Tallinnas koostatud üleandmisevastuvõtmise akt, mis ei ole samastatav lepingu punktis 3.9. toodud aktiga, sest akt kinnitab veduri üleandmist, kuid akt ei kinnitada kapitaalremondi tegemist ega remondi käigus tehtud tööde tellija poolt vastuvõtmist.
30.Tõendamata on ka veduri kapitaalremondi vajadus. Kohus ei nõustu kostja väitega veduri vaeguste tuvastamise kohta. Hageja ja OÜ Empera Invest ei ole vastavalt lepingule vaeguste akti koostanud. See, et veduri tulevase ostja esindaja A. K. koostas vaeguste nimekirja (t. lk. 119, 120), ei tähenda et see nimekiri muutus 09/02 töövõtulepingu lisaks. Ei ole teada, millal A. K. vaeguste nimekirja koostas, sest nimekiri ei ole dateeritud. Nimekirja venekeelse eksemplari koopia järgi edastati see 12.02.2004.a faksi teel. A. K. ei olnud töövõtulepingu pool, sellepärast tema koostatud vaeguste akt ei ole saanud töövõtulepingu osaks.
31.Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1 alusel osaühingu juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 37 lg 1 ja ÄS § 187 lg 4 sätestab äriühingu juhatuse liikme vastutuse, mille kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.
6 (7)
2-08-67931
32.Isegi kui eeldada, et ostja soovi arvestades, lasi kostja vedurit remontida, ei piisanud töövõtjale tasumiseks, kuna kostjal ei ole teada, kes, millal ja kuskohas väidetava remondi teostas ning kuidas seda vormistati. Ka siis, kui see kõik kapitaalremont oleks tehtud, ei olnud kostjal kui hageja juhatuse liikmel õigust selle töö eest tasuda, sest töövõtja nõue tulenevalt VÕS § 737 lg 4 ei ole sissenõutavaks muutunud teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti puudumise tõttu.
33.Asja raames ei ole esitanud tõendeid, mille alusel saaks kohus järeldada, et kapitaalremondi tulemusena tehti vedurile parendused, millest tingituna veduri müügihind oluliselt kasvas. Kuna selle tehingu tulemusena on hageja muutunud maksejõuetuks, siis nõustub kohus hagejaga, et kostja ei ole täitnud juhatuse liike kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. OÜ Empera Invest on alates 10.02.2010.a registrist kustutatud. Nõue kostja vastu on esitatud TsÜS § 37 lg1 ja ÄS § 187 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul ja OÜ Rederius põhikirjas teissugust aegumistähtaega ei ole. Sellepärast kohus rahuldab hagi, kuid mitte hageja poolt nõutud ulatuses.
34.Viru Maakohtu 07.05.2008.a kohtumäärusega kinnitati pankrotis OÜ Rederius jaotusettepanek. Kohtumääruse järgi pankrotimenetluses on esitatud vaid Maksu – ja Tolliameti II rahuldamisjärgu nõuded võlgniku vastu kokku 525 974 krooni. Kuna hageja pankrot on väljakuulutatud ja teisi nõudeid võlgniku vastu esitatud ei ole, siis sellises situatsioonis ei ole põhjendatud hagi täies ulatuses rahuldamine ja kostjalt põhinõudelt viiviste arvestamine, sest pärast nõuete rahuldamist allesjääv summa nagunii kuulub kostjale kui osanikule. Hageja kohustuste suurust ja PankrS §651 lg 2 sätestatud halduri tasu ülemmäära 95 000 krooni arvestades, rahuldab kohus hagi vaid summas 625 000 krooni ulatuses, s.h 525 974 krooni maksunõuded, 95 000 krooni halduri tasu ja 4 026 krooni võimalikud pankrotimenetluse kulud. Ülejäänud osas jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud
35.Vastavalt TsMS §173 lg1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
36.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §436, §438, §442, §453 lg1, lg2, §632, §632 lg1 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
Tartu Ringkonnakohus 31. jaanuaril 2011.a. otsustas:
1.Jätta V. G. apellatsioonkaebus rahuldamata ja rahuldada OÜ Rederius (pankrotis) vastuapellatsioonkaebus.
2.Tühistada Viru Maakohtu 7. aprilli 2010 otsus osas, millega jäeti hagi osaliselt rahuldamata ja välja mõista V. G.lt OÜ Rederius (pankrotis) kasuks 122 509 eurot 24
7 (7)
2-08-67931 senti (ükssada kakskümmend kaks tuhat viissada üheksa eurot 24 senti) ning viivis alates 18.10.2008 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „3.1. Välja mõista V. G.lt OÜ Rederius (pankrotis) kasuks 122 509 eurot 24 senti (ükssada kakskümmend kaks tuhat viissada üheksa eurot 24 senti) ning viivis alates 18.10.2008 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.2.Menetluskulud maakohtus jätta V. G. kanda“.
4.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta V. G. kanda.
5.Välja mõista V. G.lt riigituludesse apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 3 834 eurot 70 senti (kolm tuhat kaheksasada kolmkümmend neli eurot 70 senti). Kohtuotsus jõustus 03.03 2011.a. Tartu Ringkonnakohtu otsusega.
Nooremreferent
Alla Kuzmina
8 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.