Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
31.jaanuar 2011. a Põlva kohtumaja, Põlva, Võru tn.12
Tsiviilasja number
2-09-64765
Tsiviilasi
J. I. hagi E. P. võlgnevuse 5885,57 krooni ja viivise 5884,57 krooni nõudes
Hagi hind
376,16 eurot 5885,57 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: J. I. - registrikood: xxxxxxxxx:)esindaja: T. I. I. C. E. C. , asukoht: xxx xx xxxxxxx xxxxx -post: Kostja: E. P. : xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxx xxx xxx xxxx xxxxxx,
esindajad
Kirjalik menetlus
1.Välja mõista E. P. . I. kasuks 752 (seitsesada viiskümmend kaks) eurot 25 senti, sealhulgas 376,16 eurot võlgnevuse ning 376,09 eurot viivise katteks. 2.Määrata kindlaks E. P. J. I. -le hüvitatavate menetluskulude suurus 159 (ükssada viiskümmend üheksa) eurot 78 senti. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Edasikaebamise kord
Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Menetluskulude jaotuse ja hüvitatavate menetluskulude suuruse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja hüvitatavate kulude suurus kindlaks määrati. Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmiti AS E. M. ja kostja vahel 04.09.2006 liitumisleping nr 1572739, mille alusel AS E. M. kohustus pakkuma telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus kasutatud teenuse eest õigeaegselt ja regulaarselt, vastavalt esitatud arvetele, tasuma. Kostja jättis lepingut rikkudes kasutatud teenuste eest tasumata. AS E. M. loovutas 28.12.2008 hagejale kostja vastase nõude põhisummas 5885,57 krooni koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Vastavalt lepingu lahutamatuks osaks olevatele mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustele, kui kostja ei tasu arveid tähtpäevaks, kohustub ta tasuma tasumata summalt viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest. Hageja on nõudnud kostjalt võla tasumist nii suuliselt kui ka kirjalikult, kuid võlgnik pole kuni hagi esitamiseni kohustust täitnud. Alates 18.10.2008 (kostjale esitatud viimase arve tasumise tähtajast) kuni hagiavalduse koostamiseni 26.11.2009 on arvestatud viivis 9514,04 krooni. Tegutsedes heas usus on hageja vähendanud viivist põhinõude ulatuseni ja nõuab kostjalt viivist 5884,57 krooni. Võttes arvesse ülaltoodut ja võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 6, 113 lg 1 ning 635 lg 1 ja TsMS § 367 sätteid taotleb hageja kostjalt kokku 11770,14 krooni ja tulevikus lisanduva viivise- 0,15% päevas kuni põhinõude täitmiseni, väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostja on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 28.01.2010.a. (tl 44), kuid ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 1-2).
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik hageja taotluse alusel vastavalt TsMS § 407 lg 1 tagaseljaotsusega osaliselt rahuldada, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ning TsMS § 407 lg 5 sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, ei esine.
2 (4)
TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg 2 võib hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks esitada ka hagiavalduses. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha TsMS §-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise nõudmise õigus kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni tuleneb ka VÕS §-st 113 lg 1. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl 8-38) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale tasumata mobiilside teenuse eest 5885,57 krooni ja viivisena 5884,57 krooni. Seega tuleb põhivõla ja kõrvalnõude katteks kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 11770,14 krooni. Kohus leiab, et lisanduva viivise väljamõistmine on vastuolus VÕS § 6 lõikes 1 sätestatud hea usu põhimõttega, kuna lisanduv viivis ületab põhinõuet. VÕS § 6 lg 2 sätestab, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hageja on loobunud kuni hagi esitamiseni arvestatud viivise sissenõudmisest osas, mis ületab põhinõuet, toetudes hea usu põhimõttele. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks ka TsMS § 367 alusel lisanduva viivise väljamõistmist. Alates 01.01.2011 on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga ning kostjalt hagejale väljamõistetav summa on 752,25 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. 3 (4)
Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses (tl 5) ja menetluskulude nimekirjas (tl 6) taotlenud kostjalt järgmiste menetluskulude väljamõistmist: riigilõiv - 1200 krooni ning hageja õigusabikulud - 2600 krooni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 30.11.2009. a riigilõivu 1200 krooni (tl 41). Seega on põhjendatud hageja taotlus riigilõivu - 1200 krooni väljamõistmise osas. Hageja õigusabikulud moodustavad vastavalt OÜ I. C. E. C. arvele (tl.7) koos käibemaksuga 2600 krooni. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja - käesolevas asjas OÜ I. C. E. C. töötaja. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 on kinnitatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Nimetatud määruse § 1 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna kuni 10 000 krooni puhul on maksimaalselt sissenõutav kulu 5000 krooni. Käesoleva tsiviilasja hind tulenevalt TsMS §-st 133 lg 1 on 5885,57 krooni. Kuigi hageja nõutav lepingulise esindaja kulu jääb lubatud piirmäära sisse, leiab kohus et põhjendatud on lepingulise esindaja kulu väljamõistmine taotletust väiksemas ulatuses, võttes aluseks osutatud õigusabi mahu, mis seisnes vaid hagi koostamises ja kohtule esitamises, kuna kohus lahendas tsiviilasja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega. Kohus peab põhjendatud ja vajalikuks kuluks õigusabile käesolevas menetluses 1300 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja menetluskulude katteks välja mõista seega 2500 krooni (1200 +1300). TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirjas. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.