Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
27.jaanuar 2010.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-10-4860
Tsiviilasi
A. S. K. A. P. vastu võla, summas 3680 krooni ja viiviste, summas 3679 krooni nõudes
Tsiviilasja hind
3680 krooni (235,19 eurot)
Menetlusosalised ja nende
Hageja: A. S. K. , registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxx Esindaja: S. E. , postiaadress J. I. O. , xxxxxxxxxxxxxxxx E-post: Kostja: A. P. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
esindajad
Kirjalik menetlus
1.Välja mõista A. P. A. S. K. 272 (kakssada seitsekümmend kaks) eurot 64 senti laenulepingust tuleneva võla katteks (sealhulgas tagastamata laenusumma 191,73 eurot, lepingu sõlmimise tasu 43,46 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 37,45 eurot). 2.Määrata kindlaks A. P. poolt A. S. K. nelikümmend kolm ) eurot 80 senti.
hüvitatavate menetluskulude suurus 143 (ükssada
3.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord
Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 28.03.2008 laenulepingu, mille alusel sai kostja kiirlaenusüsteemist www.raha24.ee laenu summas 3000 krooni, tagastamise tähtajaga (koos lepingutasuga 680 krooni) hiljemalt 28.04.2008. Laenu saamiseks oli kostja täitnud internetikeskkonnas laenutaotluse ankeedi, mille järel oli toimunud laenu taotleja isiku tuvastamine isiku autentimise teel panga identifitseerimissüsteemi kaudu. Seega olid kostja andmed laenutaotluse esitamisel kontrollitud ning A. S. K. 28.03.2008 kostja pangakontole laenusumma 3000 krooni. Laenulepingu tingmiste p 7.3 kohaselt oli laenusaaja kohustatud tagastama laenusumma ja tasumata lepingutasu nõuetekohaselt hiljemalt leanu tagastamise viimaseks päevaks, s.o. 28.04.2008. Kostja laenu ei tagastanud vaatamata hageja poolt 23.05.2008 saadetud teatele ning 11.06.2008 ja 25.06.2008 saadetud hagihoiatustele. Laenulepingu tingimuste p 9.1 kohaselt oli kostja laenu mittetähtaegse tagastamise korral kohustatud tasuma viivist 0,5 % päevas. Kuna kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi, pöördus oma õiguste kaitseks kohtu poole, nõudes tagastamata laenusumma ja lepingu sõlmimise tasu – kokku 3680 krooni ning viiviste 3679 krooni väljamõistmist. Nõuet esitades on hageja toetunud VÕS §-dele 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p-d 1 ja 6 ning 396 lg 1. Kostja vastuväited Kohus on hagi menetlusse võtmise määrusega kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest ning hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise või selle puudulikkuse korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada ( tl.29-30). Kostjale on hagiavaldus ja selle lisad kätte toimetatud 16.09.2010 (tl.35), kuid kostja ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikku vastust saatnud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel osaliselt rahuldada , sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg 2 võib hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks esitada ka hagiavalduses.
2 (4)
TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks hagiavalduses. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhinõude osas õiguslikult põhjendatud, kuid viivise osas tuleb rakendada seaduses sätestatud intressimäära. Poolte vahel sõlmitud leping vastab trabijakrediidilepingu tunnustele, s.o. VÕS § 402 kohaselt krediidileping, millega majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt VÕS § 415 lg 1 ei või tarbijalt nõuda võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel viivist rohkem kui VÕS § 94 sätestatud suuruses (seadusjärgne viivis). Hageja on hagiavalduses esitatud asjaolude tõendamiseks lisanud hagile nõuet tõendavate dokumentidena väljatrüki laenutaotlusest ja info isikuandmete registreerimise kohta (tl.46),laenulepingu üldtingimused (tl.8-11), teate võlast ja hagihoiatused (tl.14-16). Kuna üldtingimuste p.9.1 sätestatud viivise määr – 0,5 % tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest ei ole tulenevalt VÕS § 415 lg 1 rakendatav, tuleb viivis kostjalt välja mõista VÕS § 94 sätestatud määras, mis alates 01.01.2008 kuni 09.12.2009 oli 0,03 % päevas, alates 10.12.2008 oli 0,026 % päevas ja alates 01.01.2009 on 0,022 % päevas. Kostja poolt võla tasumisega viivitatud päevi alates laenu tagastamise tähtajast- 28.04.2008 kuni hagi esitamiseni on olnud 638, sealhulgas ajavahemikul 28.04.2008-09.12.2009 225 päeva, 10.12.2009-31.12.2009 22 päeva ja 01.01.2009-26.01.2010 391. Seega tuleks seadusjärgse viivisena kostjalt hageja kasuks välja mõista 586 krooni [(3680 x 0,03% x 225) +(3680 x 0,026% x 22) +(3680 x 0,022% x 361)]. Kostja võlgneb hagejale seega 4266 krooni, sealhulgas tagastamata krediidisumma ja lepingutasu (põhivõlgnevus) 3680 krooni ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 586 krooni. Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga ning hageja võlg kostja ees on 272,65 eurot. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS §-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtukulude nimekirja esitanud (tl.17). Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel tagaseljaotsuses kindlaks ka A. P. hüvitatavad A. S. K. . Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda.
3 (4)
Hageja on taotleb kostjalt menetluskuluna hagilt ja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivude 250 ja 1000 krooni ja esindajatasu – 2500 krooni väljamõistmist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Hageja on esitanud maksekorralduse riigilõivu, summas 1000 krooni tasumise kohta 22.01.2010.a. (tl.18), kuid puudub tõend maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu ning üleüldse maksekäsu kiirmenetluse toimumise kohta. Seetõttu saab kohus rahuldada vaid taotluse hagilt tasutud riigilõivu väljamõistmiseks kostjalt. Menetlusosalise esindajakulude tõendamiseks on hageja esitanud J. I. O. arve 26.01.2010.a., summas 2500 krooni (tl.7). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. J. I. O. 26.01.2010.a. arvest nähtub, et 2500 krooni kuulub tasumisele esindamise eest võlglase A. P. kohtumenetluses. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Nimetatud piirmäärad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008.a. määrusega nr 137, mille § 1 lg 1 sätestab, et tsiviilasja hinna puhul kuni 10000 krooni on maksimaalselt sissenõutav kulu 5000 krooni. Kuigi hageja poolt nõutav lepingulise esindaja kulu jääb lubatud piirmäära sisse, leiab kohus et kulu nimetatud ulatuses ei ole käesolevas kohtumenetluses põhjendatud ega vajalik. Lepingulise esindaja ülesanded on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamisega, arvestades, et kohus lahendas tsiviilasja kirjalikus menetluses. Hagiavalduse näol ei ole tegemist keeruka ega töömahuka õigusdokumendiga, kohtute menetluses on massiliselt konkreetse lepingulise esindaja poolt koostatud analoogseid õigusdokumente. Hageja nõutav lepingulise esindaja kulu sisaldab käibemaksu (416,67 krooni), kuid puudub TsMS §-s 174 lg 6 nõutav kinnitus selle kohta, et avaldaja ei ole käibemaksukohuslane või ta ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi. Eeltoodu alusel vähendab kohus kostjalt väljamõistetavat hageja lepingulise esindaja kulu 1250 kroonini. Seega kokku tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 2250 (1000+1250) krooni ehk 143,80 eurot. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.