2-10-22737/3 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldada ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ K. ja A. M. 08. mail 2007.a. laenulepingu nr 6370508032, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu, summas 20000 krooni, tagastamise lõpptähtajaga 8. mai 2009.a., intressimääraga 27% aastas. Laenulepingu p. 3.5 kohaselt pidi laenu ja intresside tasumine toimuma alates 08.06.2007.a. kuni 08.05.2009.a. iga kuu 8.kuupäeval summas 1284 krooni kuus. Kostja rikkus maksegraafikut ja tasus vaid laenu osamakseid kuni 08.12.2007.a. Hageja on saatnud kostjale kaks võlgnevuse meeldetuletust - 06.02.2008.a. ja 06.03.2008.a., kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Laenulepingu üldtingimuste 1.3.4 kohaselt on hageja teadete saatmise eest arvestanud menetluskulu vastavalt 100 ja 300 krooni. Samuti on hageja arvestanud võlgnevuse põhisummalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras viivist. Seisuga oli viivis 2082 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes Võlaõigusseaduse (VÕS) §-dest 76 lg 1 ja 3; 82 lg 2; 94 lg 1; 101 lg 1 p-d 1 ja 6; 113 lg 1 taotleb hageja kostjalt 24309 krooni väljamõistmist, millest laenu põhiosa võlgnevus on 16232 krooni, intress 5595 krooni, viivis 2082 krooni ja menetluskulu 400 krooni. Kostja vastuväited Hagiavalduse koos lisadega ja kohtumääruse on A. M. kätte saanud 13.10.2010.a., kuid ta ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o. 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest kohtu poolt nõutud vastust andnud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl. 1-2). Kohtu põhjendused TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel rahuldada. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja jätab

2-10-22737 hagile vastamata (tl.4). Kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, puuduvad. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise nõudmise õigus kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni tuleneb ka VÕS § 113 lg 1. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl.9-15) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale kokku 24309 krooni, millest laenu põhiosa võlgnevus on 16232 krooni, intress 5595 krooni, viivis 2082 krooni ja menetluskulu 400 krooni. Kuivõrd alates 1.jaanuarist 2011.a. kehtib Eesti Vabariigis rahaühikuna euro, siis kohtuotsuse resolutsioonis on väljamõistetavad summad esitatud eurodes. Menetluskulude jaotus TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse menetluskulude kostja kanda jätmiseks ning kuna menetluskuluks on vaid hageja poolt tasutud riigilõiv – 4000 krooni, peab kohus võimalikuks määrata kindlaks tagaseljaotsuses ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks.